druzba mootor v6rr rigale
#1
Question 

ma tahax teada et kas un v6rrile m6tet panna druxba mootorit pääle panna ja kas keegi teab et palju see sisse v6ix v6tta km/h Cool
Vasta
#2

Siduri probleemid tekivad, algsel isendil on tsentrifugaalsidur, mis rakendub pöörete pealt.

Teiseks käivitamise probleemid, kuna väga pentsik on jätta algne tõmmatav starter. Punnvõrri/98ccm Sachs\'i moodi 2 ketiga olukorda aga ei lahenda, sest eelmainit sidur ei võimalda veojõudu rattalt mootorile andes käivitada.

Kolmandaks... käike pole ja enda summuti on nigel, mistõttu liikur saastab ümbruskonda liigse müraga... tuleb ise uus teha või midagi ümber tehes sobitada.

Ise olen 25 aasta jooksul näinud kahte nigelalt tehtud isendit ja mitte ühtki korralikku.

Druzhba mootor on aga aus... müts maha konstruktor Boris Kaburi ees!

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

aga palju see muidu v6iks sisse v6tta ???
Vasta
#4

Sisepõlemismootoriga varustet liikuril on korraliku kiiruse saamisel ja
üldse igasuguse normaalse ekspluatatsiooni vajalikuks eelduseks käigukasti olemasolu. Vaid punnvõrrid ei oma seda, kuid neid vändatakse teatud kiiruseni nagu jalgratast ning nad on mõeldud kasutamiseks ainult teatud kiirusediapasooni vahemikus, millest aeglasemalt nad sõita ei saa. Samuti koormab paigaltvõtt liigselt liikurit.

Kui vaadata (enamikus kahekäigulise kastiga) varustatud 50 ccm mopeede, siis need arendavad ilma mootorit piinamata reeglina 40-50 km/h kiirust. Druzhba mootori töömaht peaks (mälu järgi) olema ca 80 ccm juures, seega võiks selle mootoriga varustatud liikur arendada teoreetiliselt kiirust 60-70 km/h; kui hästi teha, siis vahel alla mäge ja alla tuult ehk veidi enamgi. Jälle oleneb see käigukastist ja selle ülekandearvudest... kiire ülekande korral saab viimast käiku kasutada vaid allamäge ja allatuult.

Aga... seda kõike vaid juhul, kui asjale installeeritakse korralik jõuülekanne, st mootorisõidukile sobiv sidur/käigukast või mingi toimiv variaatorülekanne. Just see on osutunud Druzhba mootoriga isendite juures suurimaks takistuseks, sest sael ei ole ju kumbagi. Need aretised, mida mina elu jooksul näinud olen, on kasutanud rattale suunduva ülekande jaoks sae ülekannet, mistõttu on olnud äärmiselt ebamugav sõidu alustamine ja esimese otsa kiirendamine. Ilma siduri/käigukastita sellest mootorist korralikult kasutatava kaherattalise terasüdant ei saa!

Nii et - jõudu tööle mootorile siduri ja käigukasti otsaehitamisel ja/või mingi teise liikuri siduri/kasti sobitamisel Druzhba mootori ja tagaratta vahele. Pluss veel käivitusseadme valmistamisel Wink

P.S. Ma tean meesterahvast, kes ehitas 1943. aastal ise mootorratta - st valas ise kolvi/rõngad, freesis hammasrattad jne. Miskit silindritoorikut, karteripoolte jäänuseid, velgi jm väheseid osi kasutas vaid.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

tnx aga kas seda un siis keeruline pääle panna w ja kas päriselt ka se soojalt tööle ei lähe nagu mu isa reekis :O
Vasta
#6

v6rrp6rr Kirjutas:tnx aga kas seda un siis keeruline pääle panna w ja kas päriselt ka se soojalt tööle ei lähe nagu mu isa reekis :O

Loe mu vastuseid korralikult - Sul tuleb ehitada toimiv jõuülekanne mootori ja kaherattalise tagaratta vahel, mis ei ole teps lihtne. Kui võtta nt miski 125 ccm sidur ja käigukast (nt miski tuksiläinud kolvigrupiga Minski oma), siis see on esiteks reeglina mootoriga ühes tükkis, st samade poolte vahel on nii väntvõll kui ka käimakasti võllid. No OK... karteripooli saab lühmaks teha väntvõlliruumi arvelt, aga siis näeb kast esiteks väga pentsik välja. Teiseks... kipub tekkima probleeme käigukasti õlikindlaks tegemisega... kui Sa lõikad nt Minski mootoril väntvõlliosa maha, jättes alles vaid siduri/kastiosa, siis ei ole kastiruum enam kinnine.

Kolmandaks - kuidas lahendada ülekanne mootori ja kasti vahel? Mootorrattal/mopeedil on seal õlis jooksev kett/hammasrataspaar, selle lahenduse peale minek eeldab õlikindla karteri valmistamist käigukasti ja mootori vahel (vaja teha alumiiniumvalu ja/või alumiimiumkeevitust?). Lahtine kett/hammasrattapaar kulub väga kiiresti tänu suurtele kiirustele (mootori pööretele). Teine alternatiiv on kiilrihmülekanne ( a la 20. sajandi alguse mootorrattad), aga see on suur ja kohmakas ja pole väga töökindel.

Igatahes ma kujutan ette, et suvaliselt mootorrattalt (mopeedi oma jääb nõrgaks) võetud käigukasti liidestamine Druzhba mootoriga ning selle kõige raamile paigutamine on paras keeruline mehaanikatöö ja tulemus võib sellest hoolimata paras rohmakas jääda.

Alternatiiv sellele kõigele on ehitada autoga (emmilisega) sarnane kuiv sidur/kast hooratta otsa, aga... see eeldab viimase kui pulika nullist valmistamist, lisaks veel peaülekande valmistamist tagaratta juures. Ma kardan üliväga, et \"emmilise\" ülekandeskeemi tükke ca 100 ccm mootori jaoks (sidur, käimakast, peaülekanne) ei ole kusagilt valmis kujul võtta.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Druzba on teadagi väga suur bensiinisõber.Karbuss ei ole sel asjal eriti õnnestund,ma paneks talle peale K-55 karbussi-lihtne,töökindel,ökonoomne.ZID\'i tehase imega-Druzbaga niitsime küll kunagi muru,kanad olid koguaeg sinised,plärin pani kõrvad lukku ja bensukanister pidi koguaeg kõrval olema.Muidu jõust tal puudust ei tulnudWink
Vasta
#8

Muruniidukiga on asi lihtne - saeketti vedava hammasratta asemele miski võll + niidukitera ja asi valmis (st kogu kupatus miskile ratastega raamile kahh). Kui müra suur, siis uus summuti kahh (veidi terasplekki ning puurimist/lõikamis/keevitustööd).

Aga... ma ei kujuta mopeedi/mootorratta mootorina ette mootorit, mille ülekanne tagarattasse ei käi läbi lahutatava (mitte tsentrifugaal- !) -siduri ja käigukasti. Ja need tööd onb juba suuremad.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

valdo Kirjutas:Aga... ma ei kujuta mopeedi/mootorratta mootorina ette mootorit, mille ülekanne tagarattasse ei käi läbi lahutatava (mitte tsentrifugaal- !) -siduri ja käigukasti. Ja need tööd onb juba suuremad.

selline mopeed on mul Honda Camino näol täiesti kodus olemas...

47cc, väntvõlli otsas kaks teineteise sees asuvat tsentrifukaalsidurit (üks haagib siis, kui mootori pöörded tõusevad ja teine haagib siis kui tagaratast ringi ajada, et mootorit käivitada või vaja mootoriga pidurdada) ja nende otsas tavaline kiilrihmaratas (mitte variaatoriga), millega toimub jõu ülekanne tagarattale.
Vasta
#10

minumeelest peax see olema ka ju võimalik panna druzba enda tsentrifugaalsiduriga tuleb teha sinna kust tal saeketti vedav võll on mootorratta ketti vedav hakkamas see tuleb lissalt teha niivõrd väikese läbimõõduga et ylekandel tagumisele rattale tal olex jõudu kohalt liikuda ja mix mitte jätta seda originaal käivitit kui mootor sellest ilusti käima läheb ??
Vasta
#11

Võiksid pisut uurida ka seda teemat (seal ka juttu samast asjast):
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=4505
Vasta
#12

miks mitte teha lääne mootorsaest(näiteks HUSGVARNA)?
kodus on üks,päris kiire riistapuu annab teha,tal ka töökindlam tsentrifugaalsidur.Kardi peale oleks kõige mõtekam see jõuallikas installeeridaWink
Vasta
#13

Enamus mootoriga tõukeratastest ja mootorruladest on võsalõikaja mootoriga...
Vasta
#14

ma tahax teada saada ikke palju ta kätte saab ja kas ta yltse ää mind veab ???
Vasta
#15

Kuidaz za ziiz aru ei m6ista! kui za kolmzada k raske ziiz ei vea ta zind yldze mitte!

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#16

see druzba asi täiesti toimib mul on endal selline ehitatud ja kahel mu sõbral on ka sellised yhel isegi 2. juba

aga tõelist stiili vaadake siit:http://www.uno.ee/autoline/car/823/
Vasta
#17

see peris k6va pill sul aga mille raamile tehtud un kas mingile rigale w ja mis rattad tal all un ???
Vasta
#18

ma kysin muidu sellepärast et seal oli kirjas et sul läheb 5 sek 50 km/h siis tahax teada mis rattad all un jne mis aitab kiirusele ja minekule kaasa Smile
Vasta
#19

kle aga mismoodi see mootor sul sinna peale pandud oli et kuidas ntx see ketihammakas võlli otsa kinnitatud ja kas mingeid muudatusi mootori enda juures ka tegid või panid lissalt druzba oma peale ja asi vask...sidur originaal ja jõuab kohalt minna lihtsalt gaasi andes ???
Vasta
#20

druzba mootor liigutab mopi või võrri raami päris hästi edasi, sai omale ka kunagi kokku klopsitud riga mopi raamile aga nagu juba eespool kinnitatud on originaal sidur küll vastu ei pea, kuigi starter on päris lahe aga see eeldaks vaba käiku või sidurdamise võimalust - lasin enda omal selle originaal siduri kinni keevitada peale mõningast sõitu. aga kiirust tuleb sealt oma 70km/h vabalt välja isegi 16 tolliste ratastega koos mopi originaal ketikatega.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne