[meli666]

Ja rääkides, mis ei oleks "rögisev roostes roppus", siis vähemalt selline peaks mistahes müüdav ja hobiks ostmist väärt tehnika välja nägema. Aga nüüd tuleb hakata sellele kõike töövahendeid juurde ostma, sest eeldus on, et "midagi pole". OK, ostad KBst odavalt vanu asju, tassid neid veoautoga üle Eesti omale õuele kokku, paned kogu aeg puhast raha alla ja lõpuks liidad kulud kokku - koos krusa kuludega oleks võinud midagi väiksemat-uuemat või päris uut osta. 

Ega nüüd paksult peale lastud läikiv värv veel asja uueks ja käiguosalt heas korras olevaks ei tee. Värvitud ka viletsasti, nii et esirehvil värvinire jookseb.
See juba näitab suhtumist remonti ja paneb kahtlusi tekitama. 
Võrus Kose teel on, oli, pole ammu käinud Värvitud Traktorite pood. Remonti tehti ka paksu värviga. Suurelt jaolt korralikult enne ära pestes isegi mõne õlilekke kõrvaldas nii ära müügiks.
Nüüd jõuame sinna, et ega värv metsast puid ära ei too, ikka liikuv osa.
Uue traktori ostuga peab ju ka veel haakeriistad juurde vaatama.
Jätaks nüüd hetkeks kõrvale rögiseva või uue traktori ostuplaani. Mõtlekski nendele muudele vajatavatele asjadele. Ütleme siis lülidekett metsas kasvavast puust, kuni siin eespool räägitud halgude ladustamiseni.
Seega esimene asi saag koos varustusega, et puu maha võtta ja laasida. Samuti järgata, kas küttepuu või palgi mõõtu.
Teine asi siis traktoriga või raudhobuga väljatoomine laoplatsile, õuele vms.
Kolmandaks siis puude lõhkumine. Vat siin tuleb mängu veel omaette nüanss. Sellele kulub arvestatavalt aega ja enda võhma.
Oleneb nüüd väljaveo tingimustest ja kaugusest. Aga vähemalt enda klassikalise levinud tavametsa tingimuste korral võtab tahahaagitud palkidega või puukoormaga haagisega väljasõit kõige vähem aega.
Langetamine, laasimine ja järkamine kindlasti kauem, samuti halgudeks lõhkumine.
Seega ostes ilusa 20K traktori, mis aitab ainult ühe lüli küttepuude teost katta ja ülejäänu peab tegema hiina sae ja vanaisa pärandkirvega, sest raha sai otsa. Mis oma töötunni ja tervise hindamisest, mugavusest saab sellisel juhul juttu olla?
Muuseas, sain ka seda 100.- saage proovida. No raske nagu vana Partner 5000. Lõikekiiruses jääb ka tuntavalt alla. Vibratsiooni näitajad ka ilmselt kõrgemad.
Reaalselt, kui ikka metsa majandamiseks läheks ja päevade viisi tööks nädalavahetustel, siis see profisae summa tühine, kui juba 20K kulutada oleks.
Ehk siis minu nägemus ja kogemus küttepuude teo lülideks jagades. Kus iga lüli võiks olla niiöelda võrdne, et asi võimalikult mugavalt ja kiiresti ära teha.
Kokkuvõtteks, see rögiseva sitamaja peldik kuldnokapuuriga T-40 mugavust sarjates, et peab küliti sisse käima ja ei ole nii mugav peale astuda. Tervikust puudeteost on seal kabiinis veedetud tervistrikkuv aeg väike võrreldes näiteks pärast kirvega puid tagudes.
Lihtsalt minu nägemus, aga 20K paneks uugama nii. Profisaag koos varustusega. Traktor kasutatud, kas siis venelane või selle vastumeelsuse tõttu ka läänekas. Tegelikult võttis karbi lahti niiöelda kasvõi teemaalgataja ATV palkide väljaveovõimekus. Ja kindlasti halumasin. Kui aga palju ka jämedamat materjali, haaba näiteks, siis kineetiline või korralik kiire hüdrolõhkuja mitte aga paarisajane hiinakas. Lisaks veel kuna vähemalt enda metsas ei ole enamus küttepuu, siis ka lintsaeraam. Usun, et kasutatuna aga täitsa toimivatena saaks selle hinnaga komplekti vabalt kokku.
Miks lintsaeraami endale veel lisaks panin. Sest, kui juba metsamajandamise hoog sees on ja aega ka jätkuks, siis saab materjali väärindada ja kasu saada. Laudade lõikusest järgi jäävad pinnud aga kütteks. Jah, see kõik aga vajab aega, tahtmist ja tervist.
Eespool tunti huvi Dongide vastu. Olles neid üle nelja aasta remontinud, siis mõned tähelepanekud.
Hüdro- ja roolivõimu pumpade vedu halva lahendusega, kipub lõhikuga sälgu ära sööma. Ei ole nuudiga lahendus nagu venelasel.
Esisilla veo kardaani kuulid. Kipub kuulipesad ära sööma ja siis tõmbab ringi.
Veepump mõnel isendil annab otsad juba 300 töötunni juures. Kui kapotiall vaataja ka pole, siis radikasse käiv tiivik ei ole haruldus.
Nagu siin eespoolgi häda oli, esisild. Käänmike tihendid. Seal selline vilt, mis korjab vee endasse, seega rooste taga. Simmerid aga kulutavad käänmikku flantsi sooned, seega õli jookseb sillast välja. Malm ise ka selline mulliline. Liivapaberiga ja uute simmeritega saab siiski mõneks ajaks abi.
Difri luku võlli väljund tagasilla allääres. Kasutamisel kipub kummirõnga ära kulutama, siis aga õli leemetab. Vahetuseks terve tagasild laiali.
Esisillast veel rääkides. Laaduriga traktor ahnitsemist ei kannata. Kui suur osa traktoriga punnimisest käib läbi esisilla, siis külgreduktoril hambad maas.
Laaduri raami kinnitusrauad mittetäpsed, poltide sobimiseks avadesse need ovaalsed tehtud. See aga kajastub selles, et isegi polti surmapiirile kinni keerates jääb laaduriraam traktori küljes ikka mängima. Sidurikoja kinnituspolte seega lõhkuv lahendus.
Kunagi oli ka metsaveol mõistmatu juhus. Masin liikus ragisedes. Lahtivõttes esisillas rummu külgülekandel üks hammas maas, difri taldrikul sama. Selgus veel, et ka tagasilla diffri taldrikul hammas maas. Kes teab, kuidas see võimalikuks sai. Jääb vaid oletus, et äkki pori sees õiendades jäi kinni ja selleks päevaks loobuti. Järgmisel päeval minnes olid ehk rattad kinni külmunud. Lahti saamiseks gaas põhja ja äkki sidur ülesse.
Hüdrojagaja lisaväljavõtted kippuvad lekkima.
Rippsüsteemi kaas ja õlakud nõrgad, ettevaatust haaratsiga metsas õiendades. Eriti kui laadur ka ees.
Need siis sellised suuremad vead. Mitetöötav tahhomeeter, kütusenäitaja jms pisivead.
Hobi korras tegelikult ikkagi kestab ka, kommunaali läinud 3 Ivani masina peal päev otsa, häda häda otsa.
2008 aastal ostnud ja 186 töötundi teinud omanik oli aga aastal 2017 igati rahul masinaga.
Ahjaa, DF 404 originaal kabiiniga. No müra sees dohhuijaa i bolse. Muidugi kangide, pedaalide ja muu kohalt nii hõredasti tihendatud ka, et varblane lendab sisse. Lae, poritiibade ja armatuuri plast nagu mootori käimist võimendav kõlar. Miskist mürasummutust küll liimitud on, aga see nahka ajades pudeneb ise ära.
Poolakate eurokabiiniga juba meeldivam.
Isiklikult soojast kabiinist T särgi väel nagu siin räägiti, üldse metsateol ei unista, eriti kui pidevalt väljakäimine. See külma sooja tuulutamine kerele head ei tee.