[PlyVal64]

Liini all käib offroad rasketehnikaga, mitte jalutuskäik pargis.
...

Kui maaomamikul on pohlad, siis lasevadki vägisi. Mina ei lasknud viimati. Tulidki saemehed.

Samal põhjusel on ka sel kombimasinal laiad pehmed lindid. Ja MeriTractoril ja paljudel muudel säärastes kohtades ukerdajatel.

Esialgu ei ole maanälg veel nii suur, et liinaluseid tõsiselt põldudena kasutusele võtma hakataks, aga seekord on Priidul  tõesti umbes kolmandikus osas õigus - nii saama küll. Teine kolmandik on nii pehme, et sinna ei saa midagi peale panna ilma maapranduseta. Mis on praegu veel ebaotstarbnekalt kallis. Ning kolmas kolmandik on lihtsalt nii sita juurdepääsuga, et ei tasu ära.

Valdav osa meie tänaseid põldusid on kunagi metsast välja raadatud.

Hea maa nälg juba on suur! Järvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virus on nälg meeletu ja käib otsene võitlus heade maade pärast. Ja seal on muidugi ka ajaloolsielt kõige enam metsast põllumaad ka tehtud  Kuivendamistega...  ja juurdepääsuteedega! Ühel tuttaval omajagu (kümnetes hektarites) põllumaad Mäeküla ja Paide vahel ja Tal käivad ikka põllumehed kintsu kraapimas! Kusjuures Ta ühele vastikule ja ülbele aga suurele ei anna põhimõtteliselt maad rendile vaid selle "vaenlasele" pisemale aga ausale tegelasele. 

Muidugi Läänemaal ja Hiiumaal, kus on ju kõige viletsamad mullad, pole mingit pressi. Miskist tarna kkt võpsikust põldu teha? Või siis üldse otse liivale... Aga seal Sinu kandis, uue tee ja raadatud pindadel - mullakaart annab seal rähk-, leostunud ja gleistunud mullad mis on vägagi hea maa! Ehk siis K, Ko ja Kg. Kui võtta ette kaardirakendusega mullalayeriga jalutuskäik mööda uut suretliini liini-kuja, siis madalsoomuldasid jms püdelat on väga vähe! Üdrumal lähevad otse üle turbaraba, Ellamaa külje all raba servast läbi aga seal on juba igalpool kuivendused ja põllumaad olemas. Ega nad tegelikult lõputu-pehmesse ikka ei roninud!!! Ikka vaadati vähe tugevamaid kohti. Kui nüüd "sellise" pilguga vaadata, siis need liinid ja uued teed hävitavad reaalselt väärtuslikke maid. Elektriliini alla saab vähemalt midagigi asemele teha, maantee alune maa on igavseti kasutusest väljas. Näiteks Mäo lollus on paras põnts põllumajandusele. Seal läks ikka Eesti tipp-põldusid betooni alla. Sama praegu Anna-Otiku kandis, kus ka parimad ja kallid põllumaad 4-realiseks tehakse. Parim lehekülg kiireks mullastiku mõistmiseks. 

See läks metsateost küll kaugemale aga raadamine on ju ka üks metsateo vorme  Samas on tänu suure osa muldade ajutisele pehmusele kevadvete ja suurte padude pärast, teemaks ikkagi laiad lindid ja/või väike erisurve maapinnale! Seda siis ka metsatehnikal. Sellist pommikindlat russimetsa on väga vähe ja siis on jälle aluspind õrn. Lihtsalt täna on moes kõige pahupidi pööramine "ilgelt efektiivseks majandustegevuseks" tituleerida. Samas põllumehed nii ei arva, et ostavad linttrakatseid ja topeltrattaid. Soparada ja sügiskünd ei ole sünonüümid...