Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

(15-11-2021, 21:01 PM)honkomees Kirjutas:  Ikka tehakse ka valgustust aga pea põlvekõrguselt ja kõik see räga jääb sinna maha, täiesti läbimatu ja eluohtlik, kui nende põlvekõrguste ja sõrmejämeduste orade otsa kukud, jalad jäävad alailma ristirästi roigastesse kinni
Just, see ongi soomestumine, raiskamine. Kusjuures seda tehakse veel ka spetsiaalselt loomade vigastamiseks ja ma täitsa imestan, et loomakaitsjad pole tõsist lärmi tõstnud! Ma pole kunagi mõistnud seda hala, et põder ja kits on vaenlased ja kahjurid! Maitsevad jube hästi ja toovad ka kena kopika sisse, kui vaid ise jahimees oled... 

Aga võtsin siis tolel viimase riigihanke oma jaoks pulkadeks ja kuigi pealtnäha on ju kõik ilus:34-kuune Leping, kus Riik on läbi RMK eeldanud pidsema äriettevõtte piisavaks netokäibeks 10 000 eurot kuus, siis tegelikkus on julm!
Kopi-paste:
Tsitaat:
      1. Hanke osa 3 - Edela regioon (Läänemaa)
Teenust osutatakse Edela regiooni Lääne-Põhja piirkonnas (piirkonna põhimaht Läänemaa). Tööde teostamise piirkonnaks on valdavalt nimetaud piirkond. Piirkonna määratlemine hankedokumendis tähendab eelkõige, et valdav osa teenustest osutatakse nimetatud piirkonnas, kuid vajadusel ka mujal Eestis, eelkõige samas või lähedases piirkonnas.
Põhja piirkonnas tellitava teenuse kogumaht on ~ 10 200 tm, mis moodustab ühe raamlepingu mahu. Hankija arvestab, et selles hankes etteantud tingimustel on teenuse maht ühe raamlepingu alusel keskmiselt ligikaudu kolmsada tihumeetrit (300 tm) kalendrikuus ning sellisest mahust lähtutakse tööajagraafikute koostamisel.
Töövõtja peab Tellija nõudmisel osutama täiendavat kokkuveoteenust (lisaks Töövõtja enda poolt raiutavatele raielankidele) üldreeglina väikestel raielankidel ligikaudu kuni 50 % ulatuses hankelepingus näidatud raie-ja kokkuveoteenuse mahust.
Pakkuja peab arvestama, et tööobjektide suurused võivad olla väikesed (alates 20 tm).
Hankija arvestab, et selles hankes on tavapärane töötada ühe komplektiga, mis koosneb vähemalt kolmest (3) kvalifitseeritud raietöölisest ja ühest (1) forvarderist või selliseks kokkuveoks kohandatud traktorist ja metsaveohaagisest, osutada hankes etteantud tingimustel raie- ja kokkuveoteenust keskmiselt ligikaudu kolmsada tihumeetrit (300 tm) kalendrikuus ning sellisest jõudlusest lähtutakse tööajagraafikute koostamisel.

Raie-ja kokkuveoteenuse üldine tehniline kirjeldus:
      1. kokkuveotee ja vahelaoplatsi ettevalmistamine;
      2. alusmetsa raie;
      3. puude langetamine (tüvemahuga alates 0,03 m3), k.a tuule poolt heidetud ja murtud puud;
      4. hankija nõudel kändude töötlemine seenhaiguste leviku tõkestamiseks;
      5. laasimine ja järkamine;
      6. raielangi puhastamine raidmetest;
      7. ümarpuidu, raidmete ja tüveste kokkuvedu ja sorteeritult virnastamine vahelaoplatsil;
      8. vahelaoplatsi veetud ümarpuidu koguste teatamine RMKle elektrooniliselt;virnade markeerimine (vahelaonime ja sordi koodide märkimine);
      9. hankija nõudel energiapuidu katmine spetsiaalse kattepaberiga;
      10. hankija nõudmisel vegetatsiooniperioodil kändude juurepessu leviku tõkestamiseks biotõrje preparaadiga ROTSTOP® töötlemine
      11. kokkuveo lõpul vahelaoplatsi puhastamine raidmetest, puu koorest jms.
      12. hankija nõudel okaspuude käbide varumine.

See teeb siis igale saemehele näkku iga kuu 100 tihu + kõik muud idiootsused. Eeldus on RMK'l siis saada pakkumine 33€/tm maksudeta ülestöötamise tasu (vähempakkumine ju, 336600€ Lepingu maht) ja 15 tihu päevas. 4 meest, palgafond 2K€, mis teeb netopalgaks 1220€ ehk siis 12.20€ tm lõikamine. Kokkuvedajale sama palk, kulu juba 8000€, üks neljast oled siis ise ettevõtjana (julm palk, onju!). Järgi jääb 2000€, millega peab siis sama kõik muu kaetud? Ainuüksi selle brigaadi sobilike töövahendite laenumakse on suurem! See ei ole praegu veel kaugelt exeli tabeli peensusteni läbiarvutatud vaid kirvega "eelarve"... Mittelikviidne, märg jms koefitsent tuleb juurde, kui tuleb, aga andke andeks. Siia on petturlus, maksudest kõrvalehoidmine, varastamine ja orjatöö sisse kirjutatud. 
Ja nüüd me imestame, miks on täpselt samad hanked järjest iga aasta läbi kukkunud ja miks Riigimetsad on hooldamata! Et AINUS raie on arutu ja jõhker lageraie... 

Eeldus on ju brigaadile, et see oleks mobiilne ja saaks suvalisse Läänemaa otsa suvalisel hetkel minna. Kuna Eestis puudub ka kohapealne pädev tegelaskond ja tehnika, siis pole isegi lootust alltöövõttu saada! Või iseendale tehnikat soetada, et siis alltöövõttu teha. See summa ja töömaht, mitte tihud!!!, oleks AINULT meie külametsa 
52001:005:3031
   hooldamise 34 kuu kulu ja seda juhul, kui Paslepa ja Einbi mõne Mehega koos teeks. 450Ha metsa Noarootsis maksab suurusjärk 7-10 miljonit, mis teeks ~5% hoolduskuluks pika aja peale. Läbi hooldusraiete tekkiv väärtuse kasv on tohutult suurem aga keda see huvitab? Riiki küll mitte... No ja mingi raha tuleb ju ikkagi materjali müügist tagasi ka ehk kulu ei ole 336K€ vaid pigem 150, mis teeb ~2%. Peenpalki ikka tuleb, paberipuud ka. 

Teeme tehte eeldusel, et Riik oleks "nõus" järgmise 3 aasta jooksul kulutama lisaks 15 miljonit noorte Riigimetsade kombekaks hoolduseks: 15 000 000 / 150 000 = 100 X 450 Ha metsi ehk 45000 Ha. Või teistpidi: kui olla nõus maksma selle 33 €/tm aga normaalsetel tingimustel ja jagades seda kohapõhiselt maaelu edendamise ja tööhõive eesmärgil, siis oleks see 450 000 tihu kõikmõeldava jama puitmaterjali ülestöötamise PEALEMAKSTAV raha. Seal sees oleks siis ka kõik kaitsealade Loodust mittelõhkuvad raietööd jms. See on mittemidagi, 5 milli aastas...  

Saaks nüüd selle 10 000 kuus+kõm arve esitada ise Riigile, siis saaks 2-3 Meest/Naist normaalset legaalset palka, saaks UUT Made in ESTONIA tehnikat soetada a'la Kinetic 8X8, metsahaagised jne ja saaks ka metsad ilusaks. Ja äkki jääb isegi tordiraha ülegi, kui hästi plaanida. See oleks siis ikka pealemakstav osa. Materjali müügist tulev kasu lisaks, mis siis katab ära tavapärase riigihankelise osa. See teeks siis 120 000 aastas ehk jämedalt 40 brigaadi Eesti peale kokku! NELIKÜMMEND! Ja nüüd mõtleme, MIKS me näeme Rootsis käies selliseid brigaade RaudHobude, Kranmanite, Alstorite jms tööd tegemas...
Vasta

Noo käin rootsis tihti ja ei näe seal mingeid raudhobeseid ega muud tsirkust vaid ikka needsamad harvesterid ja väljavedajad mis meilgi, rekkad on lihtsalt suuremad ja uhkemad...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Roomikekskavaatorit, millel oleks juurimiseks kahvli moodi kopp Tõrva lähemas või kaugemas ümbruses teab keegi soovitada?
ca 3000m2 plaan läbi kaevata, kännud ja juurikad välja rookida, vaalu/hunnikusse. Tulemus peab saama küntav maa.
Vasta

(16-11-2021, 23:12 PM)ak75 Kirjutas:  Roomikekskavaatorit, millel oleks juurimiseks kahvli moodi kopp Tõrva lähemas või kaugemas ümbruses teab keegi soovitada?
ca 3000m2 plaan läbi kaevata, kännud ja juurikad välja rookida, vaalu/hunnikusse. Tulemus peab saama küntav maa.
https://www.tasoteam.ee/
 Pole väga kaugel Tõrvast. Meie oleme tellinud sellist teenust neilt.
Vasta

Kus lõpeb loogika, seal algabki RMK hange. Smile 
Eespool kirjeldati selle ürituse majanduslikku mõtet, kuid lisaks veel paar asjaolu, mis teeb riigimetsaga tegelemise vastumeelseks.
Esiteks eelistatud piirkond 1, 2, 3 jne tähendab seda, et kui mina tahan osutada seda teenust Võru maakonnas, siis ma pean veel märkima ka teised piirkonnad et kvalifitseeruda.
Kaasneb sellega see, et kui Võru maakonnas asjad kontrolli all ja näiteks Ida-Virumaal läheb asi hapuks tekib minul kohustus minna sinna tööle.
Seda punkti sai üle küsitud ja keegi hanke korraldaja telefonis ütles, et nii ongi.
Sai uuritud, et kuidas tema seda näeb, et nüüd läheb brigaad I-Virumaale ja hakkab seal tööl käima siis arvati, et te saate ju mõne teise firmaga vahetada, et nemad teevad seal ja teie sellele firmale siin..
Minul sellise firmaga kontakti pole, kes sellise asjaga nõus oleks ja üldiselt tööline on ka inimene ja ei pea elama metsas kuuse all või hakkama kell 02:30 tööle sõitma...

Niigi on raske leida selliseid töölisi, kel vastav paber oleks mida nõutakse ja kes tööd teeb ning ei tegele alkoholismiga ja omab võimet autoga tööle ja tagasi liigelda legaalselt...
Ürituse köögipool näebki välja selline, et selliseid mehi keda ei sega vägijoogid tööl käimast on firmas paar tükki, kes sõidavad tööautodega ja korjavad ülejäänud kamba peale, kellest pooled võivad osutuda töövõimetuks ja ammugi pole nad raietöö spetsialistid vaid oskavad töötavat saage käes hoida teistele viga tegemata ning neilt õpikuväärilist tulemust loota oleks naiivne unelm.

Pädevat kaadrit selle summa ulatuses palgata pole võimalik nagu eespool juba arvutati ja seega toimibki metsa majandamine niimoodi, et keegi õieti rahul pole.
Märksa lihtsam on minna eraisikule lõikama, kus on protsess oluliselt inimsõbralikum.
Õnneks on olemas kaasaegne lahendus nimega võõrtööjõud Ukrainast, kes on oluliselt rohkem motiveeritud selle raha eest töötama.

Oleks meilgi selliseid inimesi, kes tahavad teha ja käivad, kuid neile on see bürokraatia ületamatu.
Meil siin tegutsevad näiteks kaks tublit meest harvendustel juba sellest ajast kui metsnik võis veel inimesele tööd pakkuda.
Pole neil ühtki paberit kuid teevad sellist tööd et paberiga mehed ei kipu sinnani ulatuma ja vedada oli nende tagant puhas rõõm.
Teed on tehtud kaarjad et tuulekoridore ei tekiks ja pööramise kohad täpselt selle masina järgi mis vedama tuleb ning materjali hunnikud just parajad võtta ning kättesaadavas kohas.
Tegutsema on nad aga nõus vaid maakonna piires ja valivad kellele teha et neid ei saaks seostada metsa rüvetamisega.
Vasta

Aamen selle peale!

Aga kuniks kõike rehkendatakse vaid majandusliku tasuvuse järgi kontorilaua tagant, midagi ka ei muutu.
Vasta

Kuvatõmmis molovihikust


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

(17-11-2021, 00:33 AM)2715 Kirjutas:  Kus lõpeb loogika, seal algabki RMK hange. Smile 
...
Oleks meilgi selliseid inimesi, kes tahavad teha ja käivad, kuid neile on see bürokraatia ületamatu. Meil siin tegutsevad näiteks kaks tublit meest harvendustel juba sellest ajast kui metsnik võis veel inimesele tööd pakkuda. Pole neil ühtki paberit kuid teevad sellist tööd et paberiga mehed ei kipu sinnani ulatuma ja vedada oli nende tagant puhas rõõm.
Teed on tehtud kaarjad et tuulekoridore ei tekiks ja pööramise kohad täpselt selle masina järgi mis vedama tuleb ning materjali hunnikud just parajad võtta ning kättesaadavas kohas.
Tegutsema on nad aga nõus vaid maakonna piires ja valivad kellele teha et neid ei saaks seostada metsa rüvetamisega.

Aitüma, et sügavamalt asja sisse vaatasid! Ma/Me jõudsime samade tulemusteni ja panime kõigele "sellele" ka rahanumbri Exelis järgi. Asi oli naljast kaugel. Eesti Eramtesaliidu Juht Jaanus Aun kirjutas ju artikli ja seal on kirjas nii:

Tsitaat:Erametsakeskuse hinnastatitika annab teada, et puidu varumiskulude suuruseks oli keskmiste raielankide korral 12-16 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 6-8 €/tm. Harvendusraiel on metsa ülestöötamiskulu kindlasti suurem.

See on puhas suure rasketehnikaga tohutul langil lage laamendamine, kus selline tihu kulu tuleb. Aegjärksel ja/või 2.harvendus on see juba ka suure tehnikaga kahekordne, rätsepatööl veel mitu korda kallim. ksf!2715 poolt välja toodud kohustuslikud ringirändamised, mis tähendavad täiesti sõgedaid kulusid, viivad tihuhinnad kohe lakke. Ainult ülimalt kohapealselt, kus ringiudjamise kulu on pisike ja kus heal juhul saab tehnikat ka metsas hoida VÕI näiteks ATV-veduki, traktori jms vähe kiirema ja teelegaalse puhul ka mingid kilomeetrid koju sõita, lähevad need kulud alla. Sisi ei mõjuta ka potiotsas kütuse hinannumber nii, praegu on minu hinnangul see tööd ette võtnute jaoks suisa katastroof! 

Teine teema on muidugi ka need nõude dtehnikale. On tunda, et RMKs ei tea tehnikast ega füüsikast "mitte keegi mitte midagi". Kui KUNAGI olid isegi ATVga kokkuveo hankeid, siis praegune on ju puhas BS! Samad reeglid KÕIGE kohta??? Rabapealt harvenus ja liivaasussis lage? 
Tsitaat:Lisa 5                                                                              NÕUDED TEHNIKALE JA OPERAATORITELE
NÕUE Vastavus
Raietööline Raietööline peab omama Kutseseaduse alusel väljastatud kutsetunnistust (Raietööline, tase 3 või Metsur, tase 4 kutseseaduse tähenduses).
Kasutada puidu kokkuveoks kohandatud põllumajanduslikku traktorit - jah
Kasutada puidu kokkuveol forvardereid - jah
Kokkuveomasina maksimaalne tühimass kg standardkomplektsusel tootjatehase kodulehe andmetel - 16500
Kokkuveomasina maksimaalne laius standardkompleksusel, mm - 2850
Kokkuveoks kasutatava põllumajandusliku traktori esirehvide minimaalne laius, mm - 300
Kokkuveoks kasutatava põllumajandusliku traktori tagarehvide minimaalne laius, mm - 600
Kokkuveoks kasutatava põllumajandusliku traktori haagise rehvide minimaalne laius, mm - 450
Kokkuveomasin peab olema varustatud minimaalselt Android 10.0 tarkvara omava tahvelarvutiga, millega võimalik iga koorma järgselt teatada kokkuveetud koguseid.  
Kokkuveomasina operaator peab omama Kutseseaduse alusel väljastatud Forvarderioperaatori kutsetunnistust (Forvarderioperaator, tase 4). 

Minu kui mat-füssi klassi poisi jaoks on ainus kriteerium metsas masinale ERISURVE maapinnale. Jah, üldised gabariidid on ka olulised ja ka kogukaal, aga standardmasina erisurve on aluseks, mida sisi saab alandada püsivalt KANDVAID linte kasutades. Ja siis tulevadki mängu ROOMIKMASINAD! Jälle: et siis Jarcracki Omanik ja Pealik Jari Konttila on idioot et selliseid ehitab? Ahjah, Tal uus pill väljas, just vähemateks töödeks ja suures osas hoopis liinimeestele mõeldud Multi! Nüüd ka põllumajanduslik haakeseade ja PTO et võiks ka mullatöid ja heina teha Big Grin 
Ja kindlasti ei ole olnud lollid Eesti metsateadlased, kellede näpunäidete põhjal on meie seadusandlus ja kasvõi see 30cm lubatav maapinna lõhkumise piir tehtud. 
Mis on ju puudu:väiketehnika, protsessorid mis ju ei ole harvester jne! Raietööline/Metsur veõiks ja peaks ja oskaks kõige sellisega tegeleda, minu arust ei ole ei forvarderi ega harveri pabereid vaja! Ja mingit läpakat ka pole metsas kogu aeg vaja: vead kuhja kokku, mõõdad ära (kutseeksami oskuste asi) ja annad teada. Kui jõuad juba pisema harvesteri osta, siis pole küsimus ka eksamit teha. Ise tegin T alla, siis raietööline ja asi see masinate pabereidki teha elukestva õppe raames. Aga MÕTET ei ole! Ma võtan rendist 21-meetrise isesõitva korvi ja teen pigem mõnes Nõmme hoovis "valgustust". Isegi kunagine mõte linnametsadest on täietsi mõtetu! Tallinnas on metsad jagunenud kaheks, RMK ja KOV. Aga Peremeest pole kellestki, kõik käib projektipõhiselt "hei uhnjem!". Seda, et reaalselt ja pidevalt käiks hooldus ja sanitaar, et linnakodanikel oleks OHUTU - oh ei!

Tulemus peale päris põhjalikke eeltöid ongi see, et praegusel ajal ja kujul ei ole mingit mõtet ühegi sendiga riskida ja kasvav mets metsatehnika vastu "vahetada". Enne peab igasuguse metsanduse paradigma muutuma igal tasemel ja siis...võib-olla. Senimaani ma ei taha osaleda ajuvabas röövmajanduses. Ainus, mis praegu on mõistlik, tundub olevat energiakandjate julma tõusu ja rohepesu tingimustes mõned aastad halupuu Wink Kuniks ahjude keelamiseni sest hullud saavad kunagi igal juhul võimule. Aga sinnamaani, kui sul naabrid ehitavad puukuure ja keeravad gasikraane kinni, eile teine naaber tselluvillatas laepealset ja ostis kolm konteinerit puid kahe asemel, on vist aeg...

Edit: värskemad mõtteavaldused võsasaemeestelt Näoraamatus. Mahud on võimsad aga vaatame, mis see lõpptulem tuleb. Edelas 17 791 113,60 EUR, Kirdes 13 343 335,20 EUR ja Kagus 11 704 680,00 EUR. Siin on nüüd siis valgustus sees, soomestumise värk, zitt metsa. 
Vaatad hinnaraamistkku, vaatad ühte oma metsa ja mõtled ikka VÄGA SÜGAVALT, et kas ma viitsiks 264 euro eest oma hektarilist isetekkelist noorendikku palgatööna valgustada? Ja siis mingid panevad veel miinus-koefitsendiga??? Jääme sama 1220€ neto juurde, msi siis on 2K€ kulu. See teeb ~8Ha kuus valgustust teha, et olla "nullis", üksi "äriliselt" et  muud kulud ja laenud makstud saaks, peaks tegema 15Ha. 7500 ruutu päevas valgustust ja ka ülepinnalist võsa. See siis 1,5-4,5 kõrget. Üle 7,5 kõrge, mis on juba täitsa puu, siis on 308€. Ma viitsin, jaksan, suudan ja tahan teha heal juhul ja omas metsas 10 korda vähem, siis saab ka korralik töö. 
Vasta

See on veel suht süütu, kui vaadata mida eeldab lume lükkamine metsateedelt ja tooks paar näidet kommentaaridega.



1) Pakkuja peab hiljemalt hankelepingu sõlmimise ajal omama või püsiva õigussuhte alusel kasutama iga kahe lepingu sõlmitud piirkonna kohta vähemalt ühte 120 hj või suurema võimsusega  traktorit koos lumelükkamise sahaga.



Kohe tekib küsimus, et kas töö käib aja peale, et pannakse mootori võimsuse alampiir?

Loogilisem tunduks traktori massi alampiir, et ta reaalselt ka lükata jõuaks...



2) Lume sahk peab olema varustatud metallist teraga, kummist tera ei ole lubatud kasutada.



Sellel võiks eraldi peatuda, kuid hiljem.



3) Teostatud töö kiireks ja operatiivseks tagasisideks, peab Töövõtja varustama kõik teenust osutavad traktorid, masinad ja liikurseadmed positsioneerimise riist- ja tarkvaraga, mis tagab autode, masinate ja liikurseadmete asukohaseire ning garanteerima Tellijale juurdepääsu nimetatud andmetele Tellijale antava üldparooli ja salasõna kaudu, et jälgida traktorite, masinate ja liikurseadmete asukohta ja liikumist reaalajas ning sõitude ajalugu. Süsteem peab suutma fikseerida traktorite, masinate ja liikurseadmete läbitud teekonda ja tööaega, koostama faili nende teekonnast ja tööajast kalendripäevapõhiselt ja edastama selle Tellija poolt määratud e-posti aadressile. Teekonnafail peab sisaldama infot traktori, masina ja liikurseadme teekonnast, tööajast, peatustest ja liikumiskiirusest kogu teekonna suvalises punktis;

Varustama Tellijale teenust osutavad traktorid, masinad ja liikurseadmed navigeerimisvahendiga, mille abil juht on võimeline iseseisvalt koordinaatide alusel leidma vajaliku tee;

Varustama kõik Tellijale teenust osutavad traktorid, masinad ja liikurseadmed riistvaraga (arvutiga), millega saab vastu võtta elektrooniliselt Tellija poolt saadetud tööülesannet ja edastada Tellijale tehtud tööde andmeid elektrooniliselt.



Sai keegi aru, et mis seadet või seadmeid peab nüüd traktori peale paigaldama ja kas nad sinna ära mahuvad?


4) Metsatee ristumisel raudteega tuleb lumekoristusel teostada ka raudtee ülesõidu kohtades käsitsi lumetõrjet (vastavalt Raudtee seadusele).

Lumetõrjet segavad viltused ja maha langenud puud ja põõsad peab teelt ilma täiendava tasuta eest ära lõikama ja teeserva teisaldama lumetõrje teostaja.



Ehk siis peab ta olema ka kojamees ja saemees-raietööline...



5) Hiljuti rajatud teed või teed kuhu on hiljuti peale veetud lahtist killustik tuleb lund lükata sellise arvestusega, et ei lükataks teekatte materjali teelt minema.



Kummitera oli ju keelatud ja pole ka määratud kui tee lähedalt siis lükata võib.

Küll aga on töö kvaliteedi üle otsustamise õigus jäetud sellele ametkonnale ja kui tulemus ei meeldi peab kahe tunni jooksul jõudma asja parandama kogu piirkonna ulatuses...



Pakkuda aga võib kõige selle eest mitte üle 25 raha kilomeeter ja kuuldavasti olla keegi juba 8 pakkunud...
Vasta

Ma sellele seadmetepunktile võin vastata, teen rmk-le niitmist ja umbes samad nõudmised. Jälgimiseks käib tavaliselt sigaretisüütajasse väike gps seade ja kõik muud asjad on tehtavad nutitelefoniga. Ise kasutan küll tahvlit, aga saab ka telefoniga.

Lumelükkamisel oli vist see ka et iga tund mis üle läheb tähtajast on 50 euri trahvi iga piirkonna kohta.
Vasta

Selline video hakke tegemisest, ei tea kas me ka nii kaugele jõuame selle hakkehullusega.
Vasta

Mis seal valesti on?

Küttenott terminalis, hakkur kõval platsil, raudteest odavamat maismaatransporti pole.
Vasta

(17-11-2021, 14:39 PM)2715 Kirjutas:  Pakkuda aga võib kõige selle eest mitte üle 25 raha kilomeeter ja kuuldavasti olla keegi juba 8 pakkunud...

(17-11-2021, 14:46 PM)Kult Kirjutas:  Lumelükkamisel oli vist see ka et iga tund mis üle läheb tähtajast on 50 euri trahvi iga piirkonna kohta.

Ja me räägime, et Eestis ei ole orjanduslikku korda? Meil on täiesti legaalne riiklik põlisorjandus.
Mis on kõige kurvem, et meil puuduvad hoovad kodanikkonnana seda muuta! See pole ju mitte vaid RMK aga kõik riigiettevõtted, kus võim seal sees on tsementeeritud igaveseks! Viimane Pealtnägija tõi ju välja sama asja elektriliinindusega. Kuigi asja sisuliselt tundev ja Ministrina seestpoolt näinud Mäggi ju ütles, et ka Seaduseid SAAB kiirelt muuta, siis peab olema selleks koalitsioonil tahe. Tahet seadusandlust muuta, tahet tasementeeritud kivipead kohalt maha võtta. RMK ja elekter on aga need kaks tegevust, kus see tahe on pigem vastupidine! See on täiesti kohutav ja seda tuleks viimase võimaluseni vältida aga teoorias on kaks maailmavaadet, kellede Riigi etteotsa koos valimine elik koalitsioon võiks midagi muuta: rohelised ja punased ning tasakaaluks radikaalsemad rahvuslased. Kui me Euroopa valimiste ajalugu vaatame, siis nii on päris palju juhtunud ja nendes Riikides on teatud asjad vähe paremas seisus... Kindlasti on oma osa siin ka Ametiühingutel ning streigiohul, mida Eestis ju ei ole. Me oleme ju tegelikult lammastest koosnev riigike. Me paneme ju ISE magasiaida või mõisahäärberi taga vitsad soolaligusse, võtame persed paljaks ja palume, et Härra meid nuhtleks.  

Kahju, et ei oska ei saksa ega rootsi keelt, niiväga tahaks teada, millised on nende maade samasisulised Seadused! Mis kujasid puudutab, sisi Eestile omased arutud lagedad pole mitte kusagil Euroopas silma torganud ja ma kohe üldse ei usu, et mingi elektrifirma võiks käia ja miljardäride või sinivereliste metsi hävitada. Sealjuures tasuta! Või et riiklikud metsad ja töö seal oleks üles ehitatud  aafriklastest odavtööjõule. Metsas ollakse nendes riikides tööl  siit maanukast palju, istutamisest vedamiseni. Hädaldamist pole kuulda olnud, et oleks orjatöö. Metsa ääres elamine teatud tööperioodil on lihstalt selle töö spetsiifika. Ja liine on saanud ju vaid visuaalselt jälgida. Aga kui aega leiab, peaks natuke uurima küll...
Vasta

(19-11-2021, 09:25 AM)v6sa Kirjutas:  Mis seal valesti on?

Küttenott terminalis, hakkur kõval platsil, raudteest odavamat maismaatransporti pole.

Kui sa lõikad puud ~2 meetristeks nottideks siis nii need küttenotid tekivadki, vaevalt et seal kõik selline rämpspuit on(puidu väärindamise mõttes). Hakkurimehele loomulikult pidupäev, mahtu tuleb nii et vähe pole, pane või 24/7, pole vaja muretseda alt ära vedamise pärast.
Vasta

Läheb eesti mets samamoodi hakkurisse, kui ürask kuusikuist nii suure isuga üle käib, nagu Kesk-Euroopas.
Aimdus laseb arvata, et tegemist Tšehhis või vähemalt kuskil seal kandis jäädvustatud videoga.
Vasta

(19-11-2021, 18:59 PM)Janka Kirjutas:  Läheb eesti mets samamoodi hakkurisse, kui ürask kuusikuist nii suure isuga üle käib, nagu Kesk-Euroopas.
Aimdus laseb arvata, et tegemist Tšehhis või vähemalt kuskil seal kandis jäädvustatud videoga.
Erinevalt eurooplastest oskasid ameerika mandri nossovid KOHE üraski tapetud siniseks tõmbunud männist kõige kallimad tooted teha Big Grin Sine keerati dollariteks! Meite tarkpead oskavad üraskikuusest vaid haket teha. Kui see liiga kaua püsti ei ole, siis on tegu ju supermaterjaliga. Aasta jalapeal kuivanud on Meistrite sõnul parim palkmajaks aga siis ju ka saematerjaliks. Tegelikult on see peaaegu sama, mis halal-loomatapp! Ja  milleni me jälle jõuame: üraskiga võitluseks on vaja väikest ja manööverdusvõmelist tehnikat, millega siis püüniseid panna, püünispuid lõigata ja ka kõike seda lõpuks välja ka vedada. Sama ka juurepessuga. Aga see on ju kallis ettevõtmine ja lihtsam on halada ning kuusikud hakkeks tükeldada. Sinna sobib ju tõesti kõik! Mõtlema ka ei pea, nagu selles videos kenasti näha.
Vasta

Eks värskest kahjustusest saetakse ka planku ja lauda välja. Aga kui turg sellest pungil täis saab, jääbki üle ainult peeneks hekseldada.

https://www.facebook.com/jan.viljak/vide...7490031943
https://www.facebook.com/jan.viljak/vide...7577247604

Elu on näitanud, et mõistlikum on laial pinnal monokultuuri mitte kasvatada, vaid istandustes peab kasutama lehtpuuga vahelduvat nn. lapitehnikat.

Üldiselt....
Ma olen sellest kunagi kirjutanud. Tõstan siia siis kopeeringu, sest kes see kõike lugeda ikka viitsib  Big Grin  Harimata inimese kombel mingist minitehnika kasutamisest on ju lihtsam pasundada  Big Grin

Tsitaat:Kohalik elanikkond tegeles karjakasvatamisega millele pani lõpu nn. "19. juuni 1857 seadus". Lühidalt oli see "paragrahv" seotud praeguse Landes'i-(tõlkes Raba), Gironde'i maakonna ja osalt ka Gaskoonia kuivendamise ning kanaliseerimisega. Lõpptulemina loodi umbes 10 000 ruutkilomeetrine ala (miljon hektarit), millest üheksa kümnendikku hakkas moodustama mets.

Tollest karjakasvatuse perioodist on maailma imbunud ühed vahvad kõndimise abivahendid - kargud. Karjused kasutasid neid osalt pikkade vahemaade kiireks läbimiseks ja osalt põhjusel, et jalad märjaks ei saaks.

2009. aasta jaanuaritorm (Klaus) võttis Edela-Prantsusmaa (Aquitaine) männikutest umbes 300 000 hektarit maatasa. Kahjustatud alast asub 90% vanas Landes'i piirkonnas. (Saaremaa pindala on 267 300 hektarit.)

Tormikahjustusele järgnes puidukahjurite rünnak, mis tagasihoidlike ennustuste kohaselt surmab teise 300 000 hektarit (kui piiri ei suudeta panna)... Enamuse sellest moodustavad noored (15-25a) ja väga noored (7-15a.) puud...

Tegemist on laiaulatusliku looduskatastroofiga, mida Prantsusmaa mitte kuidagi tunnistada ei taha.
Seesama merimänd e. [i]pinus pinaster[/i] osaleb aktiivselt Aquitaine tööstuslinnade süsinikdioksiidi neutraliseerimise protsessis. Ning teiseks tänu oma kohutavale veejanule (üks 40a. ja üle selle vanuses puu "pumpab" päevas maast endasse kuni 30 liitrit vett), hoiab ära Landes'i maa liigniiskuse ehk uue raba-ala tekkimise.
https://www.ladaklubi.ee/foorum/viewtopic.php?f=34&t=4581&hilit=%C3%BChe+reisi+kirjeldus&start=60

Mujal Euroopas, Tšehhis, Saksas, Itaalias ja Poolas on kõik toimunud täpselt sama mustri järgi.
Torm - ulatuslik tuulemurd - üraskite kasvulava.

   

Peenhäälestamise tehnikaga pole siin midagi teha. Olukord muutub mõne päevaga ja seda ohjeldada on võimatu.
Vasta

Eks üle maailma võib igasugu ekstreemsusi näiteks tuua, kui haket palgist tehakse siis ebasoovitavatest puudest vabanetakse nii:
Vasta

Sellist laamendamist on päris äge vaadata! Samas tulemus jääb päris kena, kui õigesti teha, multš ka kohe valmis. Selline aparaat oleks võsameeste asemel harvesterile ette asjalik, iseasi, kas igale poole sellega mahuks.
Vasta

Juhtusin mõni aeg tagasi lugema ühe päris noore  teaduri arvamust üraskite teemal.
Vene ajal oli olnud kohustus kõik kuuse ümarpuit metsast välja vedada teatud kuupäevaks, vist oli 1.mai.
Kui seda polnud võimalik teha, tuli puit ära koorida!
Täna käib raie aastaringi ja teatud juhtudel tekitavad selle "tuulemurru" harvesterid ise!
Olen koeraga ajumees ja ülevaade olemas ca 10 000 ha metsast.
Kui 25 aastat tagasi vedeles teatud sortiment metsas, sest seda polnud majanduslikult mõtet välja vedada, siis miks vedeleb puit metsas "täna"?! Alles üleeile "tutvusin" ca 1 ha langiga, puud juba siruli hinnanguliselt  kuu või kaks, kedagi, midagi ootamas!
Ja siis veel...
Kas see on normaalne, et väga palju puidu laadimist toimub metsateede peal!?
Ja üldjuhul istud seal taga nii kaua kuni "tähtis töö" on tehtud!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne