Mul ATV-ga kümmekond tihu sel aastal ära veetud. Aga eks sedagi kahel valitud päeval kui oli natuke kuivem. Metsas ikka nii palju pehme, et sambla tõmbab lahti kui palki sikutada, nii et väga rapsida ei tohi. Ja suuremat tehnikat ammugi peale lasta ei taha.
(28-01-2020, 12:18 PM)olli Kirjutas: Mul ATV-ga kümmekond tihu sel aastal ära veetud. Aga eks sedagi kahel valitud päeval kui oli natuke kuivem. Metsas ikka nii palju pehme, et sambla tõmbab lahti kui palki sikutada, nii et väga rapsida ei tohi. Ja suuremat tehnikat ammugi peale lasta ei taha.
Umbes 10 ruumi vedasin murutraktori + haagisega Mõnesaja meetri kauguselt.
Õnnestus tabada paar päeva, kui maa pealmine kiht oli külmunud.
Ööl vastu 11 jaanuari oli Virumaal 3-4 külmakraadi ja lasi kõik vajaliku mandi üle põlla
ära tuua.Tõsi seekord kasutasin naabrimehe abi, endal metstõstukit ei ole.
Lume olemasolu korral toon palgi pikalt kohale ja kergem kaup käib russi üheteljelise käruga.
Olen huvitatud haaratsist Belarussi taha! Uut ei raatsi osta, sest leiab imevähe kasutust.
Head puudetegu, Alrad.
Ma valisin "õige talve" metsatööst eemalolemiseks ja tervise parandamiseks Ei ole vähimatki süümepiina, et juba tohin uue sae kätte võtta - kuni 5 kilo võib juba tõsta - aga saagida veel ei tohi. Kui juba Nõmmel 46-meetrise liivahunniku otsas lirtsub... Vaatab, mis aastapäevaks-Talveralliks teeb, siis äkki saab juba ilma rinnuni mudas olemata metsas olla. Praegu oli küll isegi kaks sammu teepeenralt kõrvale selgelt liig, paras oleks IronHorse'i peal metsa jalutama minna
Hei,
Tundub, et olen üks vähestet, kellel metsa alune kannab. Minu ruun on uaziku põhine, diisel, ainult et hetkel kabiin veel puudu. Oleb sellega edukalt ca 20 tk 6m tormimurdu välja sikutanud. Lisaks kõik muu mudru , mis kütteks läheb. Kastis on atv vints, mis palgi otsa üles tõmbab. Saagida aitab vana hea husqu 254xp.
Fritsude poolt persetäis materjali ära raisatud. eeldatavasti tootmisesse/,müüki ei jõudnud. Võrreldes mida poolakad või sommid on teinud, siis asi ikka kolm sammu tagasi ja aastaid oma kümme maha jäänud idee ja teostusena.
(04-02-2020, 07:56 AM)v6sa Kirjutas: Misasi seal täpselt maha jäänud on? Keskmine "poolakas" on samasugune pooltoode. Kõik need toodavad märkimisväärses koguses sodi.
Samas - kui mureks on käsivarrejämedusest võpsikust väikese koguse kütteklotsi tegemine, siis toimib ju küll.
Sekundeerin. Masin teeb laasimata rämpsust halge ja härrale ei meeldi....Härra on ehk liiga nõudlik?
Natukese modimisega saab masina panna sahtliga söötmiseks sobivat kütteklotsi tegema, mis sa hing veel oskad tahta. Kõik hakke põletamisega seonduvad mured jäävad kohe ära.
(Seda postitust muudeti viimati: 04-02-2020, 16:55 PM ja muutjaks oli viplala.)
Härra on liiga nõudlik jah Mulle ei meeldi seal juures see, et esiteks ei ole võimalik halu pikkust reguleerida. Aparaat ise on aga jube suur ja keeruline jurakas ehitatud aga seda kõike ilma halu pikkuse regullita ning ka halu poolitamine käib vist läbi halva lõike nii et sodi lendab. Konkurendid teevad oluliselt puhtama töö ära Trummel on valet pidi paigaldatud, mis juba eos välistab pikemate halgude tootmise. Arusaamatu on ka see toodangu küljelt jõuga välja surumine, mis on samuti paratamatus debiilsele lõikeorgani asetsemisele. Toodetakse seda saksas, mis eeldatavasti (kahjuks hinda ei leidnud) paigutab sellisele kolakale hinnasildile 10k ja üles. Ei aitäh. Kellelgi oma rahaga midagi teha pole siis andku aga minna. Mina valiksin kordi läbimõelduma ja/või kordi odavama variandi kasuks. Näiteks all toodud sommide oma.
Leidsin veel ühe sajandi 'idee'. Mõte on suisa kulda väärt. Kõigepealt lõikan puu meetristeks juppideks, siis lõhun parajaks halgudeks, et halud kenasti masinasse istuksid ja siis, hästi kallis masin koos traktoriga, lõikab halud veel lühemaks. Braavo, selle eest peaks leiutajale nobeli preemia andma.
(04-02-2020, 16:39 PM)viplala Kirjutas: Leidsin veel ühe sajandi 'idee'. Mõte on suisa kulda väärt...
Lahenduses võta arvesse regiooni kultuurilised eripärad ja mis selles mõttes siis niiväga valet või halba on? Nobeli preemiat see lahendus väärt ei ole, kuid vihjata, et lahendus on puhas lollus pole nüüd ka mis intelligentne seisukoht.
mnjah. Ma olen ka mitu aastat sel moel puudetegu optimeerinud, et märg materjal 70cm halgudena ahjupuudeks, aasta kuivab, siis sisse ja alles kuuri all vastavalt tegelikule vajadusele saab peenemaid halge pliidi ja saunaahju jaoks pooleks lasta. Mis tähendab seda, et mets-riit-kuur marsruudil on vaja oluliselt vähem saagi ja kirvest tarvitada. Talgute korras jõudis pooleteise päevaga vedada metsast niipalju tuulemurdu ja metsakuiva välja, tükeldada ja lõhkuda, et teise päeva pärastlõunaks oli 25+ ruumine paks margareeta üles laotud.
(04-02-2020, 17:35 PM)v6sa Kirjutas: Äkki valgustaks, mis sunnib inimest teiste eest otsustama elu kulutamise mõttekuse üle?
Sealmaal on meetrised halud tavaks. Aga täna ei lähe need mitte igasse koldesse. Kui raha on - milles küsimus?
Mis mul siin sind valgustada, sa tead seda omast käestki arvustades kõike mis üldse võimalik, alates traktoritest, lõpetades kurat teab millega. Foorum juba on selline erinevate arvamuste tuba, mis teha. Minu jaoks on see masin täielik mõttetus ja mul on täielik õigus nii arvata, täpselt nagu sul on õigus viskuda pea ees selle aparaadi kaitsesse.
(Seda postitust muudeti viimati: 04-02-2020, 18:22 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(04-02-2020, 18:13 PM)viplala Kirjutas:
(04-02-2020, 17:35 PM)v6sa Kirjutas: Äkki valgustaks, mis sunnib inimest teiste eest otsustama elu kulutamise mõttekuse üle?
....
...
Minu jaoks on see masin täielik mõttetus ja mul on täielik õigus nii arvata, täpselt nagu sul on õigus viskuda pea ees selle aparaadi kaitsesse.
On-on - meil on vaba maa.
Minul on sellest masinast väga savi. Ei ole minu jaoks mitte. Aga mul kihvatab, kui keegi rõõmsalt ainult oma mätta otsast teisi tembeldama ja õpetama kukub arvestamata, et teistes tingimustes on teised lahendused ka võimalikud.
Tehnilisest vaatenurgast on lint- või kettkoneveier alati kallim/keerukam/tõrkealtim, kui trumlist välja tõukav tigu näituseks. Kui kõrgesse virna pole vaja laadida, siis milleks?
Vahel äkki võiks kõrvale jätta selle Eesti Mehe Lõputu Tarkuse. Erinevalt meist on sakslastel ette näidata päris mitmeid vabrikuid, mis maailma mastaabis päris head toodangut on tootnud ja praegugi toodavad. Mingi Eesti külavõll arvab oma piiratuse pinnalt mõistagi ei tea mida. Mind näiteks häirivad mõisted "baieri pasavabrik" jne. On meil siis midagi vastu panna?
Need rootorsaed on tegelikult vägagi mõistlik lahendus küttepuude varumisel. Kui mul oleks rohkem kütet tarvis, siis hea meelega omaks seda lahendust, sest võiks vabalt sinna pista kraavipealsel/sihtidel olevat lihtsasti lõhutavat lehtpuud - peenemad veaks paarimeetristena koju, jämedamad meetristena parajad veokale peale visata. Kodus peenemad kohe otse masinasse, jämedamad vajadusel lõhkujaga pooleks või vajadusel neljaks ja masinasse. Saega küürutamine minimeeritud, laadimine vähendatud kordades ja eriti hea, kui on võimalik puud ilma käsitsi ladumata ladustada. Seda ladustamise asja tehakse muide reeglina maksimaalselt konveieri võimalusi kasutades. Puit seisab hunnikutes seal varju all kuhu materjal kukub. Või kukub puit spetsiaalselt tehtud ladustamiskastidesse (nii metallist, kui ka näiteks euroalustest tehtud) või hoopis suurtesse kottidesse. Viimased omakorda on siis tehnikaga liigutatavad/virnastatavad.
Miks need puud on meetrised on peamiselt pärit kultuurist (kunagi olidki kolded väga suured), looduslikest piirangutest (puidu kättesaadavus vähegi üle künkamõõdu piirkonnas pole ilma tänapäevase tehnikata üldse lihtne protsess) ja seal on levinud see, et puit jäetakse metsa kuivama (kohati aastateks). See metsas kuivamine on just oluline nüanss, sest pikemaid puid on kordades lihtsam riita laduda.
Ehk siis kokkuvõttes on õigetes tingimustes tegemist vägagi nutika, aega ning vaeva säästva lahendusega. Miks seda peaks lolluseks nimetama? Ja muide, neid on ka selliseid, mis töötavad vanade odavate traktorite ning isegi elektrimootoritega variante on olemas, ei pea uut kallist traktorit sellega koos ostma.
meetrine halg pole tingimata lollus, pigem ehk hoopis konservatiivsus.
kirve ja saega töötamise aegu toodi raami minev materjal pika tüvena välja ja
küte lõigati meetriseks. välja vedades laoti need ree peale risti. täitsa sobilik mõõt
ühe hobuse sabas vedada.
pooleks-neljaks löödi pigem vist ka selleks, et igaüks jaksaks tõsta ja tassida.
Mõnesaja meetri kauguselt. 
Lööbki platsi vähe puhtamaks.
