28-06-2002, 13:20 PM
Aadu Hiietamm
Saksamaale Baden-Württembergi liidumaa pealinna Stuttgarti sattunul tasub minna Mercedes-Benzi muuseumi, mis lummab ka autokauget inimest.
1923. aastal asutatud muuseum asub Untertürkheimi linnaosas DaimlerChrysleri kontserni tehase territooriumil. Stuttgardi pearaudteejaamast viib S-Bahn tehase juurde kümmekonna minutiga. Muuseumisse viib ja toob sealt ära buss. Üksi tehase väravast sisse ei lubata. Sissepääs Mercedes-Benzi muuseumi on vaba, aastas käib seal ligemale pool miljonit huvilist kogu maailmast.
Kujunemislugu
Kolmel korrusel on väljas 80 autot, mis kajastavad üle 110 aasta ajalugu. Selgeks saab ka Mercedes-Benzi kujunemislugu. Nii asutas Karl Benz (1844-1929) oktoobris 1883 Mannheimis firma Benz&Cie ning Gottlieb Daimler (1834-1900) novembris 1890 Cannstadtis firma Daimler-Motoren-Gesellschaft (DMG). Juunis 1926 firmad ühinesid nime alla Daimler-Benz AG. Seal toodetud sõidukid hakkasid kandma nime Mercedes-Benz, mis sageli lühendatakse kõnepruugis suupärasemalt Mercedeseks.
Kaubamärk Mercedes tuleb DMG poolelt. Mercedese ristiisa on Nizzas elanud austria ärimees Emil Jelinek (1853-1918), kes 1897. aastal tellis endale DMGst esimese auto. Seejärel hakkas ta Cottlieb Daimleri äripartnerina DMG toodangut müüma. 23. juunil registreeris Jelinek kaubamärgi Mercedes ja selle nime all sai DMG toodang tuntuks. Inspiratsiooni sai Jelinek 1889. aastal sündinud tütrest, kellele ta oli pannud Hispaaniast pärit naisenime Mercedes, tõlkes “arm”.
Kindlasti tuleb veel mainida Wilhelm Maybachi (1846-1929), kes oli DMG tehases esimese Mercedese sünni ajal peakonstruktor. Tema tööd jätkas hiljem poeg Karl. Wilhelm ja Karl Maybachi mälestuseks kannab Maybachi nime DaimlerChrysleri uusim luksusauto, mille tellimusi hakati vastu võtma eelmise kuu lõpul. Superrikastele mõeldud võimsa 550hobujõulise mootoriga auto, mis arendab kiirust kuni 250 kilomeetrit tunnis, maksab Eesti tarbijale sõltuvalt auto pikkusest umbes 5,7 kuni 6,7 miljonit krooni.
Mercedes-Benzi muuseumisse sisenemisel näeb huviline esimesena vanimat eksponaati, Gottlieb Daimleri ja Wilhelm Maybachi koostööst sündinud maailma esimest mootorratast, mis arendas kiirust kuni 12 kilomeetrit tunnis. Mootorratta kõrvale on paigutatud 1886. aastast pärit maailma esimesed autod, neist üks on Karl Benzi kolmerattaline, teine Gottlieb Daimleri neljarattaline mootortõld.
Mercedes-Benzi muuseumis jääb pilk pidama igal seal välja pandud sõidukil. Olgu see siis näiteks Emil Jelinekile kuulunud 1907. aasta punane ülisuur reisiauto Mercedes Simplex või hoopis McLaren Mercedes, mida läinud aastal roolis F1 sarjas Soome vormelipiloot Mika Häkkinen.
Kiireid autosid ehitati ka juba ligemale 100 aastat tagasi. Nii näeb muuseumis 1909. aastal valminud Benzi võidusõiduautot Blitzen-Benz, mis 1911. aastal arendas kiirust 228 kilomeetrit tunnis.
Täiesti uskumatu tundub, et juba 1938. aasta jaanuaris sõitis Otto Wilhelm Rudolf Caracciola autoga Mercedes-Benz W125 maanteel Frankfurdist Darmstadti kiirusega 432,7 kilomeetrit tunnis.
Oma koht on muuseumis kuulsate inimeste autodel. Nii näeb näiteks limusiine, millega sõitis esimene Lääne-Saksamaa liidukantsler Konrad Adenauer ja paavst Paul VI.
Uus muuseumihoone
Praegu mõtleb DaimlerChrysler juba Mercedes-Benzi uue muuseumihoone ehitusele. Kui praegune asub Untertürkheimi tehase territooriumil, siis uus tuleb tehase kõrvale. Ehitus algab konkursi võitnud Amsterdami arhitektuuribüroo UN Studio van Berkel&Bos projekti järgi järgmisel aastal. Eesti rahas ligemale miljard krooni maksev muuseumihoone valmib 2005. aasta lõpul või 2006. aasta algul.
![[Pilt: l-auto.jpg]](http://www.sloleht.ee/foto/1562002/l-auto.jpg)
SUURSUGUNE: 1907. aastast pärinev suur reisiauto Mercedes Simplex kuulus austria ärimehele Emil Jelinekile, Mercedese kaubamärgi autorile. Mercedes Simplex arendas kiirust kuni 80 km tunnis.
![[Pilt: l-auto2.jpg]](http://www.sloleht.ee/foto/1562002/l-auto2.jpg)
PAAVSTI AUTO: See Mercedes-Benz 600 anti pidulikult 10.09.1965 üle paavst Paul VI-le. Autol on 250hobujõuline mootor, mis arendab kiirust kuni 200 km tunnis.
15. juuni Õhtulehest on pärit see artikkel.
Peaks ise ka sellise palverännaku ette võtma.
Saksamaale Baden-Württembergi liidumaa pealinna Stuttgarti sattunul tasub minna Mercedes-Benzi muuseumi, mis lummab ka autokauget inimest.
1923. aastal asutatud muuseum asub Untertürkheimi linnaosas DaimlerChrysleri kontserni tehase territooriumil. Stuttgardi pearaudteejaamast viib S-Bahn tehase juurde kümmekonna minutiga. Muuseumisse viib ja toob sealt ära buss. Üksi tehase väravast sisse ei lubata. Sissepääs Mercedes-Benzi muuseumi on vaba, aastas käib seal ligemale pool miljonit huvilist kogu maailmast.
Kujunemislugu
Kolmel korrusel on väljas 80 autot, mis kajastavad üle 110 aasta ajalugu. Selgeks saab ka Mercedes-Benzi kujunemislugu. Nii asutas Karl Benz (1844-1929) oktoobris 1883 Mannheimis firma Benz&Cie ning Gottlieb Daimler (1834-1900) novembris 1890 Cannstadtis firma Daimler-Motoren-Gesellschaft (DMG). Juunis 1926 firmad ühinesid nime alla Daimler-Benz AG. Seal toodetud sõidukid hakkasid kandma nime Mercedes-Benz, mis sageli lühendatakse kõnepruugis suupärasemalt Mercedeseks.
Kaubamärk Mercedes tuleb DMG poolelt. Mercedese ristiisa on Nizzas elanud austria ärimees Emil Jelinek (1853-1918), kes 1897. aastal tellis endale DMGst esimese auto. Seejärel hakkas ta Cottlieb Daimleri äripartnerina DMG toodangut müüma. 23. juunil registreeris Jelinek kaubamärgi Mercedes ja selle nime all sai DMG toodang tuntuks. Inspiratsiooni sai Jelinek 1889. aastal sündinud tütrest, kellele ta oli pannud Hispaaniast pärit naisenime Mercedes, tõlkes “arm”.
Kindlasti tuleb veel mainida Wilhelm Maybachi (1846-1929), kes oli DMG tehases esimese Mercedese sünni ajal peakonstruktor. Tema tööd jätkas hiljem poeg Karl. Wilhelm ja Karl Maybachi mälestuseks kannab Maybachi nime DaimlerChrysleri uusim luksusauto, mille tellimusi hakati vastu võtma eelmise kuu lõpul. Superrikastele mõeldud võimsa 550hobujõulise mootoriga auto, mis arendab kiirust kuni 250 kilomeetrit tunnis, maksab Eesti tarbijale sõltuvalt auto pikkusest umbes 5,7 kuni 6,7 miljonit krooni.
Mercedes-Benzi muuseumisse sisenemisel näeb huviline esimesena vanimat eksponaati, Gottlieb Daimleri ja Wilhelm Maybachi koostööst sündinud maailma esimest mootorratast, mis arendas kiirust kuni 12 kilomeetrit tunnis. Mootorratta kõrvale on paigutatud 1886. aastast pärit maailma esimesed autod, neist üks on Karl Benzi kolmerattaline, teine Gottlieb Daimleri neljarattaline mootortõld.
Mercedes-Benzi muuseumis jääb pilk pidama igal seal välja pandud sõidukil. Olgu see siis näiteks Emil Jelinekile kuulunud 1907. aasta punane ülisuur reisiauto Mercedes Simplex või hoopis McLaren Mercedes, mida läinud aastal roolis F1 sarjas Soome vormelipiloot Mika Häkkinen.
Kiireid autosid ehitati ka juba ligemale 100 aastat tagasi. Nii näeb muuseumis 1909. aastal valminud Benzi võidusõiduautot Blitzen-Benz, mis 1911. aastal arendas kiirust 228 kilomeetrit tunnis.
Täiesti uskumatu tundub, et juba 1938. aasta jaanuaris sõitis Otto Wilhelm Rudolf Caracciola autoga Mercedes-Benz W125 maanteel Frankfurdist Darmstadti kiirusega 432,7 kilomeetrit tunnis.
Oma koht on muuseumis kuulsate inimeste autodel. Nii näeb näiteks limusiine, millega sõitis esimene Lääne-Saksamaa liidukantsler Konrad Adenauer ja paavst Paul VI.
Uus muuseumihoone
Praegu mõtleb DaimlerChrysler juba Mercedes-Benzi uue muuseumihoone ehitusele. Kui praegune asub Untertürkheimi tehase territooriumil, siis uus tuleb tehase kõrvale. Ehitus algab konkursi võitnud Amsterdami arhitektuuribüroo UN Studio van Berkel&Bos projekti järgi järgmisel aastal. Eesti rahas ligemale miljard krooni maksev muuseumihoone valmib 2005. aasta lõpul või 2006. aasta algul.
SUURSUGUNE: 1907. aastast pärinev suur reisiauto Mercedes Simplex kuulus austria ärimehele Emil Jelinekile, Mercedese kaubamärgi autorile. Mercedes Simplex arendas kiirust kuni 80 km tunnis.
PAAVSTI AUTO: See Mercedes-Benz 600 anti pidulikult 10.09.1965 üle paavst Paul VI-le. Autol on 250hobujõuline mootor, mis arendab kiirust kuni 200 km tunnis.
15. juuni Õhtulehest on pärit see artikkel.
Peaks ise ka sellise palverännaku ette võtma.
