Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

DongFeng 404'ja on nüüd maal põllutöödeks, heina ja muru niitmiseks ja metsatöödeks kasutatud juba aastaid 6-7. Meil on küll G1 ja ilma kabiinita. Asendama tuli ta T-25 ja soolo JUMZi (mingil määral ka DT75te Big Grin ). Ja nende asendamisega on ta siiamaani väga hästi hakkama saanud. Päris ilma vigadeta pole ka hakkama saanud, aga suuri probleeme pole olnud. Generaator läks vahetusse eelmisel aastal Tööriistamarketi universaalse vastu ja mõned väiksemad asjad veel. Mõnest kohast ajab õli ka välja, aga oluliselt vähem, kui rögisev vene tehnika Big Grin . Ja kasutusmugavusest rääkimata, hüdrorooliga on lausa lust tööd teha. G1 puudub küll reevers, mis G2 olemas on ja elu veel mugavamaks teeb. 
Metsas on siiamaani käidud kas kühvliga pakkusid toomas või pikka tüve järel veetud. Nüüd liiguvad mõtted üha enam hüdrotõstukiga käru poole. Selline kolmetonnine võiks olla selline, mis ennast distsiplineerib ja ei luba liiga suurt koormat järele võtta. Tõstuki ulatus 4m on ainult natuke nadi.
Vasta

Siin paar põnevat mõtet. Esiteks see kabiini teema. Ilma on suvel raudselt mõnusam aga talvel ja kevad-sügisel? Jah, metsas on klaasidega asi palju ohtlikum - rahakotile - aga pigem käid ju selelga vedamas. Ehk istud soojas kabiinis ja tõstad peale. See aeg, kus kabiinis on palav vs kus on kehv suusailm, on ju 3/9 kuud. Ehk see 1700 raha ajatamisega ostes pole probleem. Lisaks teeliiklus, on küll väike asfaldiga kõrvaltee mitte suur riigimaantee aga ikkagi on teepeal kabiiniga parem. Aga eks se kompromissi koht on.
Muuseas, ksf! pen.skar, Sõber onb ka kõva jahimees ja neil uuel hoovilgi värske põdrapabul maas Wink Eks seda paugutamist aga ka fotojahti tuleb seal palju - ümberringi sadu hektareid Riigimetsa koso kaitsealadega. 

Teine mõte, et DF kestab ja asendab edukalt pikka rivi Nõukogude trakatseid. Pole üldse paha teada, see on jätnud hea mulje küll. Veel on mingid uued Solis, Foton jm ka turul, hinnad pole ka pahad. 
Mis on teelegaalse traktori mõte - meeletult laiem valik haagiseid, mida LEGAALSELT sabas vedada! Üldiselt on raske andmeid leida ehk kõik kodukad on suhteliselt mõttetud oma andmetega aga see juhanhirv haagised 1,7/4 tonni, mis on täiesti teine maailm B-kati maasturi/kastikaga võrreldes. Samas on ka traktoritel täiesti absurdseid nubreid ja kahjuks on näiteks New Holland - ARKi taustakontroll annab 0337TE haagiste massideks teh.passis 1392 kilo nii piduriteta kui piduritega  Rolleyes Mis mõttes? Aga tahad avalikul teel sõita, peavad numbrid klappima! Miilits loeb vaid numbreid paberil... 
Niipea, kui asjasse süüvid, vaatab vastu ikaldus... Hindu pole, tehnilisi andmeid pole, asju otsi kokku sajalt eri veebilehelt jne.

Edit: vaatasin, oli teise Sõbta Branson F36RN, milelga on sõidetud, number pildil näha ja teh.passis 3000/3500 kilo haagsied ning lubatud koormus haakeseadmele 800 kilo. Asi selge aga et oleks toote kodukal ka?  Ei, milleks...
Vasta

DFga kabiinis olemine palkide vedamise ajal naguinii ei õnnestu. Seal sees ennast ümber pöörama küll ei mahu, rääkimata jagaja tuppa toomisest... Võib-olla kui elektrilised joysticud, aga siis läheb haagis traktorist kallimaks. Ehk siis koormat laadima tuled nii või teisiti õue ja kui kabiin seda ei sega siis ongi lihtsam.
Vasta

(13-04-2020, 18:20 PM)Laanekas Kirjutas:  DFga kabiinis olemine palkide vedamise ajal naguinii ei õnnestu. Seal sees ennast ümber pöörama küll ei mahu, rääkimata jagaja tuppa toomisest... Võib-olla kui elektrilised joysticud, aga siis läheb haagis traktorist kallimaks. Ehk siis koormat laadima tuled nii või teisiti õue ja kui kabiin seda ei sega siis ongi lihtsam.
Arusaadav. Ega need kabiinid tõesti suured pole. 

Aga üks kuradi änksa asi L-Kaubandusel, roomiktraktor elik mini-metsapull. Kes siin olid hädas pehme maaga Big Grin Sinna veel odavama otsa palgikäru sappa ja tuld! Ega veebist muud liikuvat pilti leiagi, kui samane masin kallurina. Samamoodi paned peale kleepsu 5 km/h ja ei ole isegi mootorsõiduk  Cool Hind? Karta on, et ise sellise raha eest seda valmis ei ehita. 

[Pilt: 1_10_X41zn5pL7KWA1586641217.jpg]
Vasta

(12-04-2020, 21:48 PM)v6sa Kirjutas:  
(12-04-2020, 19:14 PM)muska71 Kirjutas:  ...
kui nüüd vahetame selle 25 hp rögiseja moodsa lääne 25 hp tehnika vastu siis tuleb ilmselt käsitsi peale hakata laadima sest 6 m pealt on need pillid ei tõsta ja ca tonn kaaluvat haagist nad kah ilmselt mul siin mäest üles ei lohista,põks tuli lukkus difriga üles.

Millest selline vildak eeldus? Kogemus või arvamus? Ülekasvanud aiatraktorist sitemat vedurit annab otsida, kuniks veoratta mõõt lähedane on.
niipalju kui neid uurinud olen on need megakerged sulgkaalus,t25 vist 1,5t ja külgedelt kaugemalt tõstes tahab ka ühele poole käppa juba maast lahti tõsta.nool täispikkuses taga lahti siis käpad õhus tuleb naine ja tütar juba ette lisamassiks istuma panna muidu nina maast lahti,käpad maas on ok.
Vasta

Nüüd räägid tõstmisest - otsusta juba ära Big Grin

Jah, enamus neid väiketraktoreid on põksinäksist kergemad, kuna need ei ole lolli rauaga märatsedes konstrueeritud kõrged ja kipakad tornid.

Suvaline nelivedune samas kaalus väiketraktor veab sama käru sama muretult. Kergemal tekivad paratamatult probleemid pidamisega, kuna haardejõud on endiselt haardeteguri ja massi korrutis, ei enamat.
Vasta

Ja traktori headust ei näita tästukiga arutu rapsimine. Suuremad lõuatäied tõmmatakse ikka mööda maad lähemale ja siis peale... Lolli aruga võib mtz82 ka tõstukiga küllili keerata, ei mingit kunsti...
Vasta

(14-04-2020, 21:25 PM)v6sa Kirjutas:  Nüüd räägid tõstmisest - otsusta juba ära Big Grin

Jah, enamus neid väiketraktoreid on põksinäksist kergemad, kuna need ei ole lolli rauaga märatsedes konstrueeritud kõrged ja kipakad tornid.

Suvaline nelivedune samas kaalus väiketraktor veab sama käru sama muretult. Kergemal tekivad paratamatult probleemid pidamisega, kuna haardejõud on endiselt haardeteguri ja massi korrutis, ei enamat.
Tekkis koroonakoldesse üks jube kena pill - https://www.kuldnebors.ee/83616288
NÜÜD on "rögisejal" ikka koletu eelis! JA  selles seisus on suurel veorattal eelis! See 4WD ei maksa sittagi...
Vasta

Sellel traktoril on puudu kaks asja mis traktorist traktori tevad: hüdrorool ja nelikvedu. 
Selle raha eest kindlasti hiinlane või jaapanlane ja muud vidinad aja jooksul juurde hankida.  Põka ainuke hea asi on see et ta on tavaliselt tasuta olemas.

Kabiinist mina puudust ei ole tundnud, vihmaga muru ei niida ja metsa ei lähe. Lisaks veel metsas lõhkumise oht. Kui päevadläbi põllul oleks või maanteed uhaks siis oleks muidugi teine teema.
Vasta

(15-04-2020, 09:00 AM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Sellel traktoril on puudu kaks asja mis traktorist traktori tevad: hüdrorool ja nelikvedu. 
Selle raha eest kindlasti hiinlane või jaapanlane ja muud vidinad aja jooksul juurde hankida.  Põka ainuke hea asi on see et ta on tavaliselt tasuta olemas.

Kabiinist mina puudust ei ole tundnud, vihmaga muru ei niida ja metsa ei lähe. Lisaks veel metsas lõhkumise oht. Kui päevadläbi põllul oleks või maanteed uhaks siis oleks muidugi teine teema.
See 2WD vs 4WD oin üks pull asi, seda ka metsas! Võtame Rootsi aluseks: reaalselt oli vanasti u.pool kogu tehnikapargist, mis metsas toimetas, 2WD! Sama ka põllul ja seda üle Euroopa. Suur tagaratas ja kogu ooper. Rootsis klassika Bolinder-Munktell või David Brown. Ja kõik metsatöö sai tehtud. Mudasemale pinnale lisati muuidugi pingutusratas ja roomik - ülilahedad elukad!

Nagu siin eespoolgi on spetsialistid väitnud - vaid ja ainult tagaratas loeb! Tõsi ta on, meiegi "Toolik" suudab mägesid liigutada samasuguste põkanaatori ratastega. Nagu ikka, siis venelased on kõik ära testinud ja suisa videoks sättinud. Siin jalutab T-25 päris suure "Hiinlasega" lihtsalt minema  Big Grin See ei kvalifitseeru enam väiketraktoriks.  Seega ma kõval pinnasel asuvas talus paljuvedu nii aprioorseks ei peaks. 

Hüdrorooliga aga täiesti nõus! Ei kujutaks enam isegi "šassiid" ette hüdroroolita, tavaroolist on vaid halvad mälestused... Toolikul on nii suur karbiloks, et see pole näppe lõhkunud. 



Ja kurat, tegelikult ronib ju lõpuks ise välja! Parem tagarehv ja otseloomulikult vints oleks mõistlikum  Cool Siin ei aitaks mingist vedavast esisillast, kui rattad maast lahti! See ei tähenda, et põkanaator mingi unistuste pill oleks. See Saaremaal müüdav on pigem laaduri ja niiduki kandja. Ja ikka see registri värk! Muidu võiks ju ka D-F 224G3 koos laaduriga osta. Aga sellega kahjuks teepeale asja pole. 

Vasta

Sa võrdled jälle sõrme riistagaSad

Kõnealune Jinma kaalub 1290 kg, kui andmed on õiged: https://moto-store.com.ua/jinma-jmt-3244hxrn Täisvarustuses põksinäks 1800-2000 kg, sõltuvalt modifikatsioonide kaalust. Sitta see traktor puhas tehasetoode oli. Samuti on põksilise rippsüsteem tõstetud maksimaalselt üles. Ehk põks varastab kilot paarsada hiinlaselt juurde.

Loomulikult veab pea tonni suurema haardekaaluga isend kergema ära - puhas füüsika ju.

Nelikveo eelis tuleb välja siis, kui esiteks lollkasutaja ei aja traktorit tagarastele ja teiseks jääb tagarehvi pidamisest puudu. Kuniks tagarehv peab, pole vahet - määrab mootori võimsus. Kus jälle hiinlase 1,6-liitrine pöördemootor vene kütuseraiskajast väändemootorilt pasunasse saaks, kui põksisoffer ülesannete kõrgusel on. Kilovatt ei vea midagi, njuutonmeeter veab. Ja seda on D-21 vähe laiemalt käes, kui "mossemootoril". 91 Nm vändalt @1650 pööret - naljanumber ju põksi 105 vastu. Samas on see 91 hulka mõnusama käiguhäälega, väriseb vähem ja läheb isegi talvel käima ilma lõket tegemata.

Ma ei viisti praegu arvuatda, aga tõenäoliselt on rehvide kokkupuutepindala maakeraga enam-vähem võrdne: sedapalju karistab väike rehvimõõt hiinlast.

Veel: normaalse pöördenurgaga ja kasutamisel koos püsivat esisilda õpiti tegema vastuvõetava raha eest alles kaheksakümnedatel. Enne polnud ei vajadust (mootorivõimsused ei käinud rehvist üle) ega ka maksejõulist klienti. Ford County pöörderaadius oli ju naftatankeri klassist, nagu ka teistel sõjaväesildade kasutajatel. Metsamasinad olid muide ühed esimesed, kellel pidamist puudu jäi ja igarattaveo järgi hakkasid õhkama. Russi topeltnurkülekandega sild oli tore asi, aga iga ülekanne küsis endale kasutegurit ja nii kaob esiveole sujuvalt kümme hobust ainult õli segamiseks. Ning nõrk on püstak ka, võrreldes sirge sillaga.

USA pidas veel üheksakümnendatel vedavat esisilda põllumajanduses mittevajalikuks - keemia oli ju kõikvõimas ja miski ei võitnud kuuptolle (ja kümneid tuhandeid naelu eluskaalu). Alles hiljem on selgunud, et ei kanna ka Teksase mustmullad arutult rasket tehnikat probleemideta.
Vasta

Ma ei oska nüüd vene traktoriga võrrelda, aga väikesel 700kg jaapanlasel on vedav esisild suureks abiks - tagaratta (või blokiga ka mõlemad) võtab marukergelt ringi. Vahet pole, kas mururehv või kalasaba, kalasabaga läheb lihtsalt kiirelt maakera sisse. Köievedu teise traktoriga mõistusega inimene niikuinii ei tee.

Ja kui nüüd pilt teisiti pöörata, siis sama 25 vs 40am:
https://www.youtube.com/watch?v=kxFNoSVL7gI&feature=emb_rel_end
Vasta

Seda ma koguaeg räägin, et njuuton teeb tööd mitte kw. Selle pärast ma ajasin taga ja uurisin mtz421 mitte 422, kuna suurem ratas veab paremini 20" vs 24" ja kaal loeb, aga kaaluga pole sittagi teha kui mülkasse vajub kolinal. Laia rehviga kerge hiinlane vedava haagisega mudas on parem kui t25 oma mega veojõuga...
Vasta

Tehke talvel metsa siis pole vaja mudas supelda ja kui talve pole siis kütke varuriidast. Heinateo tarbeks äkki mingi 6x6 vms? Noh kui ikk sajab nii, et meeter vett põllul.
T25 on metsas asjalik ja kilipille edestab kliirensi poolest, saab rahulikult kännud põhjaalla jätta. Paksu lumega on põka ikka kinni istunud, aga sellises lumes ei kujutaks ette seda hiinlast.
Vasta

Mul jätab kännud kõik põhja alla ka sõiduauto Big Grin see ei ole argument minu jaoks Rolleyes Tuleb madalalt lõigata
Vasta

(15-04-2020, 18:13 PM)maisalup Kirjutas:  Mul jätab kännud kõik põhja alla ka sõiduauto Big Grin see ei ole argument minu jaoks Rolleyes Tuleb madalalt lõigata
 Ja siis selles parkmetsas mütata nii pehmega, et T25 paari kaikaga kühvlis vaevu on võimeline liikuma.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Mul taga pool tuleb jah turbamullane koht kus t25ga pole miskit teha. Kask ja sanglepp kasvab. Ma arvestan ikka kõige hullemate kohtadega, sest tulevikus on vaja ka seal teha hooldusraiet. Ei saa tehnikat soetada 1aastase plaaniga. Minu plaan on järgmiseks 10 aastaks vaadata. Meil külmasid talveid ja lumerohkeid ka viimasel ajal ei ole. Seega arvestan mina, et suure lumega ma metsa ei roni ja põletan varu riita, ning kui lumi väike või seda veel ei ole lähen mina metsa. Mulle meeldib seal käia oltoobris kui kuiv ja jahe on. Talvel ei meeldi. Praegu on ka head metsa ilmad lõikamiseks. Ei pea lund sõkkuma ja külmetama...
Vasta

https://www.youtube.com/watch?v=PV5N7eFRzl0
Miks siin kaal ei loe,rattad kah väiksemad?
Vasta

(15-04-2020, 23:38 PM)mutikas Kirjutas:  https://www.youtube.com/watch?v=PV5N7eFRzl0
Miks siin kaal ei loe,rattad kah väiksemad?
Kaalud samad, seal liiga väikesed vahed. Äkki rehvide pidamine, veojõu jaotus, üldine masinate kaalujaotus, elektroonika sekkumine, vedrustus jne? Kas need teised on vedrustatud? Fastrac ju ei põrka nagu tavalised vedrustamata trakatsid! Kui vaadata, sisiiFastraci raskuskese "nihkub" ideaalse vedrustuse läbi tagasillale. Töötab nagu dragracei auto! Teised hakakvad hüplema ja kogu pidamine kaob - klassikaline tireshake! Ehk minu pakkumine ongi vedrustus.  
Fastrac on oma olemuselt ju selline "elukas". Nagu raskeveohobune, kus kõik jalad on ühejämedused.
Vasta

Milleks siin kogu aeg midagi tõestada on vaja? Eriti siis kui algandmed ja seisukohad NII palju hälbivad. Avantist T25ni.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne