Projekt: Fortschritt E514 renoveerimine, vla 1990

(01-09-2021, 09:11 AM)alfredo Kirjutas:  Kui oleks võimalik mõni jupp pooleks saagida ja pilt siia panna, ütleks ehk isegi ära, millega tegu.
Loogika järgi arvaks, et kõvem puit võiks ju sobida - kask, saar, tamm. Kask neist vast kõige ühtlasema ja tugevama jooksuga.
Tekstuuri järgi ise ka arvaksin, et kask ja uued tegin ka kasest... Püüan näidise pildid panna.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(01-09-2021, 09:02 AM)saarrand Kirjutas:  Huvitav, et igasugu teistes teemades on tarku kõvasti, aga ühtki kombainerit siin vist ei leidu, kes teaks öelda, mis puitu kasutatakse rullpukskettide toetusliistudena.... Big Grin

Nonii. Nival olid need liistud kallakuketti toetamas ja igavesed. Aga tundusid olevat kõvemast puust. 
Niva liistudel ja vanematüübi põhupuistaja puulaagritel olid näha täpid.
Need viitavad pöögile.
Kui ise teed siis ehk ka kõvemast puidust.
Näiteks saare puit on hästi libe.
Need pane õli sisse likku talveks ajaks või lausa keeda õlis.
Niva omad olid läbinisti õlised.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(01-09-2021, 09:48 AM)Daff Kirjutas:  
(01-09-2021, 09:02 AM)saarrand Kirjutas:  Huvitav, et igasugu teistes teemades on tarku kõvasti, aga ühtki kombainerit siin vist ei leidu, kes teaks öelda, mis puitu kasutatakse rullpukskettide toetusliistudena.... Big Grin
...
Näiteks saare puit on hästi libe.
...
Ei usu kombainiehitajaid olevat jah ...
Samas saar on ülikõva (höövlitera on kohe nüri jne) aga rabe, kuidas see rabedus puksidele mõjub?
Kask on nagu selline kindla peale minek, mis õige on, kes seda teab ...
Vasta

Kutsekoolist jäi  kombaini tunnist meelde jutt, et liugpindade jaoks keedeti puitu õlis ja pressiti suure surve all kokku. Libeduse ja eriti kulumiskindluse poolest ületasid need liugpinnad teisi materjale, prooviti isegi kasutada saalede materjalina, aga vormi andmise oli raskendatud ja nii see asi venes vist poolikuks jäigi. Selline üldistav mälestus, ehk teab keegi rohkemat.
Vasta

(01-09-2021, 09:48 AM)Daff Kirjutas:  
(01-09-2021, 09:02 AM)saarrand Kirjutas:  Huvitav, et igasugu teistes teemades on tarku kõvasti, aga ühtki kombainerit siin vist ei leidu, kes teaks öelda, mis puitu kasutatakse rullpukskettide toetusliistudena.... Big Grin

Nonii. Nival olid need liistud kallakuketti toetamas ja igavesed. Aga tundusid olevat kõvemast puust. 
Niva liistudel ja vanematüübi põhupuistaja puulaagritel olid näha täpid.
Need viitavad pöögile.
Kui ise teed siis ehk ka kõvemast puidust.
Näiteks saare puit on hästi libe.
Need pane õli sisse likku talveks ajaks või lausa keeda õlis.
Niva omad olid läbinisti õlised.
Originaalid õlised ei olnud, täiesti töötlemata puit tundub olema. Saksa kombainil nad samuti kallakuketti toetamas, uusi vaja seetõttu, et kuna eest läks pingutusvarda kronsteini keevitus katki, siis tõmbas esimese võlli 45 kraadi all paigast ja sellest johtuvalt läksid need liistud pooleks.
Asendusena saab ka teatud kohtades niimoodi kasutada puitu (ei ole minu masinal):
   

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(01-09-2021, 11:48 AM)moscito Kirjutas:  Kutsekoolist jäi  kombaini tunnist meelde jutt, et liugpindade jaoks keedeti puitu õlis ja pressiti suure surve all kokku. Libeduse ja eriti kulumiskindluse poolest ületasid need liugpinnad teisi materjale, prooviti isegi kasutada saalede materjalina, aga vormi andmise oli raskendatud ja nii see asi venes vist poolikuks jäigi. Selline üldistav mälestus, ehk teab keegi rohkemat.
Sellest tehnoloogiast on siin aastaid tagasi kirjutatud, siis küll siibriajamite hammasratastest. Siibrid on need suured veekraanid, millel elektrimootor küljes  Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Vanematel Saksa pakipressidel kasutati ka puitu keti toetuseks ja pingutamiseks. Katsetasin kunagi sarapuud, jäi pudedaks, vaher läks jube ruttu lõhki, lõpuks tegin ka kasest ja mitu hooaega kestnud.
Vasta

(01-09-2021, 22:19 PM)Mats metsast Kirjutas:  Vanematel Saksa pakipressidel kasutati ka puitu keti toetuseks ja pingutamiseks. Katsetasin kunagi sarapuud, jäi pudedaks, vaher läks jube ruttu lõhki, lõpuks tegin ka kasest ja mitu hooaega kestnud.

Mitte et Vurle nüüd mingi spetsialist oleks, aga või see enne tema suud kinni on hoidnud.

Pudust ketipingutid ("suunajaks" muutusid nad siis, kui soon oli sisse kulunud) olid K453 pressil, 454-l olid vist juba hammasrattad. Kuludes tuli lihtsalt veidi pöörata ja minust jäi kümmekond aastat töötanud pressil veel piisavalt pinguteid järele - võibolla töötab siiani nendega. Eks neile oli värvi ka peale aetud, aga minu teada polnud need ka õlitatud ega midagi - aga eks libisev kett muidugi veidi õlitas.

Aga rääkides ketti suunavast liistust. tekkis täitsa huvi, kuid ei suutnud üheski keeles kirjanust interneedusest leida. Seega lihtsalt veidi targutust. Mis tingimustele peab latt vastama? a) taluma välismõjusid, st mitte liiga kiiresti läbi mädanema, b) olema piisavalt tugev ja libe, et mitte kuluda, c) olema stabiilne, et mitte ei tõmbaks õues olles kõveraks ja laseks keti alt jalga. Põhimõtteliselt, arvestades, et tõenäoliselt on see latt mitmest kohast kinni, on olulised a ja b. Need kaks on aga sellised, et küsimus ainult, kui tihti vahetada viitsid - kui vahetamine lihtne, pane või poolpehme männilaud, oluline, et ta ketti toetab. Tahad edasise pehkimise eest kaitsta - tõmba septikuga ka üle. Kui tahad aga kauemkestvat, siis võiks mõelda niiskuskindla vineeri peale. Samas, mida kõvem materjal, seda paremini ta ketiga kaasa koliseb - pehme puu summutab helisid.
Kask on meie tingimustes arvatavasti kesktee. Kuna Su kombain seisis vist ka varju all, siis vett ta ei saa ja pehkima ei hakka niipea. Mis õlis keetmisesse puutub, siis sel oli arvatavasti kaks eesmärki - termotöötlus (õli keemistemperatuuri tõttu, lepp läheb ka kuumutamisel kõvaks) ja kaitse mädanemise eest.
Vasta

Sai eile sellest leedu kombainide surnuaiast mööda sõidetud ja 1 terve fortschritt tundus olevat veel platsis ja mingil määral poolikuid.
Vasta

(13-02-2022, 19:04 PM)mlsluik Kirjutas:  Sai eile sellest leedu kombainide surnuaiast mööda sõidetud ja 1 terve fortschritt tundus olevat veel platsis ja mingil määral poolikuid.
Panevesise ringil- seda kohta mōtled?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Jep. Käisin Vilniuses,  siis tagasitulles Bauska peale sõitsin mööda ja meenus et käisid sealt miskit toomas.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Kas vilja lõikuseks kasutatakse ilmtingimata ainult neid sakilise äärega vikatiteri? Küsimus ajendatud sellest, et Tartus Talukaubas on müügil tutikas vabriku vikat, aga sellel on harilikud siledad teritatavad terad. Kui see vikat kenasti terav on, kas sobib ka kasutada või on kindlasti need nö sakilised terad paremad?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(09-04-2022, 14:20 PM)saarrand Kirjutas:  Kas vilja lõikuseks kasutatakse ilmtingimata ainult neid sakilise äärega vikatiteri? Küsimus ajendatud sellest, et Tartus Talukaubas on müügil tutikas vabriku vikat, aga sellel on harilikud siledad teritatavad terad. Kui see vikat kenasti terav on, kas sobib ka kasutada või on kindlasti need nö sakilised terad paremad?


Kui maase tera ei lase pole suurt  häda midagi. Need sakilised on iseterituvad. Tera on mitmekihiline ja pealmine pehme kiht kulub eest ära ja alt tuleb tugev siksakk välja.
Head terad selles mõttes, et sügiseni on hooletu.
Kolhoozi ajal sai vahel vahele pandud ka tavalisi siledaid niidumasina teri. Seni polnud häda midagi kui sügisepoole lõi alt heina kasvama siis kippus sileda tera kohalt tuti sõra vahele jätma.
Siledaga peab vikat ilusti sõra vastulõike plaadi vastu olema.  Iseterituv nätsutas kõik läbi.
Vahele sai pandud ka E iseterituvaid. Neid peab hõredalt panema kuna E tera on rootsuga tasa. Vene oma on mõne milli üle serva.pAlju E teri paned hakkab vikat loperdama.

Aquila captas non muscas.
Vasta

See rohkem sõltub kui kõrgelt lõigata ma nagu mäletan.
Puitunud varrega asjadel on kalduvus terade poolt saada välja lükatud ja kui maa lähedalt võtta on kõrs hästi toestatud ning lõikab läbi küll.
Keskelt aga kui miski talle peale ei suru võib olla ka tulemus, et lükkab terade vahelt välja.
Tänapäeval on muidugi üsna lihtne käiaga sinna hambaid peale lasta.
Tehti seda ka vanasti kui pandi mitu käiaketast distantsseibidega kokku ja puust spetsiaalne tugi kuhu tera peale käis ja oma väiksed käekesedki on seda liigutust teinud...
Hambaid tehti muidugi ilma latita teradele aga no vanasti ei osatud nurklihvijast unistadagi.
Vasta

huvitav, sedapidi polegi probleemiga kokku puutunud. Vene ajal oli probleem era niidumasinale terade saamisega aga mõne pooleksläinud kombaini lati ikka sai põlluveerest üles korjata ja siis sai sealt teri võetud, hambad maha käiatud ja üle ühe niidumasina teradega latile needitud. (kombaini tera ei ulatunud üle lati selja ja siis ei püsinud latt soones). Ilma käiamata terad noort pehmet heina ei lõiganud, nätsutasid. Viljakõrs ju kuivem-hapram ja seda kannatas teritama teradega lõigata.
Vasta

Kombainivikati teradega sai oma loomade heina kastega ja öösel ka niita, kui kommunismus magas. Muul ajal seda teha ei lastud. Siledatega võid märja heina sees...
Vasta

(09-04-2022, 18:06 PM)honkomees Kirjutas:  . (kombaini tera ei ulatunud üle lati selja ja siis ei püsinud latt soones).  

See oli CK-4 tera mis üle vikatirootsu ei ulatunud.. Niva vikati tera oli sama pikalt üle nagu niidumasina oma.

Aquila captas non muscas.
Vasta

ammus need nivad tulid, ikka ck-3 ja ck-4, niiduk oli ka vanast hobuniidukist tehtud iseehitet traka kõhu all, kettülekandega gaziku käigukasti väljavõttest. Kui herculese mootor käima läheb, siis kannataks veel praegugi niita.
Kui õigesti mäletan, siis traktori lattniiduki teradega ka ei saanud niita, need ei ulatanud ka piisavalt üle rootsu.
Vasta

Eelmine hooaeg hakkasid variaatori silindrid lekkima. Õigupoolest lekkisid nad juba varem, aga mitte nii hullusti. 
Igatahes sai see töö ette võetud, et nad ära remontida. Nagu ikka selle kombaini puhul, asjad ei laabu nii nagu võiks. Ka see kord selgus, et eelmine omanik on nahka teinud. Variaatori välimine rimaratta pool on üldse mingi vale masina oma ilmselt, sest kolm sõrme, mille peal variaatori teinepool liigub, on peenemad ja teistsuguse kinnitusega. Tulemus piltidel näha.
   
   
   
   
Sõber treipink aitab teha uued puksid esialgu, aga tuleb leida originaal rimaratta detail, et saaks ka originaal puksid sisse panna.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Need puksid originaalist olid mingisugusest grafiidi seguga metallist.
Treimise ajal laastu ei tulnud. Jooksis nagu must jahu tera alt.
Tavaline raudpuks kulus ruttu ära ja võttis sõrme ka kaasa.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne