Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Ma eile paugutasin 3l segubensiini ja töös algul oli pisike dolmar, aga peale lõunat võtsin välja tihumasina echo. Mul oli hea meel, et keegi ära ei ole ostnud seda veel. Päeva saak oli 15 tihu haaba ja terve perse täis oksi ja võsa hakkeks. Viimased haavad olid 40...60cm ja seal täielikult õigustas end 60ccm ja 3.0kw
Vasta

Küttepuu ja palgid on üldjuhul ruumimeetrites, tihumeetrites mõõdetakse vast ikka saematerjali.
Vasta

(17-02-2019, 18:33 PM)rollfix Kirjutas:  Küttepuu ja palgid on üldjuhul ruumimeetrites, tihumeetrites mõõdetakse vast ikka saematerjali.

nüüd läks pisut viltu.
Vasta

Kellel läks? Kas ostate prusse ruumimeetri või tihumeetri arvestusega? (staabeldamise kalikad ei lähe arvesse)
Ruum on õhuvahedega, tihu aga õhuvahedeta puidu mõõt.
Vasta

vaata enda postitust uuesti. kütte ja saematerjaliga kõik kena, aga oled sa kuskil kunagi palke ostnud või müünud ruumiga?
Vasta

Ruum ja tihu on täpselt üks ja sama mõõt.
1tm= 1rm õhuvahedetta puitu.
Ehk saematerjali puhul on tegu sama ühikuga...
Vasta

no räägi siis, kas sina oled näiteks saeraamis palgipuid ruumides rehkendanud?
Vasta

(17-02-2019, 17:16 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
Tsitaat:...
Säilikpuid näeb üldse haruharva ja seemnepuud on räigeim saast, mis jäetakse. Aga ega vigane ja nõrk puu kannab samasugust geeni edasi - nagu Inimesedki!
...

Teeme nii, et Sa käid selle kursuse lõpuni, siis teed mõned aastad reaalselt tööd ja alles siis hakkad hindama püstijäetud seemnepuude kvaliteeti. Muide, seda ei saa hinnata enne, kui oled puule käe külge pannud. Siis piltilikult, mitte saega.

Kuigi autoaknametsnikud enesekindlalt muud väidavad. Toungue
Vasta

(17-02-2019, 22:13 PM)v6sa Kirjutas:  
(17-02-2019, 17:16 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
Tsitaat:...
Säilikpuid näeb üldse haruharva ja seemnepuud on räigeim saast, mis jäetakse. Aga ega vigane ja nõrk puu kannab samasugust geeni edasi - nagu Inimesedki!
...

Teeme nii, et Sa käid selle kursuse lõpuni, siis teed mõned aastad reaalselt tööd ja alles siis hakkad hindama püstijäetud seemnepuude kvaliteeti. Muide, seda ei saa hinnata enne, kui oled puule käe külge pannud. Siis piltilikult, mitte saega.

Kuigi autoaknametsnikud enesekindlalt muud väidavad. Toungue



Tsitaat:§ 10.  Seemnepuudele ja nende säilitamisele esitatavad nõuded
 (1) Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa ja pika elusvõra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud.

 (2) Seemnepuud, mis ei ole säilikpuud, võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist.
On siin MIDAGi arusaamatut? Sa mine käi lankidel ja siis näed. Mine PÄRISELT metsa, mina "mõnikord" vaata käin. Mitte omades metsades vaid riigimetsades. Autoaken on hoopis teine teema, kuigi nagu Sa võiks teada, käib metsanduses ENAMUS tööst silma järgi. Reaalselt silmaga hinnates. Ja siit tuleb ka palju erinevust, veaprotsent on muidugi antud. Ja seda olen ma korduvalt ju öelnud, et mistahes lageraie langid on muutunud üha "paremateks "ehk kontroll on kõvemaks läinud ja erametsades teadlikus. Selles suhtes on mürkroheliste tohutu lärmilöömine oma tööd teinud! 

Üks hea näide, kus tegelikul ka probleemile tähelepanu juhiti, seda küll muu asja pärast. MILLINE siin see "hea tüvevormiga" puu on? Need kõverad, mittelaasunud okslikud ja kaheladvalised on siis geneetiliselt pädevad puud? Või äkki on tegu suisa säilikutega??? Metsana on nad lahedad, ja kaevukooguks on ka materjali vaja, aga see pole kahjuks lageraie eesmärk... 
[Pilt: IMG_1802.jpg]
Vasta

mulle, täieliku võhikuna, tundub niimoodi, et kaks haru või kõver tüvi ei ole küll asjad, mis geneetiliselt edasi kanduvad.
kui sa näiteks saega sõrmed maha lased või palk põlve vigaseks kukub, kas siis su tulevastel lastel on kohe samad vigastused küljes?
Vasta

Ma selle pildi järgi ei julgeks küll hinnata kas need seemnepuud on hea tava järgi või mitte.
Esiteks pildile vaadates mina näen et see mets pole suurem asi olnud sest korraliku sirgete puudega männimetsa all reeglina ei kasva võsa ja pealegi pildil annavad tooni üks lepa või remmelga känd.
Kaugemal paistavad ka paar männi kändu kuid vaadates taustal olevat madalat kõverate puudega männikut siis kas seal oligi midagi ilusamat mida püsti jätta?
Paremal kaugel on jäetud püsti üks tihedas metsas kasvanud pikk ja peenike mänd, mille tuul ilmselt maha murrab.
Pigem siis juba sellised kiduramad madalad jässakad seemnepuud mida tuul ei murra ja kuna haljasmassi on rohkem on ka käbisid kahe sellise pika ja peene männi jagu kus otsas 2 meetrine tutt kasvab.
Vasta

Nojah, oleneb millist palki arvestada. Kui ilma kooreta ja õhuvahedeta, siis jah tihumeetrites.
Aga kaasfoorumlasele maisalup´ile teadmiseks-tihumeeter korrutakse koefitsendiga 0,5-0,6 et saada puidu maht ruumimeetrites.
P.S. sõnas ,,õhuvahedeta,, piisab ka ühest ,,t,,-st.
Vasta

no võib-olla on teie kandis teistmoodi. meil siin tollitakse saeraamis palke ikka tihudes. tabel suisa selle jaoks ammuilma leiutatud. ikka peene otsa läbimõõtu ja pikkust vaadatakse ja saagimise hind ka mõistagi palgi tihude põhine.
või mis saeraam, isegi langetaja ja väljavedaja esitavad arve tihude eest.
Vasta

(18-02-2019, 00:15 AM)rollfix Kirjutas:  Aga kaasfoorumlasele maisalup´ile teadmiseks-tihumeeter korrutakse koefitsendiga 0,5-0,6 et saada puidu maht ruumimeetrites.

Siin on küll asi isetegevuslikult peapeale pööratud.
Need on ju ruumimeetri läbikorrutamise koefitsiendid, et tihumeetrit saada.
Tihust ruumiks tagasirehkendamiseks tehakse jagamistehe, aga kellel seda vaja on, ma ei tea.
Vasta

(18-02-2019, 00:28 AM)diesel Kirjutas:  ... isegi langetaja ja väljavedaja esitavad arve tihude eest.

Tegelikult oleks väljaveoteenuse pakkujatele töömaailm palju selgem ja helgem, kui arvestus käiks ruumimeetrites. Sellega aga ei lepi teenuse ostja. Eestis kohe kindlasti mitte.
Prantsusmaal sai. Suure vingumise peale andis metsaomanik lõpuks järgi, kui läks üraskite poolt kuivaksimetud materjali ülestöötamiseks. Muidu käib seal arvestus üldse tonnide põhjal. Tihumeetritest ei taheta seal midagi kuulda.
Vasta

(17-02-2019, 14:41 PM)v6sa Kirjutas:  Üldiselt, sõitke, aga ärge mölisege Big Grin





Ilus päev, sai tee sisse ühte padrikusse ja ruumi metsakuiva kuuske halgudeks. Kütusekulu liitrike diislit, 600 gr segukütust ja 400 g saeketiõli ning neli akutäit (16 Ah särtsu)

Asjalik postitus  Toungue
Vasta

Mulle näib et rollfix püüab lihtsalt tarka muljet jätta ja tihust ei tea halligi Big Grin
Eks mul on jah vahest kirjapildis mata reegli viga sees aga see ei muuda tihu.
Keskmine koefitsent arvestatakse jah 0.7, aga kõverikul küttepuul ka 0.5 ja ilusal palgil võib see olla 0.8.
Kui viskad koormale lindi peale ja mõõdad kõrgusxlaiusxpikkus saad ruumid ja kui korrutad koefitsendiga tulevad tihud.
Saematerjalil aga ruum ja tihu on sama ühik...
Vasta

Kuidagi tuleb ennast ju targemaks ja paremaks teha. Eriti pärast "väikest" vääratust.
 Nii remargi korras tähendaks, et saematerjali müüakse tänapäeval ka jooksva meetriga.
Vasta

(18-02-2019, 00:11 AM)2715 Kirjutas:  Ma selle pildi järgi ei julgeks küll hinnata kas need seemnepuud on hea tava järgi või mitte.
Esiteks pildile vaadates mina näen et see mets pole suurem asi olnud sest korraliku sirgete puudega männimetsa all reeglina ei kasva võsa ja pealegi pildil annavad tooni üks lepa või remmelga känd.
Kaugemal paistavad ka paar männi kändu kuid vaadates taustal olevat madalat kõverate puudega männikut siis kas seal oligi midagi ilusamat mida püsti jätta?
Paremal kaugel on jäetud püsti üks tihedas metsas kasvanud pikk ja peenike mänd, mille tuul ilmselt maha murrab.
Pigem siis juba sellised kiduramad madalad jässakad seemnepuud mida tuul ei murra ja kuna haljasmassi on rohkem on ka käbisid kahe sellise pika ja peene männi jagu kus otsas 2 meetrine tutt kasvab.

Ja nii on. Cool  Sellest ka minu kommentaar, et silma järgi ja kaugemalt saab hakata seemnepuudest midagi arvama peale kümnendipikkust pidevat tööd metsas. Nii ütlevad soomlased, nii ütlevad sakslased. Mina nõustun.

Kui üldse midagi selle pildi järgi arvata, siis ilmasuundasid teadmata võib (aga ei pruugi!) olla natuke vähevõitu pildi keskel, aga reaalsus võib olla oluliselt parem, kui lääne pool on seemneid andvat puistut.

Priit, palun siirdu istelihasesse oma jutuga. Toungue
Vasta

(18-02-2019, 07:16 AM)maisalup Kirjutas:  ...
Keskmine koefitsent arvestatakse jah 0.7, aga kõverikul küttepuul ka 0.5 ja ilusal palgil võib see olla 0.8.
Kui viskad koormale lindi peale ja mõõdad kõrgusxlaiusxpikkus saad ruumid ja kui korrutad koefitsendiga tulevad tihud.
Saematerjalil aga ruum ja tihu on sama ühik...

Ning täpsustame siinkohal, et ka saematerjalil on ruum ja tihu sama vaid üksikpulga ja tihedalt laotud paki korral. Staabeldatud virna mahtu ei kasutata kunagi (kuigi paar korda on mõni idioot sedasi üritanud mulle väita).

Meetriga müüakse kaupa ehituspoes nende jaoks, kes arvutada ei mõista. Toungue
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne