15-04-2020, 14:16 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-04-2020, 14:24 PM ja muutjaks oli v6sa.)
Sa võrdled jälle sõrme riistaga
Kõnealune Jinma kaalub 1290 kg, kui andmed on õiged: https://moto-store.com.ua/jinma-jmt-3244hxrn Täisvarustuses põksinäks 1800-2000 kg, sõltuvalt modifikatsioonide kaalust. Sitta see traktor puhas tehasetoode oli. Samuti on põksilise rippsüsteem tõstetud maksimaalselt üles. Ehk põks varastab kilot paarsada hiinlaselt juurde.
Loomulikult veab pea tonni suurema haardekaaluga isend kergema ära - puhas füüsika ju.
Nelikveo eelis tuleb välja siis, kui esiteks lollkasutaja ei aja traktorit tagarastele ja teiseks jääb tagarehvi pidamisest puudu. Kuniks tagarehv peab, pole vahet - määrab mootori võimsus. Kus jälle hiinlase 1,6-liitrine pöördemootor vene kütuseraiskajast väändemootorilt pasunasse saaks, kui põksisoffer ülesannete kõrgusel on. Kilovatt ei vea midagi, njuutonmeeter veab. Ja seda on D-21 vähe laiemalt käes, kui "mossemootoril". 91 Nm vändalt @1650 pööret - naljanumber ju põksi 105 vastu. Samas on see 91 hulka mõnusama käiguhäälega, väriseb vähem ja läheb isegi talvel käima ilma lõket tegemata.
Ma ei viisti praegu arvuatda, aga tõenäoliselt on rehvide kokkupuutepindala maakeraga enam-vähem võrdne: sedapalju karistab väike rehvimõõt hiinlast.
Veel: normaalse pöördenurgaga ja kasutamisel koos püsivat esisilda õpiti tegema vastuvõetava raha eest alles kaheksakümnedatel. Enne polnud ei vajadust (mootorivõimsused ei käinud rehvist üle) ega ka maksejõulist klienti. Ford County pöörderaadius oli ju naftatankeri klassist, nagu ka teistel sõjaväesildade kasutajatel. Metsamasinad olid muide ühed esimesed, kellel pidamist puudu jäi ja igarattaveo järgi hakkasid õhkama. Russi topeltnurkülekandega sild oli tore asi, aga iga ülekanne küsis endale kasutegurit ja nii kaob esiveole sujuvalt kümme hobust ainult õli segamiseks. Ning nõrk on püstak ka, võrreldes sirge sillaga.
USA pidas veel üheksakümnendatel vedavat esisilda põllumajanduses mittevajalikuks - keemia oli ju kõikvõimas ja miski ei võitnud kuuptolle (ja kümneid tuhandeid naelu eluskaalu). Alles hiljem on selgunud, et ei kanna ka Teksase mustmullad arutult rasket tehnikat probleemideta.
Kõnealune Jinma kaalub 1290 kg, kui andmed on õiged: https://moto-store.com.ua/jinma-jmt-3244hxrn Täisvarustuses põksinäks 1800-2000 kg, sõltuvalt modifikatsioonide kaalust. Sitta see traktor puhas tehasetoode oli. Samuti on põksilise rippsüsteem tõstetud maksimaalselt üles. Ehk põks varastab kilot paarsada hiinlaselt juurde.
Loomulikult veab pea tonni suurema haardekaaluga isend kergema ära - puhas füüsika ju.
Nelikveo eelis tuleb välja siis, kui esiteks lollkasutaja ei aja traktorit tagarastele ja teiseks jääb tagarehvi pidamisest puudu. Kuniks tagarehv peab, pole vahet - määrab mootori võimsus. Kus jälle hiinlase 1,6-liitrine pöördemootor vene kütuseraiskajast väändemootorilt pasunasse saaks, kui põksisoffer ülesannete kõrgusel on. Kilovatt ei vea midagi, njuutonmeeter veab. Ja seda on D-21 vähe laiemalt käes, kui "mossemootoril". 91 Nm vändalt @1650 pööret - naljanumber ju põksi 105 vastu. Samas on see 91 hulka mõnusama käiguhäälega, väriseb vähem ja läheb isegi talvel käima ilma lõket tegemata.
Ma ei viisti praegu arvuatda, aga tõenäoliselt on rehvide kokkupuutepindala maakeraga enam-vähem võrdne: sedapalju karistab väike rehvimõõt hiinlast.
Veel: normaalse pöördenurgaga ja kasutamisel koos püsivat esisilda õpiti tegema vastuvõetava raha eest alles kaheksakümnedatel. Enne polnud ei vajadust (mootorivõimsused ei käinud rehvist üle) ega ka maksejõulist klienti. Ford County pöörderaadius oli ju naftatankeri klassist, nagu ka teistel sõjaväesildade kasutajatel. Metsamasinad olid muide ühed esimesed, kellel pidamist puudu jäi ja igarattaveo järgi hakkasid õhkama. Russi topeltnurkülekandega sild oli tore asi, aga iga ülekanne küsis endale kasutegurit ja nii kaob esiveole sujuvalt kümme hobust ainult õli segamiseks. Ning nõrk on püstak ka, võrreldes sirge sillaga.
USA pidas veel üheksakümnendatel vedavat esisilda põllumajanduses mittevajalikuks - keemia oli ju kõikvõimas ja miski ei võitnud kuuptolle (ja kümneid tuhandeid naelu eluskaalu). Alles hiljem on selgunud, et ei kanna ka Teksase mustmullad arutult rasket tehnikat probleemideta.