[M.R.]

Eile sai kärutatud mööda hoovi mitu ringi ja harjutatud keeramist, edasi-tagasi liikumist ja piduri kasutust. Päris omapärane kogemus.
Täna otsustasin treilaastu kuusakoski viia ja ei jõudnud oma territooriumi väravanigi, kui mootor ära suri. Suri kuidagi naljakalt pehmelt nagu
oleks keegi vaikselt ja sujuvalt kütuse/õhu kinni keeranud.  Sai siis autole sleppi ja töökoja juude tagasi veetud.
Jalaga vändast lüües tundus nagu oleks kompressioon kadunud, käsivändaga keerates jälle nagu oleks survetakt iga pöörde kohta. See tundus mingi klapijama olema
ja klapikarbi kaane eemaldamisel ta nii oligi. Sisselaske klapi reguleerpolt oli ennast kokku kerinud ja ei avanud enam klappi. Sai siis klapivahed paika uuesti, korralikult
kontreeritud ja seibide servad vastu mutri kante keeratud.
Sai siis need kaks raksu kuusakoskisse ära käidud, kokku ~5,2 km läbitud. Võttis ikka selja märjaks. Minu 1,8 meetrise kasvu juures on juhtvändad natuke madalal
nii, et tuleb kergelt küürakil sõita. Esimese hooga toppisin rehvidesse 6kgf rõhku, peale hooviproovi lasin 4 peale ja peale esimest kuusakoski otsa 2 peale. Isegi siis
üle raudtee sõites kippus neerusi ära põrutama. Ja hirmsasti tundsin puudust automaatregulaatorist, käsitsi gaasi sättides on nadi manööverdada ja kaalu rambist
üles saada. Edasiliikumisel on korraks mingi vale heli reeverskasti piirkonnas, aga ketid on ka üsna veninud. Peale keti vahetust vaatame edasi.

...tu be kontinuä...