[Formika]

Kes seal kontrollib, et "90% originaal" ei tuleks?

 See on väga hea küsimus. Nagu ma teema alguses väitsin, siis on ka minul palutud silm peal hoida, kuigi sai ka eespool mainitud, et mina ei tea Russo Baldist mitte halligi. Küsimus on põhimõttes ja töö täpsuses. Õnnestunud on hankida 60 - 70% ulatuses originaal jooniseid, eriti mis puudutavad veermikku. Keredega on lood palju raskemad. Autod tehti tellimise peale ja kuna autod olid muinasjutuliselt kallid (c 5500.- kuld rubla), siis kes maksis tellis ka muusika. Selle projekti puhul ei ole eesmärk saavutada 100% originaalsust, hea kui tuleb 80 - 85%. Praeguste jooniste järgi võib ka Moskva muuseumis oleva eksemplari kohta väita, et paljud asjad on mööda pandud või taastamisel lihtsamat teed mindud. Nii mõnegi asja taastamisel tuleb lähtuda kõhutundest ja lasta fantaasial lennata. Tuleb paralleere tõmmata teiste tolleaegsete autodega, et mitte väga puusse panna. Tehniline mõttemaailm täna võrreldes aastaga 1912 on kardinaalselt teine. Kunagi sai mingis postituses juttu tehtud hr. Laanelepa vanaisa kuuri all seisvast Eesti Vabadussõja aegsest Inglise veoautost, mille mootori õlitussüsteem seisnes kahest mahutist - ülemisest ja alumisest. Sõidu alguses ülemine mahuti õli täis, kust ta siis vabavoolul saalesid määris ja mootori pöörlemisel ka mujale pihustus. pärast 30 km läbimist oli valgunud alumisse mahutisse, kust ta tuli üles ümber valada, et järgmine 30 km. edasi põrutada. Või näide enda tegemistest. Ford/Gaz A mootor, juba 30-ndatest aastatest. Ei ühtegi filtrit, ei bensiinipumpa, ei kõrgepinge juhtmeid, käsitsi süütenurga reguleerimine. Või minu Leedu kolleegide ponnistused ZIS 101 originaalse pidurisüsteemi taastamisel. Auto ju veel 1940-ndate algusest. Kirjanduses kirjas - vaakumvõimendiga mehhaanilised pidurid. Aga kuidas? kõik säilinud eksemplarid Venemaal (100%originaalsed  ), ümber ehitatud ZIS 110 hüdraulilistele piduritele. Aga meil auto aastast 1912.