[PlyVal64]

Ma ei ole roheline, aga sellise jutu peale peab ütlema, et kui _kasu_ kõrvale jätta, siis "läbimatu ja kole rägastik" ongi kõige looduslikum ja liigirikkam.

Seda kui on tegu terve loodusega. Antud juhul on peapõhjus kuuse kooreürask kes lööb tasakaalust kõik välja. Kuusk kukkub maha ja asemele tuleb kas paju või sarapuu. Need kaks aga hoolitsevad selle eest, et liigirohkus kaob.
Rohelistele seda selgeks ei tee.

Näide rohelisest mõttelaadist. Mul näiteks keelati Kuradikäpa kasvukohas igasugune tegevus. Ka heina niitmine. Üritasin küll selgitada asja aga KKA ähvardas trahviga kuna mingi direktiiv näeb ette, et selline koht peab olema puutumatu.
Nüüd ilutseb seal paju ja võsa all näeb suvel mõnda üksikut rohelist taime.
Looduskaitsjad aga ei tunne enam selle koha vastu huvi. Pole midagi kaitsta. Jääb mulje, et see roheliste bande on mingi terroriorganisatsioon.

Peaks tegema partei...
Kogu Väinamere ja ka Peipsi äär sama seis oma arutuks läinud rooväljadega! Loomapidamise lõppemisega on kõik kadunud. Võrtsjärv kaob varsti üldse ära.
Sellest ei saada aru, et ENAMUS loodusvaateid mida me oleme harjunud vaatama ja NAUTIMA, on kõik puhtalt inimtekkelised. Inimese vahelesegamiseta ürgLoodust Eestis on vaid Järvselja ühes radikaalses piirangualas ja ka seal poleks ma selles lõpuni kindel. Puhtalt looduslikku metsa on aga miskipärast me neid ei naudi! Ja ka see liigirikksue teema on pehmelt öeldes küsitav! Loomadega koos käinud kasulikud tegelased on ju kadunud - millal viimati puhas zitasitikas ette jäi ja zitta sõi? Meil randtiirud ammu kadunud, ka muud maaspesitsejad, samuti on käpalised kadumas ja ilmuvad vaid niidetud aladele... Oma õue liigirikkust säilitan sellega et niidan aga mitte pidevalt. Augusti algul mälumängukaadri suvepäevadeks korjas Proua meie õuelt sellel hetkel õitsevaid ja meile tuntud ehk raamatute abiga tuvastatud taimi 36 liiki. Ära tunti äkki 8  Pilliroog ja vorstirohi ja pune jms lihtne. Kui saadaks ometi selelst aru, et enamuse ilu taga on kas Inimeste või loomade meeletu töö, saaks asi juba paremaks.

Mis on üks suur häda just metsadega, on "ahnus". Ja ahnus hoopis teises võtmes: kõik on majandus ehk võimalik raha ja ka istutusmaterjal on majanduseks mõeldud aga näiteks kasvatada 6-harulist tormikindlat rannamändi me ei oska! Ehk kõiksugu kõveraid, harulisi jms looduslikku on liiga vähe. Koolis ka õpetatakse ladva ja tüve järgi "ilusamad" välja valima mis on Looduse seisukohast vale. Kasvõi see, et harude vahed on paljudele liikidele parimaks koduks ja harulised puud ananvad varju vajavatele taimedele kasvuala jne. Ka vigased puud jms tasub alles jätta ka kasvueas, mitte vaid "elustikupuudena" lageraiel... Meil mere kaldal hoolitseb jää ja tuul selle eest ja IGA jää väänatud-kooritud puud ei pea maha lõikama! Ellu jääb ju tugevam ja see on geeni poolest parem variant. Kõik siin jää all ja sees ja eespool, mis augusti viimaseks nädalaks pruun ei olnud, jäi kasvama ja kasvab siiani. Kõik pruun ehk surnu läks kohapeal Muinastulede lõkkeks. See oli siis kevad 2019 ja see mänd, millest tegin siis mais pilti et kuidas kohe Loodus ikka risti üles kasvama hakkab, on siiani elus ja tänaseks vaat et meetrikese ülessuunda kasvatanud. Aga vaid ja ainult nii saabki selliseid puid, kus oksast kasvab uus tüvi, neid "ise" teha pole võimalik! 

Ehk liige agarus on ogarus ja rikub ka palju ära. Metsateol leida kompromiss majanduse ja loomuliku ilu vahel on päris peen kunst. Puupõldu mõistab iga loll ka teha...