Diiselmootoriga sõiduautode lõpp on lähedal

(16-12-2018, 19:22 PM)olli Kirjutas:   Ainuke häda on hind. Seda aitab lahendada just konkurentsi ja tootmise suurendamine, nii et väga tervitatav lüke.

Ei ole ainuke häda. Arvuta välja, palju läheb vaja elektrit lasnamäe korterelamu jaoks, kui seal on 100 korterit ja kõigile on laadijat vaja maja ette. Arvuta kui palju läheb vaja elektrit sellisel juhul terve lasnamäe jaoks, milliseid kaableid sinna on vaja vedada ja milliseid alajaamu vaja ehitada. Seejärel laienda arvutusi terve eesti peale ja sealt edasi terve euroopa peale. Siiani veel ei ole leitud lahendusi akude jaoks mis väärtmetalle vajavad. Ja tervest sellest kompotist on välja jäetud firmade autode vajadus, laadimisjaamade omad, mis peaksid kõikjal asuma koos piisavalt paljude kohtadega jne. See kõik on illalla trullalla kuniks autosid vähe on ja need kallid on. Kohe kui tekib piisav kogus taolisi, on probleemid ukse ees ja neid ei ole võimalik lahendada normaalselt. Normaalsuse all ma pean silmas raha. Selle raha peab välja köhima tavaline inimene, kelle rahakotist need summad haugatakse igasugu maksude näol. Mina seda sitta ei taha näiteks...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(16-12-2018, 18:49 PM)E303 Kirjutas:  Viimased uudised räägivad et 2026 lõpetab Volkswagen sisepõlemismootoriga autode tootmise ning keskendub täielikult elektriautodele .Selle tootmise lõpetamise taga pidi olema Pariisi kliimalepe mis käsib sisuliselt elektriautodele üle minna .  Minu arust on selle looduse kaitsmisega hulluks mindud sest ma ei usus et selle 5-6 aastaga akutehnoloogia nii palju edasi areneb et elektrisõidukist saaks hea alternatiiv diisel ja bensiinimootoriga autodele.Tegelikult linnas võib sellega sõita küll aga kui on vaja külma ilmaga pikki maid sõita maalt tööle või Tallinnast -Tartu siis aku kooleb ennem ära kui kohale jõuab. Lisaks võtab salongi soojendamine sõites ära palju aku mahtu ja lumes on need elektriautod päris õnnetud.

sa räägid ainult delfi uudiste tasemel imievist? juba praegu saaks ka mitutuhat km ühe laadimisega, aga see pole enamus autojuhtidel tarvis läbida ühe juiga ja siis tehakse väiksema akupakiga (odavam) autosid. akusid ei tehta "nii suur kui saab" vaid "nii suur kui turu uuring tahab et inimene ühe laadimisega sõidab".

Aga tänapäeva masstootmises autod, nendega ilmselt vägapaljud peale liisingperioodi sõita ei tahagi ja kantakse otse maha.
Vasta

(16-12-2018, 19:35 PM)viplala Kirjutas:  
(16-12-2018, 19:22 PM)olli Kirjutas:   Ainuke häda on hind. Seda aitab lahendada just konkurentsi ja tootmise suurendamine, nii et väga tervitatav lüke.

Ei ole ainuke häda. Arvuta välja, palju läheb vaja elektrit lasnamäe korterelamu jaoks, kui seal on 100 korterit ja kõigile on laadijat vaja maja ette. Arvuta kui palju läheb vaja elektrit sellisel juhul terve lasnamäe jaoks, milliseid kaableid sinna on vaja vedada ja milliseid alajaamu vaja ehitada. Seejärel laienda arvutusi terve eesti peale ja sealt edasi terve euroopa peale. Siiani veel ei ole leitud lahendusi akude jaoks mis väärtmetalle vajavad. Ja tervest sellest kompotist on välja jäetud firmade autode vajadus, laadimisjaamade omad, mis peaksid kõikjal asuma koos piisavalt paljude kohtadega jne. See kõik on illalla trullalla kuniks autosid vähe on ja need kallid on. Kohe kui tekib piisav kogus taolisi, on probleemid ukse ees ja neid ei ole võimalik lahendada normaalselt. Normaalsuse all ma pean silmas raha. Selle raha peab välja köhima tavaline inimene, kelle rahakotist need summad haugatakse igasugu maksude näol. Mina seda sitta ei taha näiteks...

Jah, see on oluline teema. Õnneks keskmise lasnamäeka jaoks piisab 2-3 laadimisest kuus. Tegelikult see probleem ei erine sugugi diisli ja bensiini transpordist. Veetakse see kõik juba praegu samamoodi lasnamäele kohale. Aja jooksul lihtsalt kogu infra selleks välja kujunenud. Ega seegi üleöö tööle ei hakanud. Samamoodi nagu ei teki ka üleöö igale lasnamäekale elektriautot. Üldiselt mu valdkonnas (IT) öeldakse, et need probleemid, mis tulenevad suurest kasutuskoormusest, on head probleemid.
Vasta

loodust ei säästa seuke pull ühestki otsast. lihtsalt papi teenimise küsimus.
ega need vankrid rohkem väga ei kestagi kui mingi pisike liisinguperiood.
seega omamine lõppeb ja asendub kasutusega. mingi tonn vähemalt kuu kohta.
pigem rohkemgi. nutad ja maksad. või käid jala.
Vasta

(16-12-2018, 19:35 PM)viplala Kirjutas:  Selle raha peab välja köhima tavaline inimene, kelle rahakotist need summad haugatakse igasugu maksude näol. Mina seda sitta ei taha näiteks...

Mina ka ei taha. Milleks selline jant.  Inimene saastab nii kuis jaksab, olgu see siis bensiin,diisel või elekter. Küsimus on selles,kes suudab kõige paremini organiseerida riiklikul tasemel sunni tarbima ja kasutama elektriautosid. Eks me näe varsti. Inimene on ikka imelik loom küll. Ühes toa nurgas kastab rohelist ja teises tõmbab suitsu.  Big Grin

Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta

(16-12-2018, 20:00 PM)olli Kirjutas:  Üldiselt mu valdkonnas (IT) öeldakse, et need probleemid, mis tulenevad suurest kasutuskoormusest, on head probleemid.

Loomuliult, näiteks saku õlletehase juhtkonnale on ka need probleemid parimad mis tekivad tänu sellele, et õlle joojaid on massiliselt. Kui aga kübeke aktsiisi ja õlletootjate ahnus ajavad õlle hinna maailma tippu, peavad just tarbijad selle pasa kinni taguma. Ma ei ütle, et elektriauto halb on, see on üks kuradi hea asi, kuid selle arendus ja turgudele suunamine peaks toimuma teisiti, sest sunniga muutub meie kõigi elu palju kallimaks läbi maksude. Juba täna me maksame täie pasaga mingite turbanite maailma sittamist kinni, ehk siis isegi mitte meie ei tao seda kinni, vaid tänu nende sittamisele tõstetakse meile makse ja elukallidust. Kõik needsamad riikide kiip smailinguga tegelased oma demokraatia ja muu pasaga on aastakümneid pidurdanud elektriautode arendust, soodustanud nafta pumpamist ja selle kõigega kaasnevat. Nüüd siis lõpuks leidus mingi muu teema millega teenida, millega enda tähtsust tõsta ja oma heaolu arendada. Aga loomulikult mitte niisama, nüüd on vaja survestama hakata, sest kes seda sitta ikka kinni taob kui mitte need kes tarbivad ja ka need kes ei tarbi aga lihtsalt elavad ja makse maksavad. Uskuge või mitte, läheb tiba aega edasi ja hakkate kõik plekki köhima nagu rohelise elektri teemaga. Vahet pole kas kasutate või mitte.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(16-12-2018, 18:49 PM)E303 Kirjutas:  Viimased uudised räägivad et 2026 lõpetab Volkswagen sisepõlemismootoriga autode tootmise....

Selles suhtes et volksvagen oleks võinud juba 5 aastat tagasi oma diiselmootorite tootmise ära lõpetada, noo ei tule need kohe neil kuidagi enam välja....  Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin


Toyota ka vist sõiduautodele enam varsti ei paku dislasid, aga õnneks see ei puuduta kaubikuid ja maastureid nagu ka paljude muude markide puhul ja see ongi oluline. Väikse sõiduauto puhul suht ükskõik minuarus mis mootor seal peal on, peaasi et kestab ja vähe kütust võtab.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Aga vähemalt ei pea siis enam kütuseaktsiisi maksma. Big Grin Tegelikult ma ei näe eriti põhjust miks juba hetkel toimiv kWh põhine võrgutasu ei peaks toimima oluliselt suureneva tarbimise juures. Laadimisjaamad saavad nagunii mu silmis olema 100% eraettevõtlus nagu tanklad tänapäeval. Ju siis leitakse ka kohad piisavalt vinge liini kõrvale. Pikas plaanis on elektri transport oluliselt odavam kui vedelkütte vedu rekkaga. Eks kogu maailmakorraldus liigub nagunii järjest rohkem hajutatud elektritootmise suunas, kus on võrku ühendatud tuhandeid mikrotootjaid, nõudmised võrgule, alajaamadele pigem vähenevad. Vähemasti mina olen selles osas üsna positiivselt meelestatud.
Vasta

(16-12-2018, 22:10 PM)olli Kirjutas:  Pikas plaanis on elektri transport oluliselt odavam kui vedelkütte vedu rekkaga. Eks kogu maailmakorraldus liigub nagunii järjest rohkem hajutatud elektritootmise suunas, kus on võrku ühendatud tuhandeid mikrotootjaid, nõudmised võrgule, alajaamadele pigem vähenevad. Vähemasti mina olen selles osas üsna positiivselt meelestatud.

See on ühest küljest hea point, teisalt on elektri tootmine üks teema ja laiali jagamine teine. Viimast aga annab lõpmatuseni maksustada. Samas saab ka tootmist maksustada, mida kindlasti hakatakse eratootjatele ka peale suruma kunagi.  Pikas perspektiivis on riiklikult ilgelt kasulik soodustada eratootmist ja siis, kui asi on läinud massidesse, sinna litakas peale keevitada. Siit edasi peaks tegelikult mõtlema vaba energia liikumisele. Siiani tuleb päikeselt tulev maale, teeb oma töö ja lahkub. Selle kõige juures muundatakse planeedi jaoks x osa energiast planeedi elutsükli jaoks. Kui aga suur osa sellest energiast kinni püüda ja muundada teiseks, siis kas see ei hakka muutma süsteemi? Ma kunagi viitsisin kokku arvutada maakerale langeva, päikeselt tuleva, energia. Nagu ikka laskub enamus ekvaatorile ja hoovused kannavad selle põhja poole. Enam täpselt ei mäleta kõike, kuid kui püüda mandritelt suur osa päikesest kinni, siis teoreetiliselt peaks see mõju hakkama avaldama. Mu juttu peaks siiski vaatama ekstreemsete teemade sees, kui enamus inimkonna tarbest tuleb läbi paneelide ja päikese. Samas kunagi, siis kui loll ivan on teist korda välja mõeldud, on maa enda ressurss otsas ja midagi pole põletada enam, ka aatomi teema on piiratud. See on tegelt nn lähituleviku ajalugu, Kaugem teema on päikeselt tulev energia ja lähim on tänane päev kus ma varsti ära suren ning ainus mu probleem on see kuidas ma oma eluga ja maksudega hakkama saan, kuidas toit lauale tuua, kuidas lapsed riidesse panna ja oma asjadega hakkama saada. Kõik ülejäänu on paras pask. Seega ma loodan, et minu eluaja jooksul käib üks lõputu nafta põletamine ja peale minu aega tulgu veeuputus, asteroid või vulkaan. Mind ei koti. Ma tahan elada täna ja nüüd. Ma olen terve mees ja ma tahan seda kõike saada Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Eeskätt võiks ära elektrifitseerida mopeedautod. Seal ei ole muruniiduki mootori piinamisel küll mingit mõtet. Pikka otsa sellega ei sõideta, ülikerge kere, kiirust ei ole ega tohigi olla. Täpselt see koht, kus elektri wäge tarvitada. Üksiti saaks lahti koledast plärinast ja keret laiali raputavast vibrast.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

(16-12-2018, 22:10 PM)olli Kirjutas:  Aga vähemalt ei pea siis enam kütuseaktsiisi maksma. Big Grin Tegelikult ma ei näe eriti põhjust miks juba hetkel toimiv kWh põhine võrgutasu ei peaks toimima oluliselt suureneva tarbimise juures. Laadimisjaamad saavad nagunii mu silmis olema 100% eraettevõtlus nagu tanklad tänapäeval. Ju siis leitakse ka kohad piisavalt vinge liini kõrvale. Pikas plaanis on elektri transport oluliselt odavam kui vedelkütte vedu rekkaga. 

 Minumeelest praktikas tähendaks see seda, et uue korterelamu puhul tuleb parkimiskohale lisaks ka ampreid osta. 
Aga ampreid läheb vaja ka autovabal hipsteril. Kindlasti on siis huvi kinnisvara aretajal müüa võimalikult väikse peakaitsmega kortereid. See saaks olema luksus, et veekeetja ning pliit on korraga sees kui pesumasin töötab.
Kuid lisaamprid, nood oleks väga hinnalised.
 Niiet elektriautod mõjutaksid tegelikkuses mitteauto inimesi rohkem kui praegused saastajad. Pmtslt on valida kas hommikune ving või see et aeg-ajalt lööb kusagilt kaitset välja.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

(17-12-2018, 12:23 PM)Tegelane5 Kirjutas:   Minumeelest praktikas tähendaks see seda, et uue korterelamu puhul tuleb parkimiskohale lisaks ka ampreid osta. 
Aga ampreid läheb vaja ka autovabal hipsteril. Kindlasti on siis huvi kinnisvara aretajal müüa võimalikult väikse peakaitsmega kortereid. See saaks olema luksus, et veekeetja ning pliit on korraga sees kui pesumasin töötab.
Kuid lisaamprid, nood oleks väga hinnalised.
 Niiet elektriautod mõjutaksid tegelikkuses mitteauto inimesi rohkem kui praegused saastajad. Pmtslt on valida kas hommikune ving või see et aeg-ajalt lööb kusagilt kaitset välja.

Isikliku vedelkütusetankla omamine maksab ka raha. Kes endale seda lubada ei saa, teeb nii nagu enamus inimesi - tangib tanklas. Tankla on 100% erafirma, mis hoolitseb selle eest et oleks tagatud piisav võimsus autode laadimiseks. Vajadusel kasvõi näiteks kohapealsete akupankadega, päikesepaneelidega või millega iganes, et tipptundi leevendada. Selle äri maksab kinni mõistagi see, kes tankla teenust kasutab. On vaid aja küsimus mil Olerex või Alexela selle äriga pihta hakkab. Võileiba ja vorsti vaja ju elektriauto juhile ka müüa. 
Kes aga saab omale piisavalt ampreid lubada, saab nautida paar protsenti madalamat kWh hinda (ilma tanklapoolse vaheltasuta) ning koduse laadimisjaama luksust.
Vasta

Tulevad smart-grid (tark-võrk) lahendused, kus ongi igal korterelamul keldris eraldi ruum ka akudele. Akusid laetakse ajal kui tarbimine on madal (börsihind ka odavam) ja akudest antakse pinget välja ainult siis kui seda tegelikult vaja on. Kindlasti hakatakse rohkem päikese energiat ära kasutama ehk tekivad väikesed lokaalsed elektrijaamad. Juba täna on paneelid võrdlemisi odavad ja uusi lahendusi tuleb aina juurde
Meie, mereäärne riik paneme, aga tuulikuid püsti ja särtsu saab edasi. Aga võibolla saame oma vanasse zigulisse ka põlevkivi bensiini osta...
Vasta

(17-12-2018, 13:25 PM)svenson Kirjutas:  Tulevad smart-grid (tark-võrk) lahendused, kus ongi igal korterelamul keldris eraldi ruum ka akudele. Akusid laetakse ajal kui tarbimine on madal (börsihind ka odavam) ja akudest antakse pinget välja ainult siis kui seda tegelikult vaja on. Kindlasti hakatakse rohkem päikese energiat ära kasutama ehk tekivad väikesed lokaalsed elektrijaamad. Juba täna on paneelid võrdlemisi odavad ja uusi lahendusi tuleb aina juurde
Meie, mereäärne riik paneme, aga tuulikuid püsti ja särtsu saab edasi. Aga võibolla saame oma vanasse zigulisse ka põlevkivi bensiini osta...

Jah, tegelikult on juba müügilgi näiteks soojuspumbad mis oskavad küttegraafikut timmida vastavalt elektribörsi olukorrala. Asi see siis autot laadida ajal mil turul elektrit rohkem kui tahtjaid. Samas tarbimise tipphetkedel võib seesama elektriauto aku tagada kogu elamisele vajaliku elektri, pole ilmtingimata keldrisse eraldi akupanka vajagi. Tegelikult piisaks vabalt ühest elektriautost 10-15 eramaja kohta, et paaritunniseid tipphetked eelmisel ööl salvestatud energia pealt mööda saata. Seejuures kasutaja ise saaks muidugi määrata minimaalse laetuse taseme, millest alla poole akut ei lasta, näiteks 50%.
Vasta

Nende tuulikute ja päikesepaneelidega võib lutsu visata kui tegemist saab olema elektriautode laadimisega. Autod kulutavad umbes 20 kWh/100 km. Oletame, et meil on liikluses aktiivselt näiteks 10 000 elektriautot mis sõidavad päevas 100km otsa (hea arvutada). 10 000x20 teeb  2GWh päevas. Aastas teeks see 0,75 TWh. Terve eesti elektrivajadus on praegu 8TWh aastas. Aga kui autosid saab olema näiteks 100 000 või 300 000? Kas me hakkame tuumajaama ehitama või kust see energia tulema hakkab? 

Et üks auto öö jooksul ära laadida, peaks laadimist saama teostada umbes 15 ampriga. See tähendaks, et 100 korteriga lasnamäe maja peaks endale soetama 1500 amprise liini mis omakorda tähendaks ka uut alajaama. Kes selle kinni taob? Ma kipun arvama, et terve lasnamäe peale läheks vaja eraldi elektrijaama lisaks veel absoluutselt terve elektrisüsteemi väljavahetamist algusest lõpuni. Igasugu bensukad on kah omaette ooper. Mõelgem nüüd väheke, ühe auto jaoks oleks vaja tund aega ühte pistikut. Ma isegi ei kujuta ette kui jämeda kaabli peab mingi suvaline sörkiv kei enda juurde vedama ja palju sinna ampreid peaks tulema, et rahuldada sama liiklust nagu täna tanklate juures on.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Täpselt sama juttu. kes see loll hakkab apteegist pentsu ostma, kui kaer ja hain isi kasvavad...

Aga täna sõidavad spetsjomm laevad ja autod ning on vastavad kioskid iga sutsu maa tagant.

Kui tekib vajadus, tekib ka võimalus. Ei tasu oma siulmaringi piiratuses nii resoluutne olla.

Muide, enamus autosid ei sõida 100 km päevas maha. Big Grin
Vasta

Mul heal sõbral on elektriauto, millega sõidab aastas 15-20k km. Suure enamuse laadimisi teeb kodus. Samuti on tal maja katusel päikesepaneelid. Aasta lõikes on energiabilanss positiivne - toodang on 1-2 MWh võrra suurem suurem kui tarbimine. Tarbimise sisse läheb nii auto laadimine kui ka kogu tarbeelekter. Ja nii 2012. aastast alates. Ei ole ulmelist siin midagi. Kasutult seisvat põllumaad on meil küllalt, hakatakse järjest rohkem selliseid keskmise suurusega päikesejaamu püstitama. Samuti tootmishoonete ja kortermajade katustele, miks mitte ka erinevad avalikud hooned. Koolid, spordisaalid, kaubanduskeskused jne.
Vasta

(17-12-2018, 15:37 PM)v6sa Kirjutas:  Täpselt sama juttu. kes see loll hakkab apteegist pentsu ostma, kui kaer ja hain isi kasvavad...

Aga täna sõidavad spetsjomm laevad ja autod ning on vastavad kioskid iga sutsu maa tagant.

Kui tekib vajadus, tekib ka võimalus. Ei tasu oma siulmaringi piiratuses nii resoluutne olla.

Muide, enamus autosid ei sõida 100 km päevas maha. Big Grin

Vastupidi, silmaringi piiratust näitab just usk lõputu energia olemasolusse. Juhul kui meil siin peaks kunagi tekkima energiapuudus tänu autodele, siis mujal maailmas on see selleks ajaks juba ammu tekkinud. Naftaga oli lihtne, alguses polnud isegi pumbata vaja, ise pritsis maa seest kanistrisse. Elektriautode plahvatuslik kasv aga viib maailma energiakriisi lävele. See tähendaks elektri hinna plahvatuslikku kasvu tarbijale. Sadade ja sadade uute tuumajaamade ehitust, ka kuhugile meie külje alla või koduhoovi. Kindlasti leitakse lahendus, kas need lahendused meile aga meeldima hakkavad, on iseküsimus. 

Jah sul on õigus, enamus autosid ei sõida100km päevas, keskmine euroopa auto sõidab 80km päevas. See aga ei mõjuta suurt essugi suures plaanis.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(17-12-2018, 15:59 PM)olli Kirjutas:  Mul heal sõbral on elektriauto, millega sõidab aastas 15-20k km. Suure enamuse laadimisi teeb kodus. Samuti on tal maja katusel päikesepaneelid. Aasta lõikes on energiabilanss positiivne - toodang on 1-2 MWh võrra suurem suurem kui tarbimine. Tarbimise sisse läheb nii auto laadimine kui ka kogu tarbeelekter. Ja nii 2012. aastast alates. Ei ole ulmelist siin midagi. Kasutult seisvat põllumaad on meil küllalt, hakatakse järjest rohkem selliseid keskmise suurusega päikesejaamu püstitama. Samuti tootmishoonete ja kortermajade katustele, miks mitte ka erinevad avalikud hooned. Koolid, spordisaalid, kaubanduskeskused jne.

Sa vaatad asja ikka väga piiratult. See et meil siin mingi põllulapike üle on või su sõber laeb oma autot paneelidega, ei näita globaalselt midagi. Enamus maailmast elab linnades. Mujal euroopas on põllumaa kullahinnaga, saab ka siin olema. Põllu peale ei anna ükski vald massiliselt lubasid paneele paigaldada. Kui energiat puudu hakkab jääma, ei aita siin ükski eramajaga sõber ega põllulapike.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(17-12-2018, 15:27 PM)viplala Kirjutas:   Aga kui autosid saab olema näiteks 100 000 või 300 000? Kas me hakkame tuumajaama ehitama või kust see energia tulema hakkab? 


See tuumajaam oleks võinud valmis olla juba 10-15 aastat tagasi... Aga ei, kõige vastu on vaja võidelda ja siis hiljem kasetohtu närida.
Samamoodi nagu oli alles meil puidu rafineerimistehasega...Ammu oleks võinud valmis olla, aga ei, nüüd on kõik nii kuradi targad looduskaitsjad meil et mine või hulluks. Küsisin ka ühelt tööliselt kes protestimas käis et ise ka aru saad mille vastu protestid? Jäämegi odavalt toorainet müüma või? Kui paber ei meeldi siis pühi kuramuse öökulliga oma perset....

Aga tuumajaamast.
Jahutusvett meil jagub, maapind on piisavalt stabiilne ja tsunamid ja muud loodusnähtused meid ka ei mõjuta. Olkiluoto tuumajaamas tööl olles hakkasin tuumaenergiat ikka väga hindama, milline meeletu kogus energiat ja kui puhas loodus sealjuures, käin vahest ka alltöövõtu korras eesti energia kaevandustes puurimas ja vaatan ikka ja jälle seda tühermaad mis peale kaevandamist alles jääb... üsna nukker tegelikult kui palju resurssi lihtsalt tootmiseks läbi põletatakse.  

Tuumaenergiast puhtamat energiat ei ole, ei ole kuskilt otsast loodussõbralik ei päikeseenergia ega tuuleenergia sest mis meeletu tootmine selle väikse energiahulga kättesaamiseks tegelikult toimub, mitte küll meie hoovis aga ega sellest see puhtam pole kui tootmine aasias ja aafrikas toimub. Sama lugu elektriautodega.  Üsna kahepersega ettevõtmine tegelikult ju. 
Puhas oleks ehk hüdroenergia aga meil munamäe otsast ei tule seda vett väga alla...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne