Võib kustutada.

(29-03-2020, 08:19 AM)donn Kirjutas:  ...

Ma pigem ei paneks peno kuskile. Tuleb normaalne sõukruvi ehitada üle difri. Siis veesliikumise probleem lahendatud.
...

Tubli töö ja hea kajastus. Nii hoida!

Väline päravurr annaks ilmselt parema hinna-kvaliteedi suhte. Kuna akud on niikuinii vintsi tarbeks varuga, siis elektrilist vurri saaks väga kaua vuristada.

Difri väljavõtte otsas olev kruvi oleks kindlasti palju tehnoloogilisem, näeks ägedam välja ja annaks võimaluse unustamise korral unustamatuid pusasid lahti harutama asuda. Looduses juba leidub asju, mis vaid ootavad võimalust end millegi piiratud ruumis pöörleva ümber kerida.
Vasta

Mulle meeldib see projekt, mille kokku klopsisid.
Ulpivatel soomukitel on üldjuhul kaks sõukruvi/ventikat taga:
[Pilt: 18980054021_b762ac10f0_b.jpg]

Nõks veel ja asi meenutab seda nassakat: https://milremrobotics.com/themis/

Järgmiseks kaugjuhitav süsteem peale ja toob mandi ise metsast/soost jne kohale... kunagi ju hobused teadsid kõrtsist tagasi tulles oma koduteed...

Ostan Minsk M103 (1963a) ja Kovrovets K58 -le ning '73a Jawa 360 + velorex korras osasid 
Vasta

Elektrilise päramootori mõte mulle küll meeldib. Esiteks on hea kerge et peale/maha tõsta. Teiseks, toimib väga hästi olukorras kus vaja ainult natuke liikuda, ei pea sisepõletajat käima ajama. Kalal näiteks. Kuigi ei tea pakkuda, kas selline erksat värvi agregaat ajab kalad eemale või just meelitab ligi. Pikemaks sõitmiseks saab ju bensiinimootori käima panna ja sinna vajadusel kasvõi veel üks lisa genekas juurde lisada näiteks. Juba tõsisem lahendus oleks integreeritud sõukruvi. Ja ka see võiks täiesti vabalt elektrilise ajamiga olla, kui diffri väljavõte koos sisse/välja lülitusega liiga keerukas tundub.
Vasta

Tänud Donnile nauditava lugemise ja videote eest.Peale seda kui Impreza kaduma sai ja Motamees prantslaste poole üle läks, pole selliseid pikki ja harivaid projekte kajastatud.Hoiame kere kõva ja viiruse garaazi ukse taga.
Vasta

Väga kena töö ja asjalik kajastus.
Vasta

Kiitus tähelepanekud jagamast.

Veoskeem ei mõjuta ju käigukasti ülekandearve. I on ikka üle nelja ja viimane kas otsekäik või kiirendav. Võllige paigutust muidugi mõjutab.

Külgsidurid pole hea mõte - vedu kaob aeglustavalt poolelt ära. Libedal jääd hätta. Planetaarid on parem mõte, aga veel parem on diferentsiaaljuhtimine (https://www.youtube.com/watch?v=pAmcsFiLZyE või mõni teine tehniline lahendus), nagu muu maailm juba pea sajandit osanud on (ja mida venelane siiamaani ei oska teha).
Vasta

(03-04-2020, 09:33 AM)donn Kirjutas:  Esiveolise kastil tuleb arvestada veel difri aeglustust - seal ka 1:4 -le aeglustus lisaks vedavale sillale, kuna vedu tuleb poolteljest.

A, Sa mõtlesid seda, et Sul on kaks difrit järjest.  Loogiline, rumal mina...

Jah, natuke aeglaseks kisub tõesti 1:8+.
Vasta

(03-04-2020, 09:33 AM)donn Kirjutas:  Esiveolise kastil tuleb arvestada veel difri aeglustust - seal ka 1:4 -le aeglustus lisaks vedavale sillale, kuna vedu tuleb poolteljest.
esivedusel on ju käigukastis juba silla aeglustus 1:4 ja sinna tagasild jälle 1:4 otsa panna siis ongi aeg kluubis kuubis ju.
Vasta

(03-04-2020, 09:06 AM)donn Kirjutas:  Mõned tähelepanekud amfiibi lühikese kasutamise kogemusest -

3) Pidurid toimivad okeilt ka võimendita, kui tahad veidi biitsepsitrenni, aga mugavam oleks kasutada võimend(eid?)it või siis duubeldada/mitmekordistada pidurisadulad ja pidurdamiseks mõeldud klotsipindala. Juhtimine oleks selliselt palju ergonoomilisem. Kõige parem oleks muidugi külgsidurite ja -pidurite kooslus diferentsiaali kasutamata, aga see on hetkel veel liiga uhke lahendus minu jaoks.

 Kõige parem süsteem juhtimiseks oleks selline, nagu tankidel kasutatav, kus juhtkangi tõmbamisel mitte ei sidurdata ega pidurdata sisemist roomikut vaid pannakse see vedama väiksema kiirusega, kui välimine. Ei mäleta enam täpselt, mitu erinevat ülekannet seal valida oli vastavalt sellele, kui palju kangi tõmbasid. Idee on selles, et ka keeramisel veavad mõlemad roomikud täisjõuga ja läbivus paraneb oluliselt. 
 Kas sellist süsteemi ka mõistliku hinnaga oleks võimalik tekitada ei oska kahjuks soovitada.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta

(03-04-2020, 10:05 AM)korvimees Kirjutas:  
(03-04-2020, 09:06 AM)donn Kirjutas:  Mõned tähelepanekud amfiibi lühikese kasutamise kogemusest -

3) Pidurid toimivad okeilt ka võimendita, kui tahad veidi biitsepsitrenni, aga mugavam oleks kasutada võimend(eid?)it või siis duubeldada/mitmekordistada pidurisadulad ja pidurdamiseks mõeldud klotsipindala. Juhtimine oleks selliselt palju ergonoomilisem. Kõige parem oleks muidugi külgsidurite ja -pidurite kooslus diferentsiaali kasutamata, aga see on hetkel veel liiga uhke lahendus minu jaoks.

 Kõige parem süsteem juhtimiseks oleks selline, nagu tankidel kasutatav, kus juhtkangi tõmbamisel mitte ei sidurdata ega pidurdata sisemist roomikut vaid pannakse see vedama väiksema kiirusega, kui välimine. Ei mäleta enam täpselt, mitu erinevat ülekannet seal valida oli vastavalt sellele, kui palju kangi tõmbasid. Idee on selles, et ka keeramisel veavad mõlemad roomikud täisjõuga ja läbivus paraneb oluliselt. 
 Kas sellist süsteemi ka mõistliku hinnaga oleks võimalik tekitada ei oska kahjuks soovitada.

ehk siis mõlemale poolele oma variaator ? 
teine võimalus ehk hüdro ? saaks ka panna ühe roomiku edasi teise tagasi sõitma ja pöörata ringi ümber keskpunkti
Vasta

Minu mõte sama, et mingi nš pump otse mootori külge ja roomikutele 2 hüdromootorit. Jäävad ära ülekanded, difrid ja pidurid, kokkuvõttes kulu sama, juhtimine vast mugavam...
Vasta

(03-04-2020, 10:36 AM)maisalup Kirjutas:  Minu mõte sama, et mingi nš pump otse mootori külge ja roomikutele 2 hüdromootorit. Jäävad ära ülekanded, difrid ja pidurid, kokkuvõttes kulu sama, juhtimine vast mugavam...
Big Grin  see pole pooltki nii lihtne nagu unes ja pildiraamatus
Vasta

(03-04-2020, 10:36 AM)maisalup Kirjutas:  Minu mõte sama, et mingi nš pump otse mootori külge ja roomikutele 2 hüdromootorit. Jäävad ära ülekanded, difrid ja pidurid, kokkuvõttes kulu sama, juhtimine vast mugavam...
............. ja kolmas sõukruvile. 
Sellest saati kui need suure nurgaga kardaanid sinna ehitati mõlkus peas, et lasta see difri korpus läbi põranda allapoole ja kardaani nurk oleks väiksem või saaks võllid otse panna. Nüüd tuli mõte, et LUAZ-i lahendus oleks ka üks variant. Tal ju väikeste rataste juures kõrge kusemine.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Pooltelgedele saaks panna reguleeritavad nukksidurid vahele, siis jäävad pidurdamisel poolteljed terveks aga roomik ikkagi pidurdaks.
Vasta

(03-04-2020, 09:06 AM)donn Kirjutas:  1) Esiveolise käigukast ühenduses variaatori ja eraldi vedava sillaga on aeglustuse mõttes overkill - sellisel juhul piisab tavalisest sidurist. Variaatori 1:1-le rakendamiseks peab mootoripöörded liiga kõrgeks ajama ja neid kõrgena hoidma.
Kas sellel variaatoril ei ole võimalust raskuste muutmiseks ja sellega pöörded sobivamaks muuta?
Vasta

............. ja kolmas sõukruvile.


Sõukruvisid peaks ikka kaks olema ja eraldi juhtavad, muidu kuidas sa manööverdad.
Vasta

(03-04-2020, 10:47 AM)huvi5 Kirjutas:  
(03-04-2020, 10:36 AM)maisalup Kirjutas:  Minu mõte sama, et mingi nš pump otse mootori külge ja roomikutele 2 hüdromootorit. Jäävad ära ülekanded, difrid ja pidurid, kokkuvõttes kulu sama, juhtimine vast mugavam...
Big Grin  see pole pooltki nii lihtne nagu unes ja pildiraamatus
Mis seal keerulist? Hüdropaak, voolikud/filtrid, jagaja, pump ja tuld. Kui veel rohkem finantsi on, siis muutuva tootlikusega pump... Ega ma ja donn esimest korda hüdraulikat ei näe Big Grin
Vasta

(03-04-2020, 10:23 AM)MeelisV Kirjutas:  
(03-04-2020, 10:05 AM)korvimees Kirjutas:   Kõige parem süsteem juhtimiseks oleks selline, nagu tankidel kasutatav, kus juhtkangi tõmbamisel mitte ei sidurdata ega pidurdata sisemist roomikut vaid pannakse see vedama väiksema kiirusega, kui välimine.
...

ehk siis mõlemale poolele oma variaator ? 
...

Variaatoriga saab ka, aga elegantsem oleks ülalkirjeldatud diferentsiaaljuhtimine, kus ühe poole aeglustamine kiirendab teist poolt samaväärselt nii, et vedu jääb taha.

Lääne roomikasjad valdavalt selle peale. Või hüdrostaatikal.

Hüdro ja vesi ei ole selles mõttes hea paar, et hüdrosüsteemidel on loll komme lekkida. Ning õli vees tapab paljusid.
Vasta

Ja mis sõidunaudingut selline primitiivne juhtimine pakub?  Tõmbad kangi siis pürstib minema ja seisab nagu kännu taga kui lahti lased?  Ebatasasel maapinnal kipub vedama see roomik millel vähem pidamist, kuna õli läheb sinna kuhu lihtsam teda suruda.  Proportsionaalne juhtimine PEAB olema, samuti muutuva tootlikkusega pump!  Korralikud veomootorid, mis edasi ka viivad, küsivad surveid 300bar kanti.  Ja see mootor ei jõua seda pumpa ringi ajada, mis sellist survet annab mõistliku tootlikkuse juures. Õli oleks vaja vähemalt 100l , jahutuse vees lahendaks ära, aga kuival küll mitte. Ja tegelikult oleme jõudnud juba sinna, et see asi ei ujuks enam, kui see hüdro pealt normaalselt toimima hakkaks, tohtutst eelarvest rääkimata...
Vasta

Ega me siin rallimasinat ei ehita, või väljaveo traktorit, mis koormaga 50 tonni kaalub. Jääme ikka normaalsuse juurde. Sinu toodud mootorid ja pumbad nõuavad juba 100kw mootorit, aga siin olev aparaat pole mõeldud meeletuid tonne iga päev vedama...
Kuidas ta läbi libiseda saab, kui mõlemat mootorit juhitakse eraldi sektsiooni alt? 
PS olen töötanud taimekaitsepritsil,  millel olid sellised pumbad ja mootorid nagu sa kirjeldasid. Oli olemas difflock ja 16 tonni viis läbi muda 240kw mootor ilma köhimata....
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne