[Jarmo]

Nii ootame lugejailt nüüd uusi väljakutseid ja keelenalju matkameestele!

Kuna säärane väljakutse juba esitati, siis lisan samuti mõned palad 2011 sügisest, mil ühe bändiga Venemaal ja 
Ukrainas kolm nädalat tuuritasime. Kuigi - täpsuse huvides tuleb mainida, et paar pilti on ka 2012 veebruarist.

Natuke keeleteemat ja lisaks ka mõned muud põnevustpakkuva võimalusega ülesvõtted.


EDIT: tulles vastu teemaomaniku soovile, eemaldasin mõned pildid.











Suurt kukke oli hädasti vaja.




Selle pildiga on säärane lugu: 
kuna Belgorodis jäi kontsert ära, siis jõudsime Harkovisse juba kontserdipäevale eelneval õhtul. Kuna see tuli 
ka korraldajale veidi ootamatult, siis otsiti meile kiiruga öömaja. 
Läksime oma kodinatega siis ühes korterelamus juba ukse taha, vastuvõtja pistis võtmedki lukuauku, aga siis 
peatus ja hetkelise mõttepausi järel tegi ettepaneku, et enne tuppaminekut võiks hoopis ümber kvartali väikse 
jalutuskäigu teha. 
Mis seals ikka, veidike ebamugav küll oli koos magamiskottide ja seljakottide ja muu kraamiga linna peal ringi 
kablutada, aga kuna ettepanek oli esitatud tungival soovil, siis vastu ei punninud. Tagasi jõudes sai selgeks, 
milles asi - korteri näol oli tegemist lõbustusasutusega ja lõbustamine lihtsalt oli varem alles täies hoos. 
Võib öelda, et see oli üks omapärasemaid ööbimispaiku, kuigi erinevatel tuuridel üle maailma on neid veidrusi 
kogetud ikka omajagu (näiteks Jaapanis ka karate- ning pornofilmide stuudio diivanitel elanud pea kaks nädalat). 
Tolles Harkovi korteris igatahes millegi vastu puutuda väga ei tahtnud, sest tuppa jõudes oli ruum veel töösoe ning 
absoluutselt kõik seal korteris oli keha/beebiõliga koos. Rõntske värk.
Pildil on bändikaaslane Magnus, allakirjutanut on veidike paista seinale toetuvast peeglist.




Tuuribuss, mille ostsin Tartust esmaspäeva hommikul kell 7. Pakkisime kraami peale, Põlva ARKis registreerisin 
enda nimele ja siis otse üle Koidula piiripunkti Venemaa avarustesse. Käisime sellega samal sügisel ka mitmenädalasel
tuuril Balkanimaades, koju jõudes müüsin aga kiiresti maha, sest kohe algava Jaapani tuuri jaoks oli hädasti raha vaja. 
Bussil lasime meelega mudaseks saada, sest lootsime, et nii äratab ehk vähem tähelepanu. Esinemistehnikat oli ju
kaasas ca viiekohalise numbri eurode eest. Säärane väjanägemine ilmselt oli ka üks põhjusi, miks ühel ööl Bosnia
mägedes Serbia suunas sõites teeröövlite käest nii lihtsalt minema saime.
Buss rändas edasi Aafrikasse ja siiani on veidi kahju, et ära müüsin.




Hodinski lennuväli Moskvas. Google Maps'ist vaadates tundub, et tänapäeval neid lennumasinad seal enam alles ei ole. 
Mingi riba lennurajast on vist veel alles, aga seal tundub muu kola olevat.
Tookord aga oli erinevat lennutehnikat veel kümnetes.






Loll-Ivan teatavasti magas ahju peal, see siin on aga kaasaegsem versioon.




Mõned pildid läksid nüüd küll otseselt keeleteemast välja, kuid loodan, et teemaomanik siiski ei pahanda.