[Janka]

Tol ajal tehti metsa õigel ajal.
Täna on nii, et niikui tellija kaheksat ratast masina all näeb, lähevad tal silmad ruutu ja kõrvad rõngasse ning peas vasardab ainus mõte, et tegemist on uppumatu tehnikaga ja, nui neljaks, tema hindamatud kaikad peavad selleks kuupäevaks metsa veerel riidas olema.
Teine aspekt on see, et kui palju neist perssekeeratud veoteedest on palja rattaga tehtud?
Ikka on ju nii, et algul minnakse rattaga peale ja päält esimest uppumist öeldakse, et ei õnnestu, mispeale omanikuhärra arvab, et ikkagi (vt. eelmist punkti) võiks nüüd lindid alla panna ja tööd jätkata.
Kolmas tegur on tänapäeval meeletu oksaväärindamise tuhin.
Kui lank on ilmselgelt pehmel pinnasel, siis vaatamata sellele peab seesama tühmapeast omanik jälle nui neljaks sealt ka oma oksapuru eest lisa hammustama ja ära sa jumala eest tema kallist oksa allapanekuks tarvita! Sihuke seakisa läheb lahti, kui nendest teed tahad ehitada!
Mäletan aegu, kui saemeeste tehtud lageraidel oli vaalud nii kõrged, et neid andis Valmet 862-ga maha rünnata. Said esimese vaalu tühjaks, vedasid oksa kõik teele täiteks. Ja nii toimisid ka järgmiste vaaludega. Vajadusel langi lõpuni välja...
Ei olnud meil tol ajal veel linte ega midagi.