[saarrand]

Tagasilööke ka  Täna õhtuks on üks pidurisilinder otsustanud lekkima hakata. Tuleb väike reklamatsioon teha ja saab selle ka korda kindlasti.
Hüdroõlist.. mis õliga tänapäeval pigem võiks proovida? Kuna enne oli sees kompott veest ja õlist, panin praegu sisse Zetorist garantiikorras välja lastud hüdroõli (seal on hüdroõli ja tagasillaõli koos). Tahan selle õliga pisut töötada ja siis uuesti ära vahetada, et võimalikult palju saasta kätte saada.

[v6sa]

Seesolev on väga hea, kui suuremad hammasrattad ikka välja settida lasti enne kombainivalamist.

Kombain kui suisel aal töötav massin rahuldub täitsa mineraalse õliga, ei pea olema miskine üüber"nelikendkuus". Peaasi, et seda iga mõne aasta järel (vähe töötaval masinal igal aastal pole just vajadust)  värskema vastu vahetataks.

[saarrand]

Seesolev on väga hea, kui suuremad hammasrattad ikka välja settida lasti enne kombainivalamist.

Kombain kui suisel aal töötav massin rahuldub täitsa mineraalse õliga, ei pea olema miskine üüber"nelikenduus". Peaasi, et seda iga mõne aasta järel (vähe töötaval maisnal igal aastal poel just vajadust)  värskema vastu vahetataks.

Jah, settida sai ta oma 4 aastat. Sai läbi filtri kaa veel pumbatud enne pluss hüdropaagis ka veel sõel ees, et "suuremad" konnad võiks olla filtreerunud.
Pidurisilindrite saaga sai ka lõpetatud. Selgus et vasakpoolsed mõlemad silindrid lekkisid (ühes trumlis on 2 silindrit, kombainil kokku 8 pidurisilindrit ja klotsi). Nüüd peaks olema korras. 
Edasi üritasin paigaldada kivikorjaja kasti, aga ürituseks ta taaskord jäigi. Lõppes sellega, et originaal kasti viskasin utiili ja võtsin doonorilt teise kasti. Eelmise omaniku tehtud tööd/tegemata jätmised on ikka ränga jälje jätnud sellele masinale. Aga saab seegi asi ka korda täna-homme.
Vili hakkab valmis saama, seega hakkab juba natuke kiire ka!
Kuulmiseni!

[v6sa]

Edasi üritasin paigaldada kivikorjaja kasti,
...
Vili hakkab valmis saama, seega hakkab juba natuke kiire ka!
Kuulmiseni!

Seda "kivikorjaja kasti" nimetatakse kivitaskuks

Ära oota vilja valmimist, hakka ikka eelmisel päeval kusagilt põllu keskelt (ja mitte umbrohtunud metsaäärest!) nokkima. Värske kombain, millest pole kogemust - on lihtsam. Las naabrid arvavad, mida tahavad - tuksilastud kombaini pead remontima Sina ja mitte nemad.

[saarrand]

Nii. Kivikorjaja sai paika, radika tuulekoda ja siiber remonditud.
Nüüd hakkas uus probleem. Hakkasin punkri tühjendustoru välja ajama hüdroga, aga hoopis variaator läks max lahti asendisse ja mingi kahtlane heli tuleb käigukasti poolsest otsast. Kui sidur  allavajutada, on kōik llus, aga sidur lahti, siis on mingi heli. Variaatorit tagasi nö kokkupoole enam ei saanudki. Ōhtupimedus tuli peale.
Miks nii juhtus, on arusasmatu. Kas hüdros ōhk vahel vōib midagi seesugust teha?
Kahjuks läks pimedaks ja eriti pōhjalikult süveneda ei saanud.
Homme uue hooga!

[saarrand]

Nii. Terve eilse päeva sai veel igasuguseid anomaaliaid lahendatud, alates variaatori probleemist, lõpetades punkritoru sulguri mittekinnitumisega.
Igatahes heeder sai kombainile külge. Haakimine muide on väga lihtne, aga nagu selgus, siis maast (EUR aluste peal tegelikult), seda külge haakida ei ole võimalik. Pidin vikati poolset serva ikka omajagu kergitama, et lukustada oleks võimalik. Seejärel rihm peale ja tõmbasin masina esimest korda nö põllureziimi. Koheselt käivitus ka heeder, mis aga ei oleks tohtinud juhtuda. Peab tunnistama, et selle lahendamiseks läks mul pool päeva, reguleerisin hoobasid jms kõikvõimalikke asju. Lõpuks sai selgeks, et no krt rihm ei saa olla õige. Ja nii oligi. Rihm on 17 cm lühem kui peaks ja käis valelpool pingutus rulli. Pingutusrulli vedru ja hoob ka sellest tulenevalt kõverad ja ära kulunud. Need said asendatud. Jälle oli kataloogist abi.
Krt aina enam mõtlen, mis moodi sellega üldse varem tööd tehtud on?!? Lihtsalt ei ole ainsamatki asja, mis oleks korras, mis poleks valesti reguleeritud või valest kasutamisest katki.
Igatahes õhtuks sai kombain käima nii nagu peab (loodetavasti). Ja ootan põllule minekut!

[saarrand]

Keegi tahab ehk peksukorvi reguleerimisest rääkida täpsemalt. See ei ole nagunii kombainipõhine, vaid üldine teadmine. Eest kitsam tagant laiem, aga palju eest umbes peaks vahe olema?

[v6sa]

Reguleering sõltub viljast. Peamiselt sellest, milline on terade ja põhu suhe ja kui kergesti tuleb tera peast välja (ja kui kergesti katki läheb). Niiskus loeb palju.

Mida õrnem on tera, seda suurem olgu vahe. Mida rohkem põhku (ja umbrohtu) seda suurem vahe. Mida kõvemini kinni, seda väiksemaks tuleb keerata. Mida väiksem on peksupilu, seda rohkem energiat (loe: pöördemomenti mootorilt) massi läbiajamiseks tuleb küsida.

Alusta teraviljadel esimese vahega umbes 10 mm (sõrme jagu, aga ära sõrmega töötava mootori korral proovi) ja taga sama või vähem. Siis tulemuse järgi vaatad, kas peab koomale panema (väljapeksmata terad peas) või vastupidi lahedamaks laskma (terad katki või ei jõua läbi süüa).

Kombaini reguleerimisel on TUNGIVALT SOOVITAV põhk vaalu lasta. Sellest ka soovitus alustada põllu keskelt, et hiljem oleks võimalik põhuvaaluga tegelda. Kui põhk lasta läbi purusti, siis enam ei tee vahet, kus see tera täpselt oli ja kui katki see oli enne purustit.

Kombaineri ABC kehtib endiselt

[Daff]

E- d pole reguleerinud aga põhimõtteliselt on asi nii. Peksukorv täitsa üleval peab eest olema korvi ja siini vahe nt Nival 18mm ja tagant 2mm. Keskkoht oli vahepealne näit.Nüüd olenevalt kultuurist saad korvi alla lasta 1mm kaupa.  
Põhimõte neil peksuaparaatidel üks. 
Pead veel vaatama olenevalt kultuurist trumli pöördeid.
Aga meie teraviljadele piisas vahest 18-2 Niva näite varal. Päevalill, hernes  ja uba tahtsid juba rohkem vahet. Lasid hoovast korvi allapoole. Aga mingi tabel peaks ehk olema säilinud kusagil reguleeringu alas  ehk.

[Kodanik2]

Ma ei ta kas sul raamat on aga https://agrargeschichte.museum-digital.d...858928.pdf  selle 38 lehel oli reguleerimisest juttu.

[saarrand]

Nii. Esimesed 2 pōldu vōetud. Algas nii nagu arvata oli... vili tuli, aga meeletult pōhune. Veendusin igaks juhuks, et katki midagi pole. Helistasin E omanikele. Kontsulteerisin ja selgus, et viga labane. Mootori pöördeid vähe. Mul oli 1600, peab olema 2000. Sellest tulenevalt trumli pöörded ka lahjad. 
See asi sai korda. Heeder hakkas libisema kui pōhku palju. Vaja oli sidurit peale keerata. Seal on spets sidur vahel, mis sai küll remonditud, aga ei osanud täpselt algul reguleerida. 
Lōpuks asi toimis ja sai toimetada. Eks tahab ōppimist veel, aga olen ülirahul!
Enne Sampo 30 andis ikka jubida, nüüd asi ikka oluliselt muhedam.

[Daff]

Mootor peab kogu aeg põhjagaasiga töötama. Muid pöördeid regullivad variaatorid.
Kui vili põhune siis tuult vähe. Kas tal tuuliku pöördeid ei anna regullida eraldi.
Kui kaera lähed näiteks pead tuule maha võtma ja trumli pöördeid vähendama läbi variaatorite.
Ülejäänud osa, puistajad, sõelad peavad ikka max kiieusega liikuma.

[v6sa]

Nii. Esimesed 2 pōldu vōetud. Algas nii nagu arvata oli... vili tuli, aga meeletult pōhune.
...

Tuult vähe, sõelad liiga lahti.

Kas peades tummiseid teri oli? Kõlujad ei loe, need sorteerid niikuinii välja. Kui pead olid puhtad, siis kannatab suuremat kiirust proovida.

Nagu eelkirjutaja juba mainis, kiirused paned variaatoritest paika, seega mootori pöörded loevad vaid sedapalju, et oleks pöördemomenti kombainimiseks. Ehk jah "põhjagaas".

[saarrand]

Nii. Esimesed 2 pōldu vōetud. Algas nii nagu arvata oli... vili tuli, aga meeletult pōhune.
...

Tuult vähe, sõelad liiga lahti.

Kas peades tummiseid teri oli? Kõlujad ei loe, need sorteerid niikuinii välja. Kui pead olid puhtad, siis kannatab suuremat kiirust proovida.

Nagu eelkirjutaja juba mainis, kiirused paned variaatoritest paika, seega mootori pöörded loevad vaid sedapalju, et oleks pöördemomenti kombainimiseks. Ehk jah "põhjagaas".

Nii.
Peades tummiseid teri pole üldse, välja peksab väga hästi. Esimesel päeval oli põhiprobleemiks ikkagi vähesed mootori pöörded. Konsulteerisin kõrvalkülas oleva sama kombaini mehega ja tal oli just eelmisel päeval küttefiltri kinni tõmmanud, mootori pöörded 1500 peal ja sama jama. Keerasin hoovast pöörded 2100 peale ja asi oli kohe korras. Trumli pöörded sai pandud 950 peale.
Eile hommikul veel mõned mured segasid. Nimelt kaksikteo keti pinguti ei püsinud kinni, viga labane. Poldi ots toetas vastu korpust ja ei kannatanud kõvemini keerata. See sai korda. Heedri vedu oli kuidagi lahja ja hakkas kergesti libisema. Viga ka labane, rihm oli liiga lödva. Kuigi sai reguleeritud varasemalt, aga ju siis millegagi eksisin.
Siis viskas kaksikteo põrksiduri laiali. Viga  veel labasem, stopperseib oli vigane ja ei haakinud võlli soonde. See juhtus muidugi kõige kaugemal põllul ja kõige ebameeldivamal kohal - läksin oma põldude kõige järsemast kallakust alla parasjagu ja täpselt enne alla jõudmist  aga see sai ka korda. Seejärel sai juba üle 5ha võetud kuni õhtupimeduseni. Lõpetasin kella 20.30 ajal, läks niiskeks juba.
   
   
Õpilane ka oli päev otsa kaasas:
   

[Daff]

Vana Nivamehena ei oleks elus uskunud, et trumli pöörded saavad või võivad nii madalad olla. 950.

[saarrand]

Vana Nivamehena ei oleks elus uskunud, et trumli pöörded saavad või võivad nii madalad olla. 950.

Palju nad Nival olid ? Mul olid alguses 700, aga seda oli vähe. Naaber Doni mees (kellel oli ka varem E512) ,ütles, et tema pani koguaeg 900-ga. Nüüd Donil on 1000. Aga saan neid veel juurde keerata, skaala oli 1400ni vist.

[hillar2]

Kuidas originaal põhupurustajaga rahul oled? Kas viskab ilusti heedri laiuselt põhu laiali?

[Daff]

Vana Nivamehena ei oleks elus uskunud, et trumli pöörded saavad või võivad nii madalad olla. 950.

Palju nad Nival olid ? Mul olid alguses 700, aga seda oli vähe. Naaber Doni mees (kellel oli ka varem E512) ,ütles, et tema pani koguaeg 900-ga. Nüüd Donil on 1000. Aga saan neid veel juurde keerata, skaala oli 1400ni vist.

No Niva tahtis kaeras näiteks 1200 kanti. Muudes viljades oli 1400- 1500. Muidu kippus tera peasse jääma.
Isegi siis kui korvi trumli vahe oli paigas. Tagant ainult 2mm.
Kaeraga oli see jama, et suurte pööretega peksis teral kestad ümbert ära ja tuli kooritud kaer. 


Nival muidugi eelsöötepiiter ei suutnud kogu massi ühtlaselt ära jagada enne trumlit. Selleks olid ka suuremad pöörded head. Jõudis tükid läbi paugutada.

Sügiseks oli peksukorv keskelt lookas.

Kui aga pead on kenasti tühjad ja tera on välja pekstud siis peaks 1000 piisama. 

Muidugi E ja SK on ikkagi erinevad maailmad. Neid täpselt võrrelda ei saa.

[saarrand]

Kuidas originaal põhupurustajaga rahul oled? Kas viskab ilusti heedri laiuselt põhu laiali?

See mis küljes on, ei ole enam originaal purustaja. Originaal oli eelmisel omanikul nii läbi lastud, et sealt polnud sõna otseses mõttes mitte midagi võtta. Tõin Leedust 600 euroga tutika, E514 jaoks tänapäeval vabrikus toodetud purusti. Lööb põhu väga peeneks ja väga-väga hästi laiali. Lendteradega variant.
Mõned klõpsud ka töös masinast:
   
   
   

[hundu615]

Nu vägev,kui veel liikuvat pilti ka saaks,siis usuks ,et töötab