Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

(03-01-2023, 10:51 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Kui juba on kolle lähedal, siis "mida rohkem seda uhkem". Ja keda veel korjab - koloraadokaid! Nii et tasub ka kartulipõllu lähedale üks panna. 20Ha peale üks kümmekond püünist kohe kindlasti ja enamus läheb ju perimeetrile, et juba sissetungijad kokku koguda! Parkmetsa võib vähem ka, kui oled alt ilu teinud. Siis on see 10HA peale üks ennetuseks. 10HA on siiski päris lahmakas tükk metsa Wink

Colorado püük typosaniga on puhtalt kogemuslik või tuleb kuskilt tootekirjeldusest ka välja? Kiire googel ei leidnud midagi.
Vasta

(03-01-2023, 20:02 PM)Mahno Kirjutas:  
(03-01-2023, 10:51 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Kui juba on kolle lähedal, siis "mida rohkem seda uhkem". Ja keda veel korjab - koloraadokaid! Nii et tasub ka kartulipõllu lähedale üks panna. 20Ha peale üks kümmekond püünist kohe kindlasti ja enamus läheb ju perimeetrile, et juba sissetungijad kokku koguda! Parkmetsa võib vähem ka, kui oled alt ilu teinud. Siis on see 10HA peale üks ennetuseks. 10HA on siiski päris lahmakas tükk metsa Wink

Colorado püük typosaniga on puhtalt kogemuslik või tuleb kuskilt tootekirjeldusest ka välja? Kiire googel ei leidnud midagi.
Kogemuslik 2022 suvest Lepastes. Kusjuures kartulipõllud olid sealt kilomeeetrites, see kohapealne paar vagu pole kõneväärt. Ja triibulised olid sees.
Vasta

       

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Nüüd kus üleliigsest risust ja võsast lõkke asemel haket saab on tekkinud uus küsümüs, mis edasi...

Üks idee on võrkkotti ja riita kuivama, et hiljem kaminas kütteks kasutaja. Eluase 65m merepinnast ja ürgoru serval, tuul puhub enamus päevadel aastast ja usun et isegi toores materjal kuivab nendes väikesestes võrkkottides ära. Vähemalt poola klotsihakkuriga tehtud materjal kuivas küll.
Katlas põletamiseks tuleks mingi suurem kuivati välja mõelda.

Teine kasutusvõimalus on muidugi hake toorel kujul näiteks multsiks. 

Kolmandana kasutaks ise suitsetamiseks suitsuahjus, näiteks õunapuu oksad eraldi kottidesse?

Mis ise arvate?

   

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Tegelikkus see,et puudub vajadus kuivatile,kuivab ise edukalt...
Vasta

Puiduhake on priima jalutusradade tugevdamise materjal. Kohalik ja kiiruuenev pealegi.

Samuti saab puiduhakkest ja küünlajääkidest samamoodi küünlaid valmistada, nagu tehakse lainepapist: https://www.pinterest.com/pin/306174474653203747/

Eks multš ongi üks mõistlikumaid kasutusviise.
Vasta

Kasutan puiduhaket oma krundil pehmemate osade kandevõime parandamiseks. Kuna peale tuleb pidevalt nii omalt kui klientide kruntide harimiselt siis võin vaid kiita hakke kandevõimet. Paarikümne cm kiht ratta all kannab ilusasti kaubikut, niipalju kui alt ära mädaneb lisan järgmine aasta juurde.
Vasta

Absoluutselt värske, tänane!, video Soome metsalehtilt. Isa ja poeg ja RaudHobu Wink Vesistamiseks...
Vasta

Rootsi vanaisade tarkuseterad igikestva puidu varumiseks.

Vasta

Lõpuks ometi akumulaator-puulõhkuja

Arvestades veel, mis buratiino toorikuid seal läbi aetakse, siis harjukeskmise lepapuuga sõidaks apastraat hulga lõbusamalt. Tasuks täitsa kodus järgitegemist.
Vasta

(14-02-2023, 21:13 PM)alfredo Kirjutas:  Lõpuks ometi akumulaator-puulõhkuja

Arvestades veel, mis buratiino toorikuid seal läbi aetakse, siis harjukeskmise lepapuuga sõidaks apastraat hulga lõbusamalt. ...
See on igasuguse vunkrattaga (hoorattaga, kineetilise)  lõhkuja pluss, et mootor ei pea hirmus jõuline olema, peaasi on vungi ülessaamine ja siis annavad alla ka igasugu juurikad ja kui esimese korraga ei õnnestu siis saab ikka korduvalt uuesti pähe anda. Hüdrauliline jääb sellises seisus lihtsalt inisema ...

vana äärmuskonservatiivina ja rohevastasena olen sarnase sisepõlemismootoriga (isegi mitte juhtme otsast saadava elektriga) apastraadi omanik ja ajan sealt läbi peamiselt vahtra ja saare kõverikke, et seda rohelust vähendada põletamise teel.
Vasta

Nii mure siis selline. Õe mehel lagunes metsatõstuk ära, kes tootja on ei tea Sad

Masti keeramine on asjal nelja silindriga, ja nüüd se sunnik ei keera enam. Lammutasime laiali ja selgus et hammasrattal mis masti küljes on hambad maas.
kangesti mäeb see käru välia kellegi oma tehtud, et on käesolevatest asjadest kokku loobitud.
Mingei kirjad on kunagi peal olnud aga midagi enam välja ei loe.
Käpad ja kõik silindrid on vene mõõtudega, kas venelane tegi kunagi selliseid tõstukeid?

Mure tõsine, hooaeg jääb poolikuks just tegi niipalju külma, et tegi metsaaluse kõvaks.
Vasta

(24-02-2023, 09:25 AM)janek p Kirjutas:  Nii mure siis selline. Õe mehel lagunes metsatõstuk ära, kes tootja on ei tea Sad

Masti keeramine on asjal nelja silindriga, ja nüüd se sunnik ei keera enam. Lammutasime laiali ja selgus et hammasrattal mis masti küljes on hambad maas.
kangesti mäeb see käru välia kellegi oma tehtud, et on käesolevatest asjadest kokku loobitud.
Mingei kirjad on kunagi peal olnud aga midagi enam välja ei loe.
Käpad ja kõik silindrid on vene mõõtudega, kas venelane tegi kunagi selliseid tõstukeid?

Mure tõsine, hooaeg jääb poolikuks just tegi niipalju külma, et tegi metsaaluse kõvaks.
See nüüd küll maailmalõpp ei ole.
Treitakse hambad maha, tehakse uus hammasratas, pannakse kuumalt istuga peale, keevitatakse kinni ja läheb elu edasi.
Esiteks tuleb selgeks teha kui suurt treipinki selleks vaja on et masti jalg mahuks ringi käima.
Kui nii suurt pinki pole tuleb selgeks teha mis järjekorras asi on keevitatud ja kui võimalik lõigata ots ära.
Järgmiseks kas hammaslatid on kannatada saanud ja siis vajadusel hankida uued.
Vasta

Ajutise lahendusena võib katkised hambad täis keevitada ja ketaslõikuriga parajaks lõigata.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(24-02-2023, 12:37 PM)tõnn Kirjutas:  Ajutise lahendusena võib katkised hambad täis keevitada ja ketaslõikuriga parajaks lõigata.
 Ei soovita. Mul jäi selline "ajutine lahendus" igaveseks...  Big Grin Toungue

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Käbi on valmistatud ikkagi ühes tükis ja termiliselt töödeldud. Mitte mingisugune põlve otsas praavitamine kaugele ei vii. Nähtud ja omal nahal kogetud teema. Kogu see pealekeevitamine ja muu eespool kirjeldatud nikutamine ei jää pidama.
Käbi tuleb samba küljest mööda keevisõmblusi lahti saagida ja meistrimehe kätte viia, kes võtab vana pealt mõõdud ning uue valmistab. Kes termilise töötluse teeb, jääb tellijale nuputamiseks. 
Teine võimalus:
On kindlasti firmasid, kes on võimelised kõik otsast otsani valmis tegema ehk siis viid koos sambaga kohale ja saad mingi aja pärast kogu kompoti uuendatud ja värvitud moel tagasi.

Linki ka abiks. Seal on sellise lagunemise põhjus ka välja toodud.
https://www.rasketehnika.ee/foorum/fooru...tid=118472
Vasta

Mõni aasta enne kolhoosi lõppu tuli küll sarnase kirjeldusega tõstuk ka meie kanti.
Pilt ei teeks paha.
Vasta

Teatud põhjustel on saaanud erinevat põvenat põllumajanduslikku ajakirjandust tuulata ja leidsin kõige esimese aastakäiku Maakodust sellise toreda asja, et Lätis toimus esimene rahvusvaheline põllumajandusnäitus-mess Agrobaltic89.  Muude asjade kõrval, kuna rootslased huvitusid paberipouu ostust, oli ka kaks pisikest raudhobu ja mõned mootorsaed väljas. 

Aga mis on huvitav, on rublahinnad! 1989 oli ruublik veel kõva valuuta ja Oxeni 4440rbl ning JärnHästeni 4500rbl hinnad olid "samasugsued suhtarvult" kui tänased samade masinate hinnad VÕRRELDUNA näiteks sõiduautoga! Oxen oli ja on butiik aga RaudHobu samal kujul, küll täna järgmise tootja all, on masstoodang. 1989 maksis RaudHobu rohkem kui tutikas sappar, nii maksab ta ka täna rohkem kui odav Dacia!!! 1986 lõpul ostetud 2140 maksis 6800rbl olles tänase 20K€ autoga samaväärne omas ajas. Täna maksab 20K ka Flex II Forest
Mootorsaed maksid 130 ja 150 rbl ehk siis legendaarne 245 ja jämeda võlliga võsakas 280rbl. Nende omavaheline suhe ja hinnasuhe tavaellu on ka siiani sama. Kui mujal on mäkkdoonalts aluseks, siis Eestlane võtab ikka Musta Leiva selleks. Põhimõtteliselt maksis sel ajal klassikaline must vormileib 15-16 kopikat ehk u.25kop/kg. Täna võtsin üle-eestilise poeketi Coopi lahti ja 1.19 tk elik 2€/kg. 150 rutsti = siis 600kg leiba! Tänane 245 asendaja on ju 550 ja see maksab juba venekeelselt. Aga sellest sõltumata maksab ta "kõigest" 490kg leiba. Võsakas 244RX tuligi 1989 välja ja oli sel ajal parim võimalik ja 280 rubla oli röögatu raha!!! See oli olulise projektasutuse Peainseneri kuupalk ilma lisatasudeta. Täna maksab 555FX keskmise natukene tööd tegeva ilma erihariduse ja erioskusteta tegelase kuupalga ja 244FX tänane täpne vaste 545F kettsaega samapalju ehk Maxima müüja palga.

Tegelikult on metsatöö vahendid alati kallid olnud ja see on nii ka täna. Lihtsalt täna on odavad toimivad alternatiivid olemas, nõukakorra lõpul seda polnud. Taiga ja DT75 ei olnud asendajad... 1989 tegin puid Proua onu Družbaga - kui see käivitus Wink
Vasta

Puude lõhkumiskõlblikkuse üle arutlemine sobib siia vast isegi paremini, kui halumasinakeseteemasse


(23-03-2023, 09:30 AM)honkomees Kirjutas:  
(22-03-2023, 20:06 PM)Envir Kirjutas:  ...

Muuseas küsimus, mis puud on kõige raskem lõhkuda?
isikliku kogemuse järgi jäme toomingas, vintske, keerus, okslik ja järele ei anna,
...

Kinnitan.

Remmelga (tegelikult kõigi jämedaoksaliste) puhul on kaval sissekasvanud oksakohast (mis muidu probleeme tekitab) lõigata. Isegi, kui pakk jääb seetõttu 7 cm lühemaks, on hõlpsam lõhkumine seda väärt. Seda siis omale tehes. Müügipuu tegija sel viisil teha ei saa - kohe oled varas.

Kuni 40 cm diameetriga nottidest saab allpool kirjutanud nipiga samuti saega hõlpsalt ladumisvaenulikku, kuid koldes hästipõlevat seibiSmile Suurematega läheb keeruliseksSmile
Vasta

Kõige raskem on lõhkuda suuri oksa kohti ja kus puu kaheks läheb.Minul lihtne menetlus,saen lühikeseks ja kui vaja siis kuubikuteks ja suurus selline mis pliidi uksest sisse mahub.Mul praegu lähevad isegi väga jämedad okslikud mis vaevu pliidi alla mahuvad koldesse enne tule tegemist,siis tuli alla ja küll na 2-6 tunni jooksul ära põlevad...Kiilude ja kuvaldaga mina enam lolli ei mängi...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne