Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Ma teen vajadusel just vastupidi.
Kui tuleb tähikult maha,siis tuleb just meelega keerata ta täielikult tähikult maha.
Lahti võtan just tähiku alt.
Ilma peata lindipolt mida saab vajadusel läbi lüüa,teisest otsast teravaks käiatud ühest äärest.
Pingutuspoldi keere peab käima kergelt,näpuga kui pole survet vastas,peale pingutust määrdega kokku ja kalts traadiga peale.
Pingutusvedru pikkus peab olema õige,kui vedru liiga pikk siis annabki kergesti järgi,laseb lindi lõdvaks ja tuleb kergemini maha.Seda siis tagurpidi sõites,keerates.
Lume kittimisest kuulen küll esimest korda,pole kunagi sellist asja tähele pannud.
Vasta

(14-02-2022, 19:46 PM)honkomees Kirjutas:  
(14-02-2022, 18:57 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Hm, mul on rotatsioonis kolm ketti kummagi elektrisae ja kaks 20" 353 jaoks ja ajuti oleks ühte nagu veel vajaSmile Viil on hädalahendus, kui varukett juba käigus ja ikka vääratad/saad puus lotovõidu. ...
Issanda loomaaed on kirju ja inimesi erinevaid - mina ka ei viitsi ketti vahetada, mõnusam on istuda kännule ja kett viiliga üle lasta, saab natuke puhata ...
Aga need minikogused, mida talvepuudeks tehakse, need panevad mind ikka imestama. Mul läheb ainuüksi saunapuudeks, aastas, oma 15 rummi (no 3x nädalas saun ja 4-5 ahjutäit iga kord), teist samapalju elamise 3 ahju jaoks, see siis ainlt talveperiood.
ja mina ei saa jälle aru kuskohast tuleb viitsimine 3 korda nädalas sauna teha ja veel 4-5 ahjutäit kütta Big Grin
Ma eriline saunafänn ei ole, mul linnakorteris saun olemas ja teen seal kui viitsin. Maal on üksainuke ahi, kolm tuba ja ahi keskel nii et ulatub igasse tuppa. Üle ühe ahju ei viitsiks ka kuidagi kütta.
Vasta

(15-02-2022, 11:22 AM)Peeter2 Kirjutas:  ja mina ei saa jälle aru kuskohast tuleb viitsimine 3 korda nädalas sauna teha ja veel 4-5 ahjutäit kütta Big Grin
No aga tal võib olla pole muid pesemisvõimalusi kui kilesaun, siis täitsa loogiline.

Pähkliajude hirm
Vasta

(15-02-2022, 13:10 PM)ounou Kirjutas:  
(15-02-2022, 11:22 AM)Peeter2 Kirjutas:  ja mina ei saa jälle aru kuskohast tuleb viitsimine 3 korda nädalas sauna teha ja veel 4-5 ahjutäit kütta Big Grin
No aga tal võib olla pole muid pesemisvõimalusi kui kilesaun, siis täitsa loogiline.
Saun on üks väheseid rõõme siin maises viletsuses  Smile Dušši all käimine on vaid korraks puhtam tunne, poole päeva pärast tunned end uuesti rokasena.
Kahe ahjutäiega saab saun soojaks, naine läheb oma füsioteraapia võimlemist tegema, kolmanda järel juba hakkab looma ja siis leilivõtmise jooksul veel korra või kaks puid ahju, siis saab õige leili kätte, nii et lavale ikka lina peale või külma veega üle uhada, muidu kõrvetab pee ära.
P.S. Sauna esikus/riietusruumis ka üks pliidikord kütta, et oleks leige õhk sees.
Vasta

(15-02-2022, 11:22 AM)Peeter2 Kirjutas:  ... Maal on üksainuke ahi, kolm tuba ja ahi keskel nii et ulatub igasse tuppa. Üle ühe ahju ei viitsiks ka kuidagi kütta.
Mul 5 tuba, üks ahi kahe toa kohta, suures 45+ ruuduses toas üks ahi, lisaks pliit, mis kütab kööki jt abiruume. Eks ta natuke katlakütja tunne ole jah, aga samas, arved ei ole sellised nagu aasta algul lehtedes kõik hädaldasid.
Vasta

Asi on ilmselt lihtsalt mõtlemises kinni. Mul oli (tegelikult on ka praegu alles) kaks ahju ja pliit, nendega tuli kütta 4 tuba, köök, esik ja koridor. Praegu on üks tuba. veranda ja majandusruum lisaks ning kütab maasoojuspump, samuti ei kurda arvete üle, börsipaketiga! Muide maja tuleb teha soojapidavaks. On ikka mõnus küll, jääb aega ka natuke puhata või millegi kasulikuga tegeleda peale puude varumise ja ahjukütmise. Saab voolava vee all ka puhtaks, sest tervisei luba leili võtta, kahjuks.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Ükskord pidi ikka esimene kord olema. Kiiver on metsas vajalik. Natuke nagu isegi müstika, kuidas võib jama kaela tulla. Jah, eks oleks võinud ehk kodanik ennem tähelepanelikumalt puu ümbrust ülevalt uurida, langemisel rohkem tähelepanu pöörama jne. Teises videos täpsemalt ka juhtunust.
Mis seal salata, pole talumetsas õiendades endalgi paarkümmend aastat kiivrit olnud. Kunagi vist traktoriga pool soise peal ühest mädanenud kasest mööda sõites kukkus küll selle ladva ots traktori taha maha. 
 
Vasta

(15-02-2022, 17:21 PM)metsakohin Kirjutas:  Asi on ilmselt lihtsalt mõtlemises kinni.
...
On ikka mõnus küll, jääb aega ka natuke puhata või millegi kasulikuga tegeleda peale puude varumise ja ahjukütmise.
...

Just, mõtlemises kinni.

Kellele on metsatöö ja ahjukütmine sunnitud töö, kellele võimaldatud puhkus.

Siit ka mitmed lahkarvamused.

Kiivri vajalikkuse kirjutan kahel käel alla. Tänu kiivrile oli mul võimalus peale meelemärkusele tulekut seisata kahe meetri kaugusel tühikäigul tuksuv saag, tõmmata end käte ja šoki tõttu tundetute jalagadega saska rooli taha ja sõita koju vaid selleks, et tõdeda: mõranenud sääreluuga üksi traktori pealt enam maha ei saa.
Nooruserumaluses läksin langetama 5 m kõrguselt murdnud remmelgat 90 kraadi all kõrvale. Rehkendus langetuse võimalikkusest oli pidav, murdekoht tüve ja noti vahel mitte ja 28 cm puu sadas mulle pähe ning õlga. Lööki ei mäleta. Mäletan vuhinat ja ärkamist meetrijagu eemal selili. Kontrollisin liigeseid - liiguvad. Suutsin end keerata külili ja tõusta neljakäpakile. Läks kiireks, polnud esimene kord raskelt pihta saada. Ma teadsin, et mul on maksimaalselt veerand tundi, siis võtab valu üle...

Puu menetlesin kättemaksuks loomulikult ära, kui suutsin uuesti mõlemal jalal seista kolm nädalat hiljem. Murdekohaga nott on meeldetuletuseks tööruumi seinale löödud.
Vasta

Kiiver on igatahes metsas kõige odavam elukindlustus.
Aastaid tagasi pusisin ise sama moodi keskelt pooleks murdunud ja rippu jäänud kaske maha saada, järsu kallaku peal ja kännust ligi meeter läbimõõtu. 2päeva ja mitu tungrauda koos pideva hirmuga, aga maha ta läks ja terveks jäin. Tooaeg ei viitsinud kiivrit kasutada, enam nii ei teeks.
Nüüd töötan igapäevaselt erinevate saagidega ja isegi peenes võsas valgustust tehes tuleb mäda latvade väikseid kopse kivri pihta väga tihti.
Vasta

(16-02-2022, 11:10 AM)Mats metsast Kirjutas:  Kiiver on igatahes metsas kõige odavam elukindlustus.
Aastaid tagasi pusisin ise sama moodi keskelt pooleks murdunud ja rippu jäänud kaske maha saada, järsu kallaku peal ja kännust ligi meeter läbimõõtu. 2päeva ja mitu tungrauda koos pideva hirmuga, aga maha ta läks ja terveks jäin. Tooaeg ei viitsinud kiivrit kasutada, enam nii ei teeks.
Nüüd töötan igapäevaselt erinevate saagidega ja isegi peenes võsas valgustust tehes tuleb mäda latvade väikseid kopse kivri pihta väga tihti.
Just kirjutasin sama! Aga topeltpole vaja. Peenike mäda lesestaja-ladvaga on üldse kõige ohtlikum puuisend ja nende ladvad "koputavad" päris tihti! Püüad ikka vältida,sest kaaluvad needki... Lisaks siis kaelakaitse, ilma milleta ma enam ei taha. Kuidas ma vanasti talusin särgivahel okkaid, ma ei mõista... Wink Ise olin loll ja ei ostnud Magaziinist koju kuuri seda päris kvaliteetset asja sest Husqu on rohkme seal kus mets. Aga vaja linnas kasvõi elektrikaga saepukil midagi tükeldada, on ilma kiivri ja visiirita "tühi tunne". Nii harjud asjaga ära! Aga 20 euroga saab ka PM-Kaubamajast harva kasutamiseks.
Vasta

Ei peagi olema ilmtingimata  puu latv või oks mis maha lööb.
Mulle sadas kuuse käbi lagipähe nii, et tükk aega istusin puu kõrval tulekera silme ees. Peas oli vana kervamüts mis kindlasti pauku leevendas.
Olen ka seda meelt, et kiiver on esmane ja ka visiir peab  olema ees.  Eriti kui laasid.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Metsakiivrit peab kandma puhtalt juba visiiri ja kõrvaklappide pärast.
Kui oled metsakiivri kõrvaklappidega harjunud siis on päris valus ilma nendeta lõigata või isegi saagi käivitada Big Grin
Vasta

Tundub, et paljusid on loodus üritanud ära tappa metsas viibimise ajal...
Kui metsatööga alatud sai siis minule kukkus läbi poolmäda klaasplastist katuse sisse  kotkapesa.
Päris kõva mats käis ja vaatepilt oli ka uhke kui kõik see pesa istus augus, katuseääred ülespoole nagu Napooleoni aja sõjaväe kübaramood oli.
Vasta

Veidi nokitsemist ja võib metsaveo roomikpataljoni teha juba...

       

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(16-02-2022, 12:55 PM)2715 Kirjutas:  Tundub, et paljusid on loodus üritanud ära tappa metsas viibimise ajal...

Eks ta ole, kui liikuses osalemisega - igaühte on püütud seal vähemalt korra ära tappa! Sestap peame ohtlikemate riistadega liikluses osalemise loaks koolis käima ja eksameidki tegema Wink 

Metsaga seotult, ega ma niisama oma tarbeks Luual lisaks  "Ohtlike Puude Langetamine" kursusel käinud. Selge, et kõike omadest vigadest õppida ka ei tasu Wink Aga sain just äsja Muhus ikkagi autodidaktse hariduskogemuse, õnneliku - õnneks - 5-meetri pealt murdunud aga kinni oleva ladvaga poolpehastunud ja juurest 60+cm kase langetamisega! Täitsa loll, pilti ei teinud kui oli veel püsti. Alt ei oska hinnata, kui püsiv see side seal üleval murdumiskohas on ja mida ei olnud, on mootorvints. Teate küll, milist ma mõtlen Wink Ka selleks on neid vaja... Niisama alla tõmmata ei jõudnud. Siis oli plaan, et sügav sälk ja "südamelõige" ning ettevaatlikult piisavalt kaugel olles ja hüppevalmis lati otsaga langetuslõige. See oli ÕIGE otsus! AGA puu ei kukkunud nii, nagu ma ootasin VAID see maasse külmunud latv LÜKKAS selle 5-meetrise tüveosa endast eemale ja prantsatas kännu peale! Kui oli raksatus, oli ju saemehe reaktsioon kohe taganeda ja nii see u.40cm läbimõõduga kase ladvaosa meetri peale ninaette kukkuski! PÄRIS fekaal TUNNE OLI!  

See tagumine jäme känd, eesmine oli niisama tüüakas. See oleks pidanud kukkuma diagonaalis noorema kase suunas aga kukkus siis 90-kraadi plaanituga. Probleem ongi poolpehkimuses, toorest puud ei suudaks pideriba pidi pikisuunas pooleks murda! Eks ma pean edaspidi oma surnud jämedate sangleppadega ka ettevaatlikum olema! Kui selline pähe kukub, siis kiiver küll ei aita...  Ehk surnud puud on kuradi ohtlikud sest ei käitu tavapuu langetamise loogika järgi. Samas need kaks, üks surnud ja teine elus aga lääpas, tulid alla täpselt nii nagu plaanitud! See oligi plaan - toominga kännu peale saada, et oleks mõnus pakke saagida. Siin enne tükeldatud pehastunud kask oli ka täpselt selleks alla pandud ja kui mõnus oli seda saart tükeldada! Siis oli jälle uhke tunne Wink Aga see oli veel elus, niivõrd kuivõrd saaresurmas puu olla saab. 

[Pilt: mhPVw2g5cwCSyb70zK1fCPoIFzY2WVDGU8y9FHG3...authuser=0]
Vasta

Ärgu härra V6sa arvaku, et ma metsatööd põlgan, oh ei, saan temast täiesti aru, vahel on päris tore kännu pääl istuda ja vaadata, kuidas viisakas metsaalune jääb maha. Lihtsalt on endal mõned kohad, mis ei pane enam vibrale vastu ja seega sunnitud kergemalt võtma. See talv on piirdunud tuule pahanduste koristamisega - 5-6 tihu palki ja peotäis latvu ka. Paar päeva värskes õhus ja paksus lumes.
Kõik ikka vana rögisejaga välja toodud, mitte kuidagi ei tahaks sellise törksa koerakesega paksus lumes jalutada, samuti ei oska ma unistada käsikäruga lumes müttamisest. Lund oli veel eelmisel nädalavahetusel piisavalt ja seegi mitmes kihis külmand nii, et vana rögiseja ajas natuke mustemat ka torust välja.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Aastakümned tagaso kui metsamehe elu alustasin siis üks esimesi lanke oli sügaval metsas kena suur haab,tüvi mingi 50+cm.Saagisin kännu läbi,puu kukkus kenasti soovitud kohta,tüügas tegi ka meeter paar üles alla vässa vässa ja kõik juba ragulik ja vaikne ja hakkasin juba tükeldama kui järsku ülevalt sadas lagipähe ni mingi 5 cm jäme kuivanud oksajupp.Põrutus läbi kiivri oli korralik mats,ilma ilmselt oleks kastis olnud...
Vasta

krt, hakka või kiivrit kandma...
Mu isa lõi, mädand lepa latv,  paar korda põlvini maa sisse ja pää veriseks, aga see teda toona ei võtnud.
Insult viis aastaid hiljem, kas oli omavahel seostud või ei?....
Vasta

(17-02-2022, 16:51 PM)pannkook Kirjutas:  krt, hakka või kiivrit kandma...
Mu isa lõi, mädand lepa latv,  paar korda põlvini maa sisse ja pää veriseks, aga see teda toona ei võtnud.
Insult viis aastaid hiljem, kas oli omavahel seostud või ei?....
Pauk võis veresooned lapikuks lüüa küll.
Vasta

Sügisel, kui ma siin omal lepiku puhastamisega alustasin, oli ka algus üsna korralik segadus. Üks jäme lepp oli tormiga maha tulnud ja teise kahe lepa vahel poolviltu kinni, üks hoidis ühelt poolt pinges ja teine teiselt poolt. Kõigepealt üks maha, ise kogu aeg vaadates, et midagi valesti ei lähe. Sai ühelt poolt pinge maha, siis tuli aga see poolviltune maha saada (õnneks tuli see juba peale seda esimest maale lähemale). Sai siis vaikselt hakata seda jalast saagima ja kui oli näha, et hakkab liikuma, siis sutsukaupa lõiget suurendades. Puu kõrval ma ise loomulikult ei olnud, sest see oli ette näha, et ta lihtsalt niisama ei lange ja nii oligi- kui maha sain, läks tüügas pool meetrit kindlasti kõrvale. Edasi oli juba nö standardsaagimine.
Kiivrit olen ma ka ikka nüüd kasutanud, kusjuures ka suure trimmeriga trimmerdades, seda juba vaikuse tõttu- ka kärbsed, mis tavaliselt just kõrvas pinisevad, ei häiri Big Grin
Ka võrk on kiivri küljes hea.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne