[v6sa]

Küsimus, kas pumba pead saab ise vahetada või peaks spetsialisti juurde viima, kus leiaks selle kes pumba korda teeks, või peaks juba ostma uue(renoveeritud)pumba?
Kui hästi pihustid maha tulevad, neid peab ka ju kuskil pingis laskma kontrollida?

Pea vahetus on kodustes oludes tehtav. Kui tead, mida ja kuidas teha.

Pumba renoveerija numbrit küsi ksf! Gruppenilt, pööriseid paljud enam ei tee. Aga üldiselt on see asi surnult sündinud ja soovitan soojalt vahetada ridapumba vastu YTN on sedapalju tummisem asi.

Pihustid tulevad maha erivõtmega kas väga lihtsalt või ainult koos pesaga. Seda ei oska keegi öelda, kui kergelt või raskelt need konkreetsel hooldamata õnnetusel tööpostilt lahkuda suvatsevad.

Pihusteid saab samuti kodus remontida, kuid mina soovitan küll lasta asjaga tegelda mõnel diselistil. Seni on väga head hinna-kvaliteedi suhet pakkunud Türi-Allikul toimetav Raivo Siemann (5108256). Kui hästi läheb, võib tal ka olla pruugitud, kuid korralikku pumpa pakkuda. Mina sain ja olen rahul.

[gruppen]

Otsa saab kodus küll vahetatud ,siis pihusti reguleerimiseks on mõistlik ikkagi see stendida. Millega saab ka hakkama, kui juba pumbastend on siis on ka pihustistend. 

Pea vahetusega on tegelikult ka see, et kui pumpa on keegi kruttinud, siis uue pea panemisel tuleb kogused paika saada ikkagi, võimalik, et ka pöörded.

[vanaain]

Pihusteid on spetsvõtmega parem maha võtta.

[v6sa]

Pihusteid on spetsvõtmega parem maha võtta.

Mitte parem, vaid korralikult kinnijäänud pihusteid ei võtagi muuga maha. Kuigi olen osalenud aktsioonis, mille võitjaks jäi peale kuumutamist, marineerimist erinevate ainete ja kahe spetsvõtme loojakarjasaatmist aastakümneid ilmastiku meelevallas oma tööpostil vankumatult seisnud pihusti.

Esimese võtme lõhkusime peale marineerimist meetrise toruga ja teise jaoks oli vaja juba kahemeetrist. Aga kildudeks saime mõlemad.

Samas minu saskal tulid maha ilma võtit pikendamata.

Ennetamaks küsimust, mihandne see spetsvõti on:

[viplala]

Ma olen kõikide pihustite jaks pooleks lõiganud padruni ja sinna torujupi vahele keevitanud.

[gruppen]

Ma olen kõikide pihustite jaks pooleks lõiganud padruni ja sinna torujupi vahele keevitanud.

Selle jaoks ka?
https://goo.gl/images/KA4jhV

[viplala]

Ma olen kõikide pihustite jaks pooleks lõiganud padruni ja sinna torujupi vahele keevitanud.

Selle jaoks ka?
https://goo.gl/images/KA4jhV

Näed siis, hommikul vara ajan sousti suust välja, vahtisin laual olevatele audi pihustitele otsa ja automaatselt suutis aju traktori omad mõtetest kustutada

[meli666]

Enda paarist pöörispea remondivajadusest võiks öelda, et lihtsalt ei osata seda täielikult korda teha.
Lõuna kandis sai käidud mitme tegija juures. Iseenesest pump nagu korda tehtud, aga tühikäigul pendeldab pööretega. Lõpuks läbi soovituste jõudsin Viljandi Uno Saik juurde, kes tegi mõlemal pumbal selle vea korda. Võib traktori pöörded kas või nii madalaks panna, et mootor niiöelda toksib. Ja seda täiesti ühtlaselt, ilma pöörete kõikumiseta.
Nii, et eks teadmiste, kogemuste taha jää ka see remondi teema. Mitte igaüks ei ole ikka pumbaremontija, kuigi stend on garaazinurgas.
Teagi, kas need praegusaja rida UTN-d koostekvaliteedilt enam nii head ongi. Ilmselt tasub juba selle poole vaadata:
http://www.agroparts.ee/et/a/kutusepump-t-40-euro
Aga nagu ütles pumbaremontija. Kõige parem on kordatehtud pump, olgu ta rida või pööris. Töö teevad mõlemad ära.

[muska71]

Pea vahetusega on tegelikult ka see, et kui pumpa on keegi kruttinud, siis uue pea panemisel tuleb kogused paika saada ikkagi.

pöörispea pumbast saab kust küttekoguse paika kruvida?mina olen ühe pumba täitsa pulkadeks võtnud ja kokku ka tagasi pannud ja muidugi töötas.pea vahetamisel lihtsalt sellest,et võtmed püsivad peos ei piisa vaja juurde ka head tehnilist taipu.

[Paksumaksu]

Ridapumba vastu vahetada hetkel ei tahaks,kuna uus pump pea 400€ ja teiseks on mul kompressor peal mida ei tahaks maha võtta sest hetkel ei mahuks ridapump sinna ära.

Renoveeritud pöörispea pump on pm kaubamajas 150€.
Vana pumba remontimisel pea maksab ca.40€+remont ja stendimine ja ei tea kas saab korralikult tööle.

Siinkohal ei teagi millele panustada.

[Daff]

.......................................................................................

Renoveeritud pöörispea pump on pm kaubamajas 150€.
Vana pumba remontimisel pea maksab ca.40€+remont ja stendimine ja ei tea kas saab korralikult tööle.

Siinkohal ei teagi millele panustada.

PM kaubamaja pumbad käivad Poolas remondis. Samuti on uued seal müüdavad pöörispea pumbad Poola toode. 
Kvaliteet on kõikuv.
Kui nende pumbaga tuleb jama siis reklamatsiooni teevad kiiresti.
Uuel pumbal murdus alumine võll peale 10 minti käimist pooleks. Nädala pärast oli uus pump postikulleriga õue peal. Üllatuseks venekeelse markeeringuga mitte nagu eelmine mis kildudeks lendas. See töötab küll laitmatult.

[v6sa]

...
Vana pumba remontimisel pea maksab ca.40€+remont ja stendimine ja ei tea kas saab korralikult tööle.

Siinkohal ei teagi millele panustada.

Panusta soovitatud remontijatesse. Jääb raha kodumaale ja saad lisaks hea nõu kaasa.

Mida ma hästi ei mõista, miks ei lähe rahulolematud kliendid "pumbaremontijate" juurde õigust nõudma, kui peale raha maksimist asi ikkagi ei toimi...

[muska71]

kui tahad ise pumbaga tutvuda siis plunserpea pulkadeks https://www.youtube.com/watch?v=soMIsVAJsv4 . pump pulkadeks https://www.youtube.com/watch?v=soMIsVAJsv4 need küll t25 omad,aga kõik muu sama ainult alumine nukkidega võll erinev ja plunserpea korpus erinev.perse midagi keerata ei õnnestu seal,julget pealehakkamist.

[gruppen]

Pea vahetuseks ei võeta pumpa miljoniks, pea vahetus võtab kümme minutit. Või noh ei võta päris sedagi. 

Kui pead päris täpselt sisse ei saa (nt ühe hamba võrra), siis on võimalik küll see, et traktor käivitub ja töötab. Uue peaga umbes pool aastat, vanema peaga kauem. Mida tihedam on seda lühemat aega. 

Aga ma jätkuvalt küsin seda, et kui selle pumba kallal on keegi juba käinud, siis kuidas te käivitus/töö koguse paika panete pärast pea vahetust? Regulaatori lahutuse ärakontrollite? Oli siin üks põkatsi pump, mis uue peaga andis 20cm3 rohkem töörežiimil kui mtz-i norm...

Ehk et pea vahetuse suudab jah mõtlev inimene ise ära teha vabalt kodustes tingimustes aga sealt edasi osa on juba õnnemäng, kus tulemuse annab stendimine. Pihustiotsa vahetus ju samamoodi.

[muska71]

Pea vahetuseks ei võeta pumpa miljoniks, pea vahetus võtab kümme minutit. Või noh ei võta päris sedagi. 

Kui pead päris täpselt sisse ei saa (nt ühe hamba võrra), siis on võimalik küll see, et traktor käivitub ja töötab. Uue peaga umbes pool aastat, vanema peaga kauem. Mida tihedam on seda lühemat aega. 

Aga ma jätkuvalt küsin seda, et kui selle pumba kallal on keegi juba käinud, siis kuidas te käivitus/töö koguse paika panete pärast pea vahetust? Regulaatori lahutuse ärakontrollite? Oli siin üks põkatsi pump, mis uue peaga andis 20cm3 rohkem töörežiimil kui mtz-i norm...

Ehk et pea vahetuse suudab jah mõtlev inimene ise ära teha vabalt kodustes tingimustes aga sealt edasi osa on juba õnnemäng, kus tulemuse annab stendimine. Pihustiotsa vahetus ju samamoodi.

pea vahetuseks tuleb eemaldada vahehammasratas ja plunzerile tift sisse panna auku ja pea tuleb välja ja pärast kokku samamoodi ja vahehammasratas peab õigesti paika saama.nuputasin oma nipi selleks.

kui pea lahti võtta siis peab ka see kandiline kuubik mis plunzeril liigub õiget pidi sisse tagasi saama,kui ei saab nalja.

ega seal muuga kui hamasratta hambumisega polegi võimalik küttekogut regullida?hammakas ju pöörab plunzerit pea suhtes ja plunzeril 1 ava,plunzerpeal 4 ava t40 puhul,t25 puhul 2 ava ja pump õieti koos siis plunzer üleval nuki peal peab plunzer olema peas oleva avaga kohakuti.mina tegin plunzerile märgi ava kohale ja kui pole pealt maas siis hea näha kus reaalselt plunzerava on.et pump õieti kokku saada tuli ka katsetada ja minul jäi mulje,et kui hammakas ühe hambajagu nihkes siis ei tööta.kodustes oludes saab kah pumba treipinki panna või siis kruustangide vahele ja kasvõi käsitsi keerad võlli ja näed kas ja palju kütet pihustist tuleb ja kui vääga tahta pihusti ots purki ja saab ka koguse enam vähem ära mõõta kuigi stendi kordades etem.

pihustiotsad vahetasin ise ja lihtsalt otsa vahetusega ju vedru pingsus ei muutu kui sa ise seda ei näpi.

[2715]

pea vahetuseks tuleb eemaldada vahehammasratas ja plunzerile tift sisse panna auku ja pea tuleb välja ja pärast kokku samamoodi ja vahehammasratas peab õigesti paika saama.nuputasin oma nipi selleks.

kui pea lahti võtta siis peab ka see kandiline kuubik mis plunzeril liigub õiget pidi sisse tagasi saama,kui ei saab nalja.

ega seal muuga kui hamasratta hambumisega polegi võimalik küttekogut regullida?hammakas ju pöörab plunzerit pea suhtes ja plunzeril 1 ava,plunzerpeal 4 ava t40 puhul,t25 puhul 2 ava ja pump õieti koos siis plunzer üleval nuki peal peab plunzer olema peas oleva avaga kohakuti.mina tegin plunzerile märgi ava kohale ja kui pole pealt maas siis hea näha kus reaalselt plunzerava on.et pump õieti kokku saada tuli ka katsetada ja minul jäi mulje,et kui hammakas ühe hambajagu nihkes siis ei tööta.kodustes oludes saab kah pumba treipinki panna või siis kruustangide vahele ja kasvõi käsitsi keerad võlli ja näed kas ja palju kütet pihustist tuleb ja kui vääga tahta pihusti ots purki ja saab ka koguse enam vähem ära mõõta kuigi stendi kordades etem.

pihustiotsad vahetasin ise ja lihtsalt otsa vahetusega ju vedru pingsus ei muutu kui sa ise seda ei näpi.

Selle kütusekoguse reguleerimisega on nüüd nii, et seda reguleeritakse ikka hoovastiku käiku piirates mitte hambumist muutes.
Hambuma peab ta niimoodi et kui plunser hakkab üles liikuma peab olema ava surveklapi juurde avatud sest vedelikku ei saa kokku suruda ja pannes seal hammasratta nõnda et see nõue pole täidetud lõhub kas midagi ära või kulutab täppispaaril ava serva ära ülisuure survega pääseva kütusega.
Tulemuseks on sinine suits väikese pöördega sest kütus lekib naabersilindri avasse.
Hästi oluline on rootorpumbal surveklappide pidamine, et toru oleks surve all kui klapp sulgub.
See on eriti oluline ühtlase tühikäigu saamiseks.
Nimelt kui torust rõhk välja lekkida jõuab peab väikse kütuseannusega toru täitma ja silindrisse jõuab nii vähe, et pööre langeb, mille peale regulaator tõmbab kütet juurde.
Seda saab aga rohkem kui on vaja neile pööretele sest enam ei jõua rõhk torus langeda ning pööret saab palju ning nii ta kõikuma jääbki.
Pöörete kõikumist mõjutab veel see väike hoovake, mis läheb plunsri juurde ja nihutab küttekoguse reguleerimise puksi.
Nimelt on seal sees kummirõngas, mida etteandepumba surve surub vastu võlli ja paneb selle raskelt pöörlema.
Siis hakkavad pöörded kõikuma korra kahe väntvõlli pöörde peale sest etteandepumbal on üks nukk ja surve kõigub korra pumba pöörde jooksul.
Muu maailma toodangul on etteandepumbaks rootorpumbal eranditult labapump, kus üks laba on iga silindri kohta.
Teooria kinnituseks sai kunagi ühel Boschi pumbal tagumine ots vahetatud 6-silindrilisest neljaseks ning tulemus oli tühikäigul hääl nagu käiks kahe silindriga sest etteandepumbale jäi 6 laba.
T-40 aga lekkis kütus pumba õlisse ja sinna sai pandud see hoovake uus, mis käis nii raskelt et väikeste pööretega kippus välja surema väga kergelt.
Kuna seda osa toimivat saada ei õnnestunud, siis sai rõngas ära võetud ja ülevalt pumba tuulutusest toru küttepaaki tagasi ning mootor käis väga ühtlaselt vast 300 pöördega.
Stendis aga rootorpumbal pole midagi reguleerida peale maksimaalpöörete ja neid tajub ka traktorist ära kunas liiga palju saab.
Küttekoguse aga keerab igaüks oma taluvuspiiri järgi paika.
Siin võiks lähtuda sellest, et täiskoormusel ei oleks suits must vaid hallikas sest siis saab maksimaalse jõu mootoriõli väga kiirelt tahma täis ajamata.
Kunagi sai ise ka tegeletud pumpade remondiga ja oli treipinki tehtud rakis pumba kinnitamiseks, pööreteloendur ja mensuurid koguse hindamiseks ning erinevad abivahendid surveklappide ja sellise pisema värgi kontrolliks.
Loobusin aga sest osasid ei ole saada mis toimivad.

[gruppen]

Kuidas sa treipingis töötsüklid kokku lugesid? Teatud pööretel, peab teatud töötsüklite juures õige kogus kütet tulema. Mismoodi sa seda treipingis tegid? Ehk et mida sa mõõtsid ja millega võrdlesid? 

Muskast saaks asja küll, kui ta selle pumba pea sissepanekut nii harjutada saaks, nagu see käib. Praeguse kirjelduse järgi, kui midagi ära ei jäänud sellest, suutsid sa ikkagi vist poolkoba peale kütuse kätte saada pumbast aga nupp sul nokib. 

Mis puudutab pihusteid siis aga on nii, et kui täna uued otsad sisse panna ja pihusteid kahe aasta pärast riiulist võetuna uuesti sinna panna, siis pole ikkagi surve enam reguleeritud 175 tegelikult...

[gruppen]

Miks sellel pumbal see hoob siis kulunud oli ja kui laip see pump siis tervikuna oli? Peatihendite vahelt ei tulnud sisse või?

Sa remontisid ainult vene pöörispead või reaspumpasid ka?

[2715]

Loendurit kunagi ei kasutanud sest ma ajasin ridapumpadel eri sektsioonide küttekoguseid võrdseks ja seal pole muud vaja kui jälgida milline mensuur rutem täitub soovitud pööretel.
Siis kraadiketas pritsenurga võrdseks ajamiseks eri sektsioonide vahel ja peened 2mm siseavaga klaastorukesed pumba stutside otsa.
Loendurit on vaja ainult maksimaalse kütusekoguse reguleerimiseks ja sel reguleeringul pole suurt mõtet stendis kui saab ka traktoril seda keerata suitsu järgi.
Rootorpumbal aga pole stendis suurt midagi teha sest konstruktsioon ei võimalda eri silindrite küttekoguseid muuta.
Rootorpumbal on raske leida sellist osa mis liiguks piisavalt kergelt ja ei lekiks et mootor käiks tühikäigul madalatel pööretel ühtlaselt.

Esimene probleem on, et see ots peaks olema kerakujuline mis läheb dosaatori rõnga avasse kuid ta ei ole ja et nurga muutudes ta sinna auku kinni ei jääks on ta tehtud lõtkuga kohati pool millimeetrit.
Nii seal dosaatori puks siis loksub ülesalla ja selle 0,5mm muutub antav kütusekogus väga palju.
Lisaks on tal otspind lihvimata, kuid etteandepumba rõhk surub seda hooba väljapoole ja nii ta hakkab veel raskemalt käima.
Seal sees on ka tihendusrõngas, mille peal ta raskelt jõnksu kaupa käib.

Kes aga ei usu kui raske on poe osadest ridapumba kütusekoguseid võrdseks saada võib teha sellise katse:
Kõigepealt ajada kütusekogused võrdseks maksimaalse etteande juures ja tõukureid keerates saavutada selline olukord, kus iga 90 kraadi võlli keeramise peale klaastorudes kütusetase tõuseb.
Ehk algab kütte pihustamine.
Selleks keeratakse tõukuri polti sisse või välja.
Ei õnnestu eriti nõnda, et küttekogused võrdseks jäävad silindrite vahel?
Kui enamvähem õnnestus pange pumba võllile 300 pööret (mootori 600 rpm tühikäik) ja siis mahavõetud regulaatorikaane alt hakake hammaslatti sissepoole lükkama poole millimeetri kaupa ja mitmest pihustist hakkab kütet esimesena tulema ja kui palju on veel vaja lükata et kõik pihustid pihustaks?

[gruppen]

Sa mõtled, et sa keerad käsitsi pumpa ringi ja hindad silma järgi millal kütusetase tõusma hakkab klaastorus ja nii ajad kraadid paika. Mis sa arvad, kui täpne see on muidu ja mismõttes ei saa uute juppidega kütusekoguseid võrdseks? See on mingi nali või? See ei jää juppide taha, vaid töö tegija taha sellisel juhul.

See tuletab juba seda meelde, kuidas kunagi kõik pea 15 aastat tagasi algas. Kui enda MTZ pump käis Rapla kaudu kellegi juures tegemises ja siis veel ühe Raplamaa "tegija" juures (viimane mh keeras ka käsitsi kraade paika), kes kõik väitsid, et pump on timm ja kõik on paigas. Remondi mootor uuesti ära, seepärast teine silinder plärtsub ja ei tööta. Mootor käis üle 15 aasta kuni selle kevadeni. Pumbal aga oli tõukurirull ovaalne ja süütekraadi kontrollides jooksis see valimatult ühest servast teise. Käsitsi keerates ei saanud üks sellest aru ja ilmselt ka teisel stendi polnud või arvas, et süütekraadid pole olulised. Minu poolsed vabandused aga ma jään eriarvamusele treipingis pumbaremontimise täpsuse ja mõistlikuse üle.

Kuidas teemaalgatajal läheb? ?