11-11-2021, 13:03 PM
Hea on mõelda küll, et teeme talvel ja kuival ajal ning võtame ühe puu kaupa aga kas keegi sellise mahuga sotsiaalprogrammi kinni ka on nõus maksma?
Otsida ei viitsi palju meie riigis inimesi töötab puitmaterjali käitlemise alal ja mida need inimesed siis peaks pool aastat tegema?
Meil kõrval näiteks puidutööstus, kus palju inimesi tööl ja lõikavad palki.
Kuidas see nüüd välja peaks nägema, et metsa lõigatakse kolmel talvekuul?
Palk läheb ju halvaks paari nädalaga niiskel ajal ja kui inimene tuleb omale lauda ostma, et ta siis ei krimpsuta nina kui sine on sees?
Palki muidugi saab säilitada ka et ta halvaks ei lähe ja selleks on kas keemia või maetakse lume sisse ja kaetakse pealt saepuruga, kuid kust see maa võetakse et see ära mahuks ja kes tahaks sellist laoplatsi oma kinnistule?
Palkmajategijad on küll võimelised materjali ladustama ülejäänud aastaks kui vaid maad on kus seda teha ja vaba raha...
Hakkepuitu on ka problemaatiline säilitada, kuna liiga suures kuhjas läheb see käima ja võib isegi süttida ning samas kaotab kiirelt oma kütteväärtuse.
Mis aga metsa ülestöötamisse puutub, siis kindlasti on õige rakendada kõiki võimalusi maapinna säästmiseks ja seda ka tehakse juba majandusliku mõtte pärast.
Väljavedaja lindikomplekt on üsna kallis kuluosa ja kui vähegi võimalik tehakse tööd kuivemal või külmemal ajal.
Minu kui endise metsamehe nägemus asjast on, et peaks rakendama kõiki võimalusi et puit kätte saada võimalikult väikse kahjuga kui vaid maaomanik sellega kaasa tuleb.
Tuleb meelde, et pehme kinnistu oli ja väljaveotee oli planeeritud läbi metsa ühte rada mis ei võimalda kuidagi rööpasse sõitmist ära hoida.
Käisin ja üritasin omanikku veenda, et kinnistu piiri mööda läheb kuivenduskraav ja maa on pandud ka õigele poole ning veame sealt kõrgemalt kohalt kui ta laseb sealt võsa ära lõigata ja selle võsaga teha pehmematesse kohtadesse oksapadi alla.
Omanik selle lisakuluga nõus polnud ja saigi talle ära öeldud.
Teised mehed muidugi tulid ja vedasid selle metsa ära ning seal võis pärast kanuumatka korraldada.
Pakkus siis eelmine aasta, et äkki saaks ma selle tee ära siluda ja ka sellest pidi keelduma, kuna see pole lihtsalt võimalik enam aga pakkusime, et mehed kaevavad maaparanduskraavi ja panen käru taha ning hakkan täidet vedama, et saad omale korraliku tee metsa, kuid selleks ei olevat raha...
Suurim sigadus minu silmis on ikkagi, kui mets jäetakse uuendamata.
See, et rööpad maha jäävad või pinnas segi pööratakse ja sammal ära lõhutakse on küll silmale riivav, kuid loodusele pole see eriline kahju.
Sammal hävib nagunii kui puud enam varju ei paku ja asemele tulevad rohttaimed ning maapinna ebatasasus ei takista puul kasvamist.
Tähtis oleks kohe kui mets raiutud käia maapind üle ja istutada kohe esimesel võimalusel uued puud asemele, millega säästab kahe aasta kultuuride hoolduse kulu.
Pealegi on tore jälgida, kui mets kasvab!
3-4 aastal on taimed juba põlvest kõrgemad ja saavad ise hakkama.
6-8 aastal on nad juba üle pea ja alt hakkab umbrohi kaduma.
10-15 aastal hakkavad oksad kokku puutuma ja maapinnale hakkab sammal tagasi tekkima.
15-20 aastal saab teha esimese harvendamise, et puude kasv kinni ei jääks ja võimalik on juba seeni kohata.
20-30 aastal saab teed sisse lõigata ja teha harvenduse, mis annab juba tarbeks puitu, et juurekava tugevneks ja puud kasvades tuulega harjuks, mis väldib tuulemurru tekkeid.
Edasi ei tea omast metsast kirjeldada, kuna oleme reaalaega jõudnud.
Kõrval aga on vanatädi ülekasvanud mets, mida ta raiuda ei lubanud, kus puud kuivavad ja ümber kukuvad.
Siis käivad nad neid puid korjamas, materjali sealt ei tule ja need augud kust on puu ära kadunud kasvavad noored kuused, mis paljud hävivad kui sinna järgmine puu peale kukub ja sealt üle sõidetakse kui vaja see puu kätte saada...
Nüüd muidugi tädiga rääkimas käies et tema poolelt kukuvad puud üle piiri käisime metsas vaatamas ja tõmbas juba kiusu üles, et sul ju selline ilus mets...
Siis näitasin ja rääkisin, miks see nii on ja isegi sai aru...
Otsida ei viitsi palju meie riigis inimesi töötab puitmaterjali käitlemise alal ja mida need inimesed siis peaks pool aastat tegema?
Meil kõrval näiteks puidutööstus, kus palju inimesi tööl ja lõikavad palki.
Kuidas see nüüd välja peaks nägema, et metsa lõigatakse kolmel talvekuul?
Palk läheb ju halvaks paari nädalaga niiskel ajal ja kui inimene tuleb omale lauda ostma, et ta siis ei krimpsuta nina kui sine on sees?
Palki muidugi saab säilitada ka et ta halvaks ei lähe ja selleks on kas keemia või maetakse lume sisse ja kaetakse pealt saepuruga, kuid kust see maa võetakse et see ära mahuks ja kes tahaks sellist laoplatsi oma kinnistule?
Palkmajategijad on küll võimelised materjali ladustama ülejäänud aastaks kui vaid maad on kus seda teha ja vaba raha...
Hakkepuitu on ka problemaatiline säilitada, kuna liiga suures kuhjas läheb see käima ja võib isegi süttida ning samas kaotab kiirelt oma kütteväärtuse.
Mis aga metsa ülestöötamisse puutub, siis kindlasti on õige rakendada kõiki võimalusi maapinna säästmiseks ja seda ka tehakse juba majandusliku mõtte pärast.
Väljavedaja lindikomplekt on üsna kallis kuluosa ja kui vähegi võimalik tehakse tööd kuivemal või külmemal ajal.
Minu kui endise metsamehe nägemus asjast on, et peaks rakendama kõiki võimalusi et puit kätte saada võimalikult väikse kahjuga kui vaid maaomanik sellega kaasa tuleb.
Tuleb meelde, et pehme kinnistu oli ja väljaveotee oli planeeritud läbi metsa ühte rada mis ei võimalda kuidagi rööpasse sõitmist ära hoida.
Käisin ja üritasin omanikku veenda, et kinnistu piiri mööda läheb kuivenduskraav ja maa on pandud ka õigele poole ning veame sealt kõrgemalt kohalt kui ta laseb sealt võsa ära lõigata ja selle võsaga teha pehmematesse kohtadesse oksapadi alla.
Omanik selle lisakuluga nõus polnud ja saigi talle ära öeldud.
Teised mehed muidugi tulid ja vedasid selle metsa ära ning seal võis pärast kanuumatka korraldada.
Pakkus siis eelmine aasta, et äkki saaks ma selle tee ära siluda ja ka sellest pidi keelduma, kuna see pole lihtsalt võimalik enam aga pakkusime, et mehed kaevavad maaparanduskraavi ja panen käru taha ning hakkan täidet vedama, et saad omale korraliku tee metsa, kuid selleks ei olevat raha...
Suurim sigadus minu silmis on ikkagi, kui mets jäetakse uuendamata.
See, et rööpad maha jäävad või pinnas segi pööratakse ja sammal ära lõhutakse on küll silmale riivav, kuid loodusele pole see eriline kahju.
Sammal hävib nagunii kui puud enam varju ei paku ja asemele tulevad rohttaimed ning maapinna ebatasasus ei takista puul kasvamist.
Tähtis oleks kohe kui mets raiutud käia maapind üle ja istutada kohe esimesel võimalusel uued puud asemele, millega säästab kahe aasta kultuuride hoolduse kulu.
Pealegi on tore jälgida, kui mets kasvab!
3-4 aastal on taimed juba põlvest kõrgemad ja saavad ise hakkama.
6-8 aastal on nad juba üle pea ja alt hakkab umbrohi kaduma.
10-15 aastal hakkavad oksad kokku puutuma ja maapinnale hakkab sammal tagasi tekkima.
15-20 aastal saab teha esimese harvendamise, et puude kasv kinni ei jääks ja võimalik on juba seeni kohata.
20-30 aastal saab teed sisse lõigata ja teha harvenduse, mis annab juba tarbeks puitu, et juurekava tugevneks ja puud kasvades tuulega harjuks, mis väldib tuulemurru tekkeid.
Edasi ei tea omast metsast kirjeldada, kuna oleme reaalaega jõudnud.
Kõrval aga on vanatädi ülekasvanud mets, mida ta raiuda ei lubanud, kus puud kuivavad ja ümber kukuvad.
Siis käivad nad neid puid korjamas, materjali sealt ei tule ja need augud kust on puu ära kadunud kasvavad noored kuused, mis paljud hävivad kui sinna järgmine puu peale kukub ja sealt üle sõidetakse kui vaja see puu kätte saada...
Nüüd muidugi tädiga rääkimas käies et tema poolelt kukuvad puud üle piiri käisime metsas vaatamas ja tõmbas juba kiusu üles, et sul ju selline ilus mets...
Siis näitasin ja rääkisin, miks see nii on ja isegi sai aru...