Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Mulle näib et rollfix püüab lihtsalt tarka muljet jätta ja tihust ei tea halligi Big Grin
Eks mul on jah vahest kirjapildis mata reegli viga sees aga see ei muuda tihu.
Keskmine koefitsent arvestatakse jah 0.7, aga kõverikul küttepuul ka 0.5 ja ilusal palgil võib see olla 0.8.
Kui viskad koormale lindi peale ja mõõdad kõrgusxlaiusxpikkus saad ruumid ja kui korrutad koefitsendiga tulevad tihud.
Saematerjalil aga ruum ja tihu on sama ühik...
Vasta

Kuidagi tuleb ennast ju targemaks ja paremaks teha. Eriti pärast "väikest" vääratust.
 Nii remargi korras tähendaks, et saematerjali müüakse tänapäeval ka jooksva meetriga.
Vasta

(Täna, 01:11 AM)2715 Kirjutas:  Ma selle pildi järgi ei julgeks küll hinnata kas need seemnepuud on hea tava järgi või mitte.
Esiteks pildile vaadates mina näen et see mets pole suurem asi olnud sest korraliku sirgete puudega männimetsa all reeglina ei kasva võsa ja pealegi pildil annavad tooni üks lepa või remmelga känd.
Kaugemal paistavad ka paar männi kändu kuid vaadates taustal olevat madalat kõverate puudega männikut siis kas seal oligi midagi ilusamat mida püsti jätta?
Paremal kaugel on jäetud püsti üks tihedas metsas kasvanud pikk ja peenike mänd, mille tuul ilmselt maha murrab.
Pigem siis juba sellised kiduramad madalad jässakad seemnepuud mida tuul ei murra ja kuna haljasmassi on rohkem on ka käbisid kahe sellise pika ja peene männi jagu kus otsas 2 meetrine tutt kasvab.

Ja nii on. Cool  Sellest ka minu kommentaar, et silma järgi ja kaugemalt saab hakata seemnepuudest midagi arvama peale kümnendipikkust pidevat tööd metsas. Nii ütlevad soomlased, nii ütlevad sakslased. Mina nõustun.

Kui üldse midagi selle pildi järgi arvata, siis ilmasuundasid teadmata võib (aga ei pruugi!) olla natuke vähevõitu pildi keskel, aga reaalsus võib olla oluliselt parem, kui lääne pool on seemneid andvat puistut.

Priit, palun siirdu istelihasesse oma jutuga. Toungue
Vasta

(10 tundi tagasi)maisalup Kirjutas:  ...
Keskmine koefitsent arvestatakse jah 0.7, aga kõverikul küttepuul ka 0.5 ja ilusal palgil võib see olla 0.8.
Kui viskad koormale lindi peale ja mõõdad kõrgusxlaiusxpikkus saad ruumid ja kui korrutad koefitsendiga tulevad tihud.
Saematerjalil aga ruum ja tihu on sama ühik...

Ning täpsustame siinkohal, et ka saematerjalil on ruum ja tihu sama vaid üksikpulga ja tihedalt laotud paki korral. Staabeldatud virna mahtu ei kasutata kunagi (kuigi paar korda on mõni idioot sedasi üritanud mulle väita).

Meetriga müüakse kaupa ehituspoes nende jaoks, kes arvutada ei mõista. Toungue
Vasta

(Täna, 01:38 AM)Janka Kirjutas:  
(Täna, 01:15 AM)rollfix Kirjutas:  Aga kaasfoorumlasele maisalup´ile teadmiseks-tihumeeter korrutakse koefitsendiga 0,5-0,6 et saada puidu maht ruumimeetrites.

Siin on küll asi isetegevuslikult peapeale pööratud.
Need on ju ruumimeetri läbikorrutamise koefitsiendid, et tihumeetrit saada.
Tihust ruumiks tagasirehkendamiseks tehakse jagamistehe, aga kellel seda vaja on, ma ei tea.

Ümarmaterjali tihude ruumide arvestuks on targad spetsialistid kirjutanud suure tabeli, kus erinevaid tingimusi oli rohkem kui pikkus ja jämmus.
Palki võib ju veel ruumimeetriga mõõta, aga palju hullem, kui "kaigas" tüüpi küttepuid hakatakse tihuga mõõtma, st autokast on triiki kaikaid täis, aga müüja korrutab kasti mõõdud läbi mingi X koefitsendiga, et tihud saada.
Vasta

20 aastat tagasi kui metsamees olin siis tollimine käis palgil ladva läbimõõt ja peenemast kohast,paberipuu ja küte olid hunniku kitsam pool ja mõõtsid hunniku laius kõrgus ja vist arvutasid siis.
Vasta

Nojah, pika tüve palgi koormale visati eest otsast mõõdulint ümber ja saadi ka tabelist  mingi number.
Vasta

(6 tundi tagasi)muska71 Kirjutas:  20 aastat tagasi kui metsamees olin siis tollimine käis palgil ladva läbimõõt ja peenemast kohast,paberipuu ja küte olid hunniku kitsam pool ja mõõtsid hunniku laius kõrgus ja vist arvutasid siis.

Sedapidi ostjad tahavad jah. Aga niipidi mõõtvale tegelasele ei pea ju müüma Rolleyes
Vasta

(6 tundi tagasi)hulgus Kirjutas:  
(Täna, 01:38 AM)Janka Kirjutas:  
(Täna, 01:15 AM)rollfix Kirjutas:  Aga kaasfoorumlasele maisalup´ile teadmiseks-tihumeeter korrutakse koefitsendiga 0,5-0,6 et saada puidu maht ruumimeetrites.

Siin on küll asi isetegevuslikult peapeale pööratud.
Need on ju ruumimeetri läbikorrutamise koefitsiendid, et tihumeetrit saada.
Tihust ruumiks tagasirehkendamiseks tehakse jagamistehe, aga kellel seda vaja on, ma ei tea.

Ümarmaterjali tihude ruumide arvestuks on targad spetsialistid kirjutanud suure tabeli, kus erinevaid tingimusi oli rohkem kui pikkus ja jämmus.
Palki võib ju veel ruumimeetriga mõõta, aga palju hullem, kui "kaigas" tüüpi küttepuid hakatakse tihuga mõõtma, st autokast on triiki kaikaid täis, aga müüja korrutab kasti mõõdud läbi mingi X koefitsendiga, et tihud saada.

Keofitzent 0.5 on ikka väga peene võsa puhul. Tavaline koefitsent oli 0.7 ja teisipidi arvutamisel 1.3. 
Palki mõõdeti ladvast ja lisaks pikkusele ja jämedusele tuli võtta arvesse ka metsa kõrgust. Kas 1. 2. Või 3. klassi kõrgusega mets. Sellest olenes palgi koonilisus (tüve ja ladva läbimõõdu suhe)  mis mõjutas ka mahtu.
1. kõrgusastme metsas võis kohata juhust kus tüve ja ladva läbimõõdu erinevus oli vaid 1-2 cm. 
Pikatüve mõõtmiseks oli samuti tabel kus kehtis ka 3 põhi näitajat. Pikkus, keskmine palgi jämedus ja paki ümbermõõt.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Väike mittemakstud reklaam:
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus...d=71524755

https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.timberdiameter&hl=et

Paraku mõõtmise asjakohasus (mitte täpsus!) sõltub palju kasutajast. Pilt ja äpp teevad ära lolli rehkendustöö, aga mõtlemise osa jääb kasutajale.
Vasta

0,7 koefiga väljaveoteenuse pakkuja koormaid arvestada ei saa. Metsa omanik pole nõus.
Küte ja lehtpuu paber 0,5; okaspuude paber 0,56; palgid 0,6. Sellised on numbrid, mille alusel koormaid arvestatakse. 
Vedaja kahjuks, omaniku ja kokkuostja kasuks. Nii on juba uue eesti algusest see pügamine käinud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne