Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Raskema veoga põkatsit üle selja ei taha visata?

Aquila captas non muscas.
Vasta

(26-11-2022, 23:16 PM)Daff Kirjutas:  Raskema veoga põkatsit üle selja ei taha visata?

Ees on raskuste plokk pluss veel 12-16 rehvid velgedega.
Metsakuiva kannatab päris head kogust korraga vedada. 
Üldiselt olen rahuliku loomuga ka ja nokk taevas piduritega juhtimist ei harrasta.
Vahel olen mõelnud miskise pisi haaratsi peale, et ei peaks kettidega majandama. Aga 25-e puhul tähendaks see ikkagi drastilist jõudluse kadu. Alla 100Kg ilmselt ühtegi haaratsit ei leia, pigem ikka ülespoole.
Kokkuvõtteks pole sel ülekasvanud motoplokil häda miskit. Oma massi juures tirib hästi.
Vasta

(26-11-2022, 20:16 PM)meli666 Kirjutas:  Mis poeks puude vahelt läbi ja ei tekiks dilemmat. Kas mõned noored puud maha või jättagi see üksik kuivanu metsa.
Lageraiet ei taha teha, siis oleks dilemma kohe ära taandatud? Ega selle vastu midagi teha ei annagi, nagunii kunagi peab see kuivanud puu maha tulema ja looduses võib ta kukkuda noorte puude selga, aga sina saad langetamisel suunata kuhu peab kukkuma.
Plokiratas puu otsas on väga pro.

Hinnad on jah head, natuke langesid aga tegelikult oleme või sees, sest keskmine tuleb ikka kõrgem kui varem sai. Ise vedasin jaanuaris ja juulis 2021 lõigatud lankidelt oksad kokku, siis oli hakke hind 5 eur ja vaatasin et ei hakka kulutama, jätan väetiseks. Nüüd kui 20+ hinnad läks hammas verele. Õnneks tuli eelmine nädal lumi maha ja ei näinud noori looduslikult uuenenud taimekesi millest kindlasti üle sõitsin Big Grin
Vasta

T-25 jaoks on väiksemaid palgivintse ka tehtud. Vb huvi siis üks boogiwoogis müügil...

               

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(26-11-2022, 20:16 PM)meli666 Kirjutas:  Nonii, kuidas siis foorumlastel metsategu ka edeneb? Hinnad on vägagi head ja ürask saadab ka hoolega puid loojakarja.
...
Järjest rohkem on tunne, et oleks ikka miskit lintidega raudhobu sarnast vaja. Mis poeks puude vahelt läbi ja ei tekiks dilemmat. Kas mõned noored puud maha või jättagi see üksik kuivanu metsa.
...
Eelmine aasta ostetud ja suvel töökorda seatud Estre vints küll aitab päris hästi sellise probleemi puhul. Pluss siis igasugu suured kallakud.
Aga see vintsiga maad pidi pikalt kakkumne tõmbab ikka koore pori täis.
... 
T-25 muidugi on vints haakes ainult palkide kokkutõmbaja, kuna vints ise juba sellise kaaluga.
Seega, probleemsed kohad toimetatud. Läheb vints haakest ja edasi haakeraud ja ketid.
Kuur puid täis aga vist peab ikka jälle minema... kui aega jääks. Kes Talverallit teeb? Wink Paistab et jääb jälle mets vahele...

Raudhobu-laadne - teretulemast unistamise "klubisse"! Unistusekomplekt on saadaval, "kõigest" 29K€. Lihtsamad Oxenid jms on odavamad, kasutatud Flex oli aga 8000+maksud. Sellise hinnaga hakkab asjal isegi juba iseendale jumet olema, haagisega peaks siis kodulähedalt mingit valgustuse/harvenduse tööd juurde leidma.  

Mis nüüd pori puudutab, siis mujal vintsitaske palgikoonusega. Hoopis teine tera pidi kohe olema. Ja muidugi järgmine teema mujalt ilmast - portatiivsed vintsid, millega sellist tööd tehakse. RaudHobu on ka oma olemuselt isesõitev vints Big Grin Lihtsalt iga vidin maksab tuhandeid. Aga mägismaal on vints möödapääsmatu. Või tegelikult üldse suurte puude langetamisel teiste vahel. Põka... las olla Big Grin
Vasta

Mul põka taga 66 vints ja saab toimetada küll.Mul ka siin kohati mägine ja tuul murdis mäe nukil tamme maha ja all põka teel vintsisin välja.
Vasta

(29-11-2022, 00:57 AM)hillar2 Kirjutas:  Plokiratas puu otsas on väga pro.

Ma jah kasutan plokki võimalikult palju isegi otse tõmbamisel. Sätib traktori ja väljaveetava puu vahele niikõrgele kui käed ulatavad. Pika maa korral niimoodi väga abiks ja ei toimi tüve ots adrana.
See Ksf Plyval plastkoonus ka huvitav asi ja kindlasti abiks. Aga pole kuskil silmanud kohe raha sulle mulle variandis müügis.
Ideaalis võiks selline plokk ka olla.


Sel Estre vintsil võiks olla ka raadiopult. Üksinda toimetades kaugemalt või mäenukist alla no mitte ei näe, kuhu palgiots tüürib. 
Puldiga saaks palgi kõrval kaasa kõndida, isegi suunata vajadusel.
Dragon auto vintsi pult ja vastuvõtja said ära ostetud. Aga kuidagi 12V miskist silindrit vms oleks ka vaja. Elektromagnetklapp vist pole pika käiguga ja jõudu ka omajagu vintsi käivitamiseks vaja. 
Hüdraulika elektri jagajaga läheks liialt keeruliseks.
Ehk siis, vaja see valge nööri küljes olev hoob kuidagi liikuma saada. Lülitus peaks nobe küllaltki olema, et kui palgi ots kännu taha jääb... vints omajagu kiire ka, pole tigureduktoriga lahendus.
Paremat pilti pole hetkel, aga valge nööriga see plokiratas seal liigub üles alla, mis vintsi lülitab.
   

Ksf Mlsluige Estre vintsi pildid huvitavad. On nagu minu oma suht täpselt, aga alumine tugitald tundub teine. Väiksem pisut on, mõnikümmend kilo kergem ka. Minu oma on kaalult kuskil tunde järgi 2,1M vene lattvikat. Ehk siis pole hullu ja tõmbetööd saab edukalt teha. Aga, et punt puid ka külge ja metsast välja, seda ei.
Ma sest boogie woogiest aru ei saanud, Facebook? Otsisin sealt ka, aga seda kuulutust ei leidnud. Vast juba müüdud.
Vasta

12 V pealt käivat lineaarmootorit (aktuaatorit) on Sul vaja. Midagi säärast, näiteks:
https://www.elfadistrelec.ee/et/linear-a...p/30096932

Iseküsimus, kas 250 N jõudu ja 27 mm sekundis kiirust piisavad on. 100 mm käiku  vast on. Raadiopult ja releeplokk Sul juba on, nagu aru sain.

Või midagi sarnast.

Vintsidele on ka isetagastuvad juhtpaelad olemas.

Soomes üheksakümnendatel oli vöö peal vedrupingega kodukootud paelatrummel. Üks ots oli vintsi hoova küljes ja teist hoidis vöökarp pingul. Kui tõmmata tahtsid, tirisid paela pingule. Kui palgile järele jalutasid, siis tuli "lapata". Karp keris lõdva sisse. Kuna kinnitus hoovale oli läbi vedru, siis kannatas päris üksjagu venitada ja vedas küll. Ainult paela otsa kukkuda ei tohtinud nii, et see pingesse läheks, võis vintsi käima tõmmata.

Trossi oli mingi 30 meetrit, juhtpaela järel alla kahekümne. Enamasti töötasime kahekesi: üks haakis ja jalutas alguses kaasa ja teine keris ja võttis vastu. Esimene niikaua pani keti järgmise noti ümber ja jalutas tagasitassitavale trossile vastu. Meil olid aasaga ketid, mis haakisid end piluga konksu külge. Sama ketiga riputasid kuni kaheksa notti vintsi plaadi sälkudesse. Enamasti küll tirisime kivide vahelt ja järsakult lagedale laiali ja sealt korjas metsakäru need üles.
Vasta

Kas atv vintsi ei saaks valge nööri tõmbamiseks kasutada?
Vasta

(30-11-2022, 02:01 AM)Brrr Kirjutas:  Kas atv vintsi ei saaks valge nööri tõmbamiseks kasutada?

Selline lahendus mis saab peale või kinni jääda pole sellises kohas kus inimesed, puud ja trossid saavad omavahel kokku sugugi hea mõte.
Kaugjuhtimise süsteem on mõeldav ainult selline mis signaali katkemisel siduri lahutab.
Mulle oleks aktsepteeritav kui kardaanilt veetav kliimapumba sidur kerib nööri trumlile ja jääb seniks libisema kui nöör pingul ning mähis pingestatud.
Juhtimisahelasse kindlasti 2 releed et kui peaks ühel releel kontaktid kokku jääma siis teine lühistab ja laseb kaitsme läbi.
Pöörlev kett on seal juba olemas, vaja vaid hammasratast ja sobiva takistiga siduri jõud paika sättida.
Vasta

Sellist lahendust ei soovita:
12 V pealt käivat lineaarmootorit (aktuaatorit) on Sul vaja. Midagi säärast, näiteks:

https://www.elfadistrelec.ee/et/linear-a...p/30096932

Kui on natuke koormust ka, siis liigub kindlasti aeglasemalt, olen neid näinud ja kasutanud, küll 24V, seega 12V on veel jõuetum. Vajab puhtust ja hooldust, lepingu lõpetab kõige halvemal ajal. Tegelikult kestab, aga loodad ju enamat, sest hind on vastav. Pika nööriga ja trumliga lahendus olen näinud, tundub päris hea, kui omal mõistust jagub. Võiksime pisut oodata, kuniks rootsi ja paadi spetsialist omad lahendused väljakäib.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Ma julgeks koonuse kohalt välja pakkuda jämeda PE-veetoru jupi, mis on otsast koonusesse keevitatud. Sellest libedamat ja kulumiskindlamat materjali on raske leida. No ja neid torujääke peaks igas Eesti nukas leiduma + plastikeevitajaid. See võiks suisa toode olla? Lätlastel maksab koonus 169€ mis pole ka teab mis palju. 

Vintsid: arboristis kasutavad juba ammu merelt tulnud ST ehk SelfTailing vintse, Luual on Harkeni omad. Neid ka motoriseeritaske merel aga see kõik on kallis. Selles osas on too kanaadakate Honda-mootoriline vints suhteliselt üksmeelselt Maailma parimaks tunnistatud. Odavalt saad riistamarketist läbitõmbevintsi aga see on ka raske ja aeglane. Ohtlike puude puhul ülevinsimiseks hea ja kui olemas on siis langetusabina ka aga ka siis on kiire ja ülekandega jõuvõimendatav kerge nöörtrossiga mootormasin parem. Ja sama keiss: kõik trossid on ka merelt metsa jõudnud! Olulisim asi mittevenivus ja KAAL! Praegu on ju ka just ajuvaba raske raua kaal probleem! Kui kaal on tugevuseks möödapääsmatu, minnakse ju pehmel pinansel töötaval tehnikal lintide peale ja lisandub veel ka manööverdatavus. Metsapull, Kapsen, IH jne. Egas uus hüdraulikaga IH Flex on ka 500kilo. Niipea, kui tahad lageraie asemel "nokkima" hakata ja maa on ka eriline, kas pehme või püstloodis, ongi häda käes ja tekib vajadus väikese roomiku järele. Ja ongi koht ksf!i Nõkatsit äkki testida??? See võiks nüüd küll külmunud maaga üraskikuusikus Tegija olla?
Vasta

(30-11-2022, 11:59 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Ma julgeks koonuse kohalt välja pakkuda jämeda PE-veetoru jupi, mis on otsast koonusesse keevitatud. Sellest libedamat ja kulumiskindlamat materjali on raske leida. No ja neid torujääke peaks igas Eesti nukas leiduma + plastikeevitajaid. See võiks suisa toode olla? Lätlastel maksab koonus 169€ mis pole ka teab mis palju. 

Vintsid: arboristis kasutavad juba ammu merelt tulnud ST ehk SelfTailing vintse, Luual on Harkeni omad. Neid ka motoriseeritaske merel aga see kõik on kallis. Selles osas on too kanaadakate Honda-mootoriline vints suhteliselt üksmeelselt Maailma parimaks tunnistatud. Odavalt saad riistamarketist läbitõmbevintsi aga see on ka raske ja aeglane. Ohtlike puude puhul ülevinsimiseks hea ja kui olemas on siis langetusabina ka aga ka siis on kiire ja ülekandega jõuvõimendatav kerge nöörtrossiga mootormasin parem. Ja sama keiss: kõik trossid on ka merelt metsa jõudnud! Olulisim asi mittevenivus ja KAAL! Praegu on ju ka just ajuvaba raske raua kaal probleem! Kui kaal on tugevuseks möödapääsmatu, minnakse ju pehmel pinansel töötaval tehnikal lintide peale ja lisandub veel ka manööverdatavus. Metsapull, Kapsen, IH jne. Egas uus hüdraulikaga IH Flex on ka 500kilo. Niipea, kui tahad lageraie asemel "nokkima" hakata ja maa on ka eriline, kas pehme või püstloodis, ongi häda käes ja tekib vajadus väikese roomiku järele. Ja ongi koht ksf!i Nõkatsit äkki testida??? See võiks nüüd küll külmunud maaga üraskikuusikus Tegija olla?

Palgikoonusest ja vintsi juhtimisest  

The Farm Tractor in the Forest

https://www.maine.gov/dacf/mfs/publicati...forest.pdf
Vasta

(29-11-2022, 23:07 PM)v6sa Kirjutas:  12 V pealt käivat lineaarmootorit (aktuaatorit) on Sul vaja. Midagi säärast, näiteks:
https://www.elfadistrelec.ee/et/linear-a...p/30096932

Iseküsimus, kas 250 N jõudu ja 27 mm sekundis kiirust piisavad on. 100 mm käiku  vast on. Raadiopult ja releeplokk Sul juba on, nagu aru sain.

Või midagi sarnast.

Vintsidele on ka isetagastuvad juhtpaelad olemas.

Mul on jah Dragon autovintsi juhtpult ja vastuvõtja. Tegelikult ka lineaar olemas.
                     

Aga lineaari jätsin mainimata, sest ma ei suuda ohutust selle puhul välja mõelda. Kui peaks näiteks mingi toite probleem ilmnema, siis kolksti tagasi see end ju ei liiguta. Seega jääb vintsi tõmme sisse ja...
Estre vints on päris nobeda tõmbekiirusega. Minul ta nii kiire pole, sest T-25 on tühikäigul päris madalad pöörded.
Vähe uuem isend ja teine tegumood, aga sisu niiöelda sama.


Siduri lülituseks oleks miskine elektomagnet lahendus parim. Signaal või toide kaob, kukub kolksti lahti. Iseasi, kust leida vähemalt 20Kg jõuga ja 50mm käiguga isendit.
Keegi on kunagi välja mõelnud õhuga lülituse, aga jah T-25 ja õhk, no ei ole mõtekas leiutada.
https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:-nvK7EyutmcJ:https://digikogu.taltech.ee/et/Download/da3f58b7-b3a7-4b9d-9309-082128f6c60e&cd=14&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Isetagastuv pael poolil on ka huvitav. Aga tross 60M pikk. Ok, nii kaugelt tõmbab harva.
Ehk peaks kevade Maamessil silmad lahti hoidma ja vaatama, kuidas siis tehas teeb.
Kuna trossi välja lastakse ka puldiga ja vedu ilmselt hüdromootoriga, siis elektriline jagaja. Mind see sel juhul muidugi ei aita, kuna vedu kardaanilt.
Vasta

Tehas teeb vast hüdroga? 12V pealt on igasugu hüdroklappe saada. On-off tüüpi lülitus üsna lihtne tekitada. Saab ka edasi-tagasi.
Vasta

Rihmaga oleks mul üks suurem siduri variant pakkuda, tõsi vajab taastamist. Katted kulunud. Aga magnet on äge.
Vasta

(01-12-2022, 21:45 PM)olli Kirjutas:  Tehas teeb vast hüdroga? 12V pealt on igasugu hüdroklappe saada. On-off tüüpi lülitus üsna lihtne tekitada.

See haaratsi küljes olev tundub jah hüdroga- hüdromootoriga, trossi laseb puldiga välja ka.
Aga see ikka kardaani veoga. Ja puldiga lülitab. Hüdrovoolikuid ka vintsi külge ei lähe.
Võimalus küll on, et kuna lääne traktoritel jõuvõtu võlli lülitus hüdropakkiga elektriliselt, siis äkki seal süsteemi pult vahele poogitud, aga hästi ei usu. Ikka vintsi küljes ilmselt see elektriga lülitus.
Tähelepanelikult vaadates video keskel palk liigub vastu vintsi ja puldilt näpp ära. Jõuvõtuvõll käib ikka ringi.
Vasta

(01-12-2022, 21:37 PM)meli666 Kirjutas:  
(29-11-2022, 23:07 PM)v6sa Kirjutas:  12 V pealt käivat lineaarmootorit (aktuaatorit) on Sul vaja. 
Aga lineaari jätsin mainimata, sest ma ei suuda ohutust selle puhul välja mõelda. Kui peaks näiteks mingi toite probleem ilmnema, siis kolksti tagasi see end ju ei liiguta. Seega jääb vintsi tõmme sisse ja...
Laiskus on edasiviiv jõud Big Grin 
Kusjuures pole selge, kas see masina juurest vintsiga manipuleerimine pole üldse kõige ohutum? Pult käes kipud ikka asju "reguleerima" ja siis pole õnnetus kaugel... Samas on vintsitee kõrval olla kõige ohutum, misiganes trossiga juhtub, lendab see kas edasi või tagasi jõu rakendumise suunas, mitte küljele. Selles osas kõlab Võsa pakutud isetagastuv kaugjuhtimsitross üldse kõige mõistlikum. See hoiab tähelepanu? 

Aga just viskas 21-aastase tulitera RaudObese Kirunas müüki Big Grin Hind ja komplektsus on väga hea aga asukoht isegi Rootsi enda sees mitme tuhande raha kaugusel...
Vasta

(01-12-2022, 22:18 PM)meli666 Kirjutas:  
(01-12-2022, 21:45 PM)olli Kirjutas:  Tehas teeb vast hüdroga? 12V pealt on igasugu hüdroklappe saada. On-off tüüpi lülitus üsna lihtne tekitada.

See haaratsi küljes olev tundub jah hüdroga- hüdromootoriga, trossi laseb puldiga välja ka.
Aga see ikka kardaani veoga. Ja puldiga lülitab. Hüdrovoolikuid ka vintsi külge ei lähe.
Võimalus küll on, et kuna lääne traktoritel jõuvõtu võlli lülitus hüdropakkiga elektriliselt, siis äkki seal süsteemi pult vahele poogitud, aga hästi ei usu. Ikka vintsi küljes ilmselt see elektriga lülitus.
Tähelepanelikult vaadates video keskel palk liigub vastu vintsi ja puldilt näpp ära. Jõuvõtuvõll käib ikka ringi.

Juhan hirvel on näiteks pistik taga millel kork ees ja mis sildab klemmid et jõuvõtuvõll lülituks.
Kunagi sai päris pikalt mõistatatud miks võll ei lülitu kui omanik oli sellele haiget teinud ja ära visanud et milleks lisaraskus.
Täiesti nähtud on ka heinapress mis kasutab seda pistikut et mitte end lõhki pressida.
Keritava trossiga aga on soovi jalutada siis selline toode on 10m aga ilmselt on olemas ka pikemaid.
Mõistlik on tross ära vahetada nööri vastu ja võibolla annab veel tuunida et rohkem mahuks.
See isegi ei pea enda küljes olema vaid piisab kui vintsi küljes ja rahulikult kerides annab järgi aga äkilise tõmbega lukustub ja sikutab kangi.
Saab lahendada ka nõnda, et sikutamise suund pole oluline kahe kausi põhimõttel.
http://kr.ee/kolmruutu_product/iselukust...strossiga/
Vasta

Trakatsite taga metsavintsid. Nagu ikka, siis Rootsis on kõik ära tehtud ja kõike ka müüakse Big Grin 
Klaravikus olematu hinnaga praegu kohe saada, 500€+kõm+oksjonitasu on piirhind juba saavutatud. Aga peamine on ju idee asja taga: et traktori nina ei tõstaks, saab palgikoormat kas ratastel või suuskadel sõidutada. Seal tundub kõik teatud mahus liikuv ehk ka keerav olevat, alumine haakelatt on ju ka keerav. Loksud niigi ananvad liikuvust. See ju ajastust, kus Rootsis olid veel laialt  ka päristöös, mitte hobitalunduses, kasutusel 2WD vanad traktorid. Ja ei jäta arutu raua kaalu muljet, mõistusega vist tehtud?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne