[PlyVal64]

Põllumaaks freesimise hind on 1000 eur hektar. Anna minna, kui liini alused jõuad üle käia ja selle kinni ka maksta. On need liinid ju tihti veetud sealt, kus maa ei kanna või muidu ebasoodsamad tingimused. Hind ilmselt veelgi kõrgem.

See 1000 pole isegi kommiraha vaid ÜHE tikutoosi raha kõrgepingeliini ÜHE meetri maksumuse kõrval! Harku-Lihula-Sindi on 170 km  pikk ja liin ilma alajamadeta maksis 60 miljonit. See teeb IGA kilomeetri hinnaks 353 000€ .  Kuja-ala on 50+50 ehk IGA liini jooksevkilomeetri kohta raadati ära vajadusel 10 ha metsa ehk kulu olnuks sellise masstellimuse korral pigem alla 10 000 euro KESKMISEKS sest Harjumaal on enamus liini alla jäänud metsades kas suisa kuivad või ideaalsed kergelt niisked võsakasvatuskohad!  Siis me võiks sinna lisada ka näiteks kraavitamise, mis ka ei maksa mitte midagi, saanuks osades kohtades ka muud metsad paremaks...  Ütleme et raadatavat ja mittesoist metsa oli ka 50% (tegelikult on see kusagil isegi kirjas aga ma ei viitsi otsida), siis freesimine koos kraavitamisega maksnuks juurde 8,5 miljonit! See oleks juurde teinud 850 hektarit mingil moel põllumajanduslikult kasutatavat maad. Tundes siiski Eestist ja ka selle liini alal jäänud paiku suhtelislet hästi, siis ENAMUS raadatud metsadest oli ikka kahjuks väga head metsad! 

Mis veel: ka sooalade metsandusel on jumet, kõige värskem uuring.  Ja sealt tsiteerin: 

Elektriliinitrassidel oli keskmine aastane juurdekasv pajul 3,4 tonni ha kohta (Mitt jt. 2014). Pajuistandikes kasutatakse väga sageli 4 aastast koristamistsüklit, seda ka käesoleva eksperthinnangus. 4 aastaga saadakse hinnanguliselt 13,6 tonni kuivmassi, mis vastab ligikaudu 27 m3 kasvavale tagavarale ja 54 puistekuupmeetrile hakkpuidule.

Puistekuubist saab 6 eurot ehk IGA 4 aasta peale 324€ ehk teoreetiline tasu IGA jooksevkilomeetri kohta, kui raiering ühtlaselt ära jagada, teb 850/4=212,5 ha aastas lõigata. 212,5X54=11475 pm3 x 6€ - 68850€. See on juba MÜÜGIKASUM! 30 aasta peale 2 milli. Ja karta on, et see puistekuubi hind läheb üles ja rohetoetused jms. Täna ei tooda meed maad ju mitte midagi, õigemini meie maksame selle ülekandekuludega elektriarvetel kinni. 

Teine arvutus oleks, kui peale freesimsit teeks heinamaad. Jällegi peaks liinialla sobima, kui on õiges ilmakaares ehk päike ikka peale ka paistab. Paljude liinialuste maade boniteet on tegelikult jube hea ehk teatud puhkudel võiks loota isegi 20 rulli hektarilt ehk 7 tonni heina. Rulli hind näiteks 5 euri. Seega sellesama kilomeetri pealt iga aasta 10 000€. Kui seal peal on lihakari, saad veel rohkem. Aga sellest põllumajanduse poolest oskab raudselt proff ksf! Võsa pikalt ja põhjalikult kirjutada. Et ei tasu freesimine ennast ära??? Ma olen teinud siin kiire jämearvutuse isegi meite 2-hektarilise võsametsa peale. Maha, puit müüki, frees peale ja põllumaaks! Rentida pole mõtet a'la 50-60 €/aasta kuigi üks jupp on meil kohaliku noore põllumehe käes. Siis on veel vana majakoht peaaegu hektar, kus on vaja vare lindiga kokku lükata ja ka mõned puud raadata. Eelmine aasta oli haritava maa mediaan 3,5tuhat hektarist, kõrge boniteediga maa palju kallim aga hinnas on suured kõlvikud. Teed selle 40-sendise sügavfreesimise 1000 raha eest ja müüd maa maha, oled ikka plussis. Tegelikult on ju sellised kitsendused peal ja metsakasvatuslikult on veerand maast ehk 0,5ha kuja kasutusest väljas. Mõistlik olekski põhjapoolse heinamaaga kokku lasta sest siis paistaks sinna ka Päike ja asi kokku muutuks väärtulikumaks.