[PlyVal64]

Mul 8x6 puukuur aastast 1927 ja taluaidaga ühte vurfi.

Ma pakun, et peldik on äkki isegi hilisemast ajast!
Eks see puukuuri tema on rohkem talu jõukusega seotud sest mistahes ehitusmaterjal oli kallis ja/või vajas oma metsa/kiva ning hulga tööd. Eesti talumees ei ehitanud omale tiigikaldale lehtlat, kus perenaine saaks päikesevarjuga iluleda... Kes suutis, see tegi nii puukuuri kui peldiku, enamus käis ikka õunaaias zital ja küttepuud olid väljas kuhjas/riidas. Ega seegi pole lõpuni selge, mis ajast linnades agulitesse puukuurid tulid või kus üldse kunagi 19.sajandil talvist kütet hoiti.  

Isegi Wabariigi aegsed üürimajad Nõmmel või ka Kesklinnas ei evinud puukuure vaid puude jaoks oli kelder. Kui Tartus on legendaarsed 2-kordsed kuurid, siis meil siin midagi sarnast pole. Isa sünnikodu, 1936 ehitatud üürimaja Nõmmel, evis iga korteri iseenda poolt suvaliselt ehitatud kuure, mis olid jubedad ja tegelikult illegaalsed! Brikett oli keldris. Sõbral sama ajastu 2 üürimaja Bussijaama lähedal, piltidel ja mäletamsiel olid ka õues puukuurid kuid ka need olid ebaseaduslikud ja taastamiseks luba ei antud. Ja nii ongi, et kui oleks ahjuküte alles, peaks õue puuvirnad tegema sest kortermaja keldris enam põlevat ainet ka hoida ei tohi.
Ehk ring on täis: kunagi väidetavalt käidigi ja osteti/toodi küte tuppa ja seda tehti pidevalt. Täna on lihtsam - ostad statikast võrguga kaminapuud kaasa. 
PS: ise elan Taadi poolt 1923/24 omaenda pere härrastemaja teenijamaja-saun-puukuuriks ehitatud hoones  Eraldi oli veel pesuköök-kelder-ladu-puukuur teoreeetilisele teenijale, keda meie majas pole olnud.  Ka see on tänaseks täiesti uus ehitatud ja soojapidavaks saadud   Aga tundes Nõmmet päris hästi, siis ega ei ole Glehni aegadest maju ja nende uhkeid puukuure. Ehk see on päris põnev teema, see puukuurindus.

See, kuidas metsa tehti ja millega koju veeti - käsisae ja hobusega - on ju teada  Tavaliselt ruunaga  Ja peenemat löödi kiiniga ning tassiti haokubud koju seljas. Oli karm värk küll...