Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

(05-12-2022, 12:39 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Trakatsite taga metsavintsid. Nagu ikka, siis Rootsis on kõik ära tehtud ja kõike ka müüakse Big Grin 
Klaravikus olematu hinnaga praegu kohe saada, 500€+kõm+oksjonitasu on piirhind juba saavutatud. Aga peamine on ju idee asja taga: et traktori nina ei tõstaks, saab palgikoormat kas ratastel või suuskadel sõidutada. Seal tundub kõik teatud mahus liikuv ehk ka keerav olevat, alumine haakelatt on ju ka keerav. Loksud niigi ananvad liikuvust. See ju ajastust, kus Rootsis olid veel laialt  ka päristöös, mitte hobitalunduses, kasutusel 2WD vanad traktorid. Ja ei jäta arutu raua kaalu muljet, mõistusega vist tehtud?

Kui klaravikus on midagi odav, siis on see põhjusega. Sellel oksjonil saavad pakkuda ainult kohalikud.
Vasta

(05-12-2022, 16:35 PM)Kult Kirjutas:  
(05-12-2022, 12:39 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Trakatsite taga metsavintsid. Nagu ikka, siis Rootsis on kõik ära tehtud ja kõike ka müüakse Big Grin 
Klaravikus olematu hinnaga praegu kohe saada, 500€+kõm+oksjonitasu on piirhind juba saavutatud. Aga peamine on ju idee asja taga: et traktori nina ei tõstaks, saab palgikoormat kas ratastel või suuskadel sõidutada. Seal tundub kõik teatud mahus liikuv ehk ka keerav olevat, alumine haakelatt on ju ka keerav. Loksud niigi ananvad liikuvust. See ju ajastust, kus Rootsis olid veel laialt  ka päristöös, mitte hobitalunduses, kasutusel 2WD vanad traktorid. Ja ei jäta arutu raua kaalu muljet, mõistusega vist tehtud?

Kui klaravikus on midagi odav, siis on see põhjusega. Sellel oksjonil saavad pakkuda ainult kohalikud.
Saavad ka ettevõtted. Mul omal pole aga Sõber palju asju sealt ostnud. Purjeka, traktori, kiilploki jne.  Tavaeestlane ei saa jah regada ega otse osta. Kuid käibeka vahe on juba piisav et ärina sealt soetada. Odav on asi siis, kui tahetakse reaalselt lahti saada. Siis kujuneb tegelik lõpphind pakkumistega. Seal pea 4 päeva aega hinda kerida ja see kerib kohe kindlasti. Ma pakun, et realistlik hind läheb 10-11tuhatSEK + tasud. Või isegi rohkem. 
Schibsted elik Blocket tegi küll selle idiootsuse, et ilma soome-rootsi-norra-taani telefoninubrita regada ei saa. Kes müüa tahavad, panevad oma otsekontakti kuulutusse.
Vasta

(05-12-2022, 17:31 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Saavad ka ettevõtted. Mul omal pole aga Sõber palju asju sealt ostnud. Purjeka, traktori, kiilploki jne.  Tavaeestlane ei saa jah regada ega otse osta. Kuid käibeka vahe on juba piisav et ärina sealt soetada. Odav on asi siis, kui tahetakse reaalselt lahti saada. Siis kujuneb tegelik lõpphind pakkumistega. Seal pea 4 päeva aega hinda kerida ja see kerib kohe kindlasti. Ma pakun, et realistlik hind läheb 10-11tuhatSEK + tasud. Või isegi rohkem. 
Schibsted elik Blocket tegi küll selle idiootsuse, et ilma soome-rootsi-norra-taani telefoninubrita regada ei saa. Kes müüa tahavad, panevad oma otsekontakti kuulutusse.

Mul on konto seal olemas ja ostnud pea 60 asja sealt, selles mõttes on Taani oma parem, seal väga harva kui ainult kohalikele, aga Rootsis omas kui sirvid ja tundub kahtlaselt odav, siis võib enne avamist juba arvata et on ainult kohalikele .
Kui sa sisse logid siis ütleb nii: Please note that foreign buyers cannot bid on this auction
Vasta

(05-12-2022, 17:42 PM)Kult Kirjutas:  
(05-12-2022, 17:31 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Saavad ka ettevõtted. Mul omal pole aga Sõber palju asju sealt ostnud. Purjeka, traktori, kiilploki jne.  Tavaeestlane ei saa jah regada ega otse osta. Kuid käibeka vahe on juba piisav et ärina sealt soetada. Odav on asi siis, kui tahetakse reaalselt lahti saada. Siis kujuneb tegelik lõpphind pakkumistega. Seal pea 4 päeva aega hinda kerida ja see kerib kohe kindlasti. Ma pakun, et realistlik hind läheb 10-11tuhatSEK + tasud. Või isegi rohkem. 
Schibsted elik Blocket tegi küll selle idiootsuse, et ilma soome-rootsi-norra-taani telefoninubrita regada ei saa. Kes müüa tahavad, panevad oma otsekontakti kuulutusse.

Mul on konto seal olemas ja ostnud pea 60 asja sealt, selles mõttes on Taani oma parem, seal väga harva kui ainult kohalikele, aga Rootsis omas kui sirvid ja tundub kahtlaselt odav, siis võib enne avamist juba arvata et on ainult kohalikele .
Kui sa sisse logid siis ütleb nii: Please note that foreign buyers cannot bid on this auction

Ja kas see on siis paha? Hoitakse siseriiklikult eraalgatuslikult hinnad elamisväärsed. Rikas rahvas saab seda omale lubada. Ise olen kokkupuutunud vanemate puujahtidega sama asjaga. Ei müüdudki ühte. Me tahtsime tuua sellist, mis olnuks Eesti vanim. 
Teine asi, peab "kodustatud esto-rotsat" omama Wink Neid peaks seal ju lõputult olema.
Vasta

Alati on probleem, et kuhu traktori külge metsa minnes kõik vaja minev kola paigutada. Langetuslabidas, kiilud, kirves, veoketid, kanister jne.
Saega ka nii, et pigem kaks. Nagu teise koju jätab, kiilub plaat nagu tellitult kuhugi lõikesse kinni.
Kui kellegil mõeldud välja miskine paigutus, hoidikud. Siis palun jagada.
See aasta sai proovitud soo peale ka minna. Omajagu tuulemurdu. Esimese lumega iganädalaselt sai jälgi sõkutud. Sõkkumine toimus muidugi enne suuremaid sadusid ja suur tolku pole olnud. 
Miskine koorik on tekkinud, aga vajub ikka ära. Ühe korra õnneks kannatab ikka ära sõita, pidevat vedu mitte.
               

Mõnes kohas tundub all olevat ikka täis puder. Juurestik ka hoiab traktorit pinnal.
         

Kuna ilmad ei paista soosivat maa tahkumist, siis ega muud oskagi. Kui tõmbab vintsiga lihtsalt punti kokku. Ja vaatab, mis tulevik toob.
Kui kellegile tundub, et miks sellist vaeva näha ja kas lihsam poleks ehk niisama jätta. Siis rahaliselt ehk ongi, aga lihtsalt isiklikult meeldib põkatsiga toimetada ja liigutada ihu.
                     
Vasta

(15-01-2019, 18:28 PM)v6sa Kirjutas:  Millest jõuame jälle ringiga selleni, et "üks õige ja metsasäästlik majandamine on "ikka silmale ilus vaadata". Kedagi ei koti, mida mets või loodus asjast arvab. Peaasi, et oleks ilus vaadata ja "saepuru kaoks paari päevaga".

Keskliigendi pakutav "paindlikkus" on muu hulgas suurepärane võimalus sõita puruks kuuskede juurekaelad. Teised liigid sellest väga ei kannata.

Aga viimane postitus tegi vähemalt selgeks, millest austet ksf! nii üliemotsioonaalselt siin pajatab. Ma seni omas rumaluses arvasin, et metsatöö ratsionaalne olema peaks. Aga emotsioonil pole ju hinda! Seega, Avanti, popolo!, Lennartsforsiga kaunist puutumatut parki rajama!
Labase inimloomana ei oska sa hinnata siinsete metsariisumise käitiste esmaklassilist panust meie üldisesse heaolusse. Proovin siis korra labaselt selgitada. Kui ühine mets lõigatakse maha, siis mahalõigatud kraam on ju üldine hüvang. Nii. Samm edasi, müüme selle kõik "mitteavalike hindadega" maha. Jälle sirgelt rahva hüvanguks, miks peaks rahvas teadma, määndse naeruväärse summaga neid mahaparseldati? Jne. Lihtsalt ei viitsi kirjutada. Kui mingi sodoom kohtusse kaebab, siis rahast mul kahju pole. Palkamaks päris õigusteadlasi.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Mina olen kola hoidmiseks T40-l leidnud kõige paremaks viisiks segukasti kapoti peal. Vaadet varjab minimaalselt, ette okstele ei jää ja saad kogu kola korraga peale ja maha võtta. Kinni tõmban hetkel koormarihmaga, kuid plaanis panna kärukatte kummidega külgedele "kiirlukusti".
Vasta

Minul on kõige paremaks metsassikutajaks T.16m. Sõidad palgile peale, tropp ümber ja kinnitad sasii raami esiosale kinnitatud veoauto stankekonksule. Mida raskem vedu, seda rohkem maa külge tõmbab masina. Ja järgi saab tropitäisi võtta niipalju kui tagarataste vahele mahub (tagarattad laiaks). Igal juhul T25-st hulga parem kokkuvedaja. Pöörderaadius on veidi väiksem, aga kõrguse tõttu manööverdab hästi, ei tõsta nina, ei jää nii kergesti kõhtu pidi kinni. Muidugi sasii raam peab korras olema, ei tohi õli lekkida-(tunnus, et areneb pragu selles). T 25-le vast samamoodi õnnestub ninasse kinnitada .
Vasta

ma tegin omal nahal, kõik etapid läbi, hobimetsanduse väljaveo võimalusi uurides. Kõige mannetum oli T-16
See jäi sisse ka koduõuel oma olematu massi ja suure rattaga...
Vasta

(27-12-2022, 08:13 AM)pannkook Kirjutas:  ma tegin omal nahal, kõik etapid läbi, hobimetsanduse väljaveo võimalusi uurides. Kõige mannetum oli T-16
See jäi sisse ka koduõuel oma olematu massi ja suure rattaga...
See vast piolegi nii suur probleem kui on T-16 puhul "pidevalt on vastik tunne et läheb ümber" ja ta raijakas ju läheb ka kui kännule satud! Šassii, ka "skslane" sela sees, peaks olema Eestis enim traktoriste tapnud trakatsilaadne. Põka on vist vähe püsivam. Nõukaajal muud uudist raadiost piolnud krimirubriigis, kui T-16 läks kummuli, juht ja alla ja sai surma. Kui aga sel rattad teistpidi pöörata ja poolroomikud tekitada, võiks ju moditud "ämmavihtleja" täitsa asi olla kui need õnnetud külgreduktorid kestaks. Aga ei kesta. 

Ma just jõulud vestlesin Järvamaal tehnikaomanikest naaabritega ja olen täna täisveendumusel, et metsandushobiks omale mingit tehnikat soetada ei olegi mõtet. P-mõtteliselt mingi ultralight-tehnika kuni tõesti järgikõnnitava roomikdumperini et saag-bens-genekas-lõhkuja ja metsa sisse viia ja klotse kokku vedada. See jaksab ka 3-meetrist palki tarida, hobiks suuremaga ju ei tegutse. Ehk see O1 haagisel/kaubikus veetav ja nii jääb. Ülimaks hobivahendiks jääb siis klassikaline tema enda kokkupandava metsahaagise ja poomkraanaga RaudHobu. Selle pakib veel O1 peale isegi ära ja teedki ndlavahetusega ühe suure puu omale lõbuks. Kõik muu tõsisema tehnika ja suurema töö saab kohapealt tellida! Ja ka siis teenib. Kui mingid ajad tagasi polnud midagi võtta peale mõne rögiseja, siis täna on kõike ja muudkui tuleb juurde. Selgelt noorus ei ole hukas vaid hoopis väga asjalik! Aga sellist "nokkimise" tehnikat ikka pole, noored teevad kõike suurelt sest põllumajanduses pole midagi nokkida, see on aiamaa Wink Mets ongi ses osas vähe teine asi. Hektarit kartulit labida ja konksuga ei hari, hektarit metsa aga küll! Sinnani, kuni selle hektari toruga istutatud metsa jaoks on midagi suuremat kui käes kantavat vaja, läheb väga kaua aega.
Vasta

Kui maal on enda metsatükk ja sealt kannatab puid teha, siis peab olema endal mingi tehnika selle väljaveoks. Kas see on rögisev või mitte, on üsna teisejärguline. Nagu seegi , et keegi linnavurle arvab et väljaveovõimega metsatehnika peab tingimata mahtuma mingile O1 vms. kategooria haagisele, sest Tema Ise ei oma vastavat juhtimisõigust Smile
 Enne juba keegi on öelnud ja kinnitan seda seisukohta- puude väljaveotehnikal võiks ise seljas istuda ja lasta töö siiski mootoril ära teha Smile
Vasta

Ksf Plyvalile ehk sobiks metsas väike nokkimiseks miskit sellist. Kui vaja haagisega ka masinat vedada.
Ise ka korraks mõtlesin selle masina ostule. Aga minu ettekirjutus oleks 35-40cm 6M palk. Aga selleks on see riisikombain väike.
Kui muidugi endal aega ka pole sellele miski kasti taolise juurde ehitamiseks, siis külapealt teenustööna selle raha veel juurde, kaob ka mõte ilmselt.
https://soov.ee/24353849-yanmar-transpor...tails.html


   
Vasta

See vist pigem mingi ehitusplatsi või lameda maa masin. Metsas jääb vist lahjaks.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

Sai ka suvel nokitsetud,peale mahub 3m pikkused puud ja vintsiga tõstmine päästab seljavalust.
Katsetada olen saanud vähe,2 koormat olen sellega koju toonud,plaan veel see aaasta korra metsas käia.        
Vasta

(27-12-2022, 21:24 PM)Paksumaksu Kirjutas:  Sai ka suvel nokitsetud,peale mahub 3m pikkused puud ja vintsiga tõstmine päästab seljavalust.
Katsetada olen saanud vähe,2 koormat olen sellega koju toonud,plaan veel see aaasta korra metsas käia.

See vigur tundub pealtvaates täiesti teovõimeline asi omatarbeks metsast puud tuua ilma neid määrimata.
Hea kiire kagjuhtimisega hüdrovints peal on ja korralik hammastega haarats siis ideaalne nikerdada.
Kindlasti töö käigus õpib hindama kus puul raskuskese on et ühe käega koormasse aidata.
Veel tugijalad ka oleks et enamvähem ära loodida siis viimasepeal!
Pehme maapind ehk küsiks ka paremaid rattaid, näiteks virtsapütt või taolised aga kõval pinnal mida kitsam seda kergem vedada.
Vasta

(27-12-2022, 20:20 PM)meli666 Kirjutas:  Ksf Plyvalile ehk sobiks metsas väike nokkimiseks miskit sellist. Kui vaja haagisega ka masinat vedada.
Ise ka korraks mõtlesin selle masina ostule. Aga minu ettekirjutus oleks 35-40cm 6M palk. Aga selleks on see riisikombain väike.
Kui muidugi endal aega ka pole sellele miski kasti taolise juurde ehitamiseks, siis külapealt teenustööna selle raha veel juurde, kaob ka mõte ilmselt.
Tuu om hää küll!!! Ma ka neid kombainiraame Poolast vaadanud. Ja kes arvab, et riisi kasvatatakse kivikõrbes, siis see ju eksib Big Grin Enam mudasemat kohta pole olemas... Mu oma loomkatse kevadises lumesulajärgses ehk pehmeimas sanglepikus väikeroomikuga näitas, et ise mõistusega tehes ei jäta see isegi jälge maha!!! 
Suurim häda tundub olevat, et on puhas mehaaaniline vedu ja hüdrot pole üldse. Positiivne on muidugi vesijahutusdiisel ja võimalus sinna külge panna jõuline hüdro ja teha ka liikuvaks hüdropakiks. Varu seal ju võimsuses kombaini ajami jagu!  Aga muidu täpselt see mis vaja toorikuks. Sõidab, saab seista/istuda, ei karda pehmet, manööverdab hästi jne. 
Aga samas on see kohe kasutatav ilma ühegi keevitustäpita! Risti paned meetriseid-kahesei notte mida jõuad tõsta, koormarihmaga kinni ja muudkui vead. Metsa pead kõndima, tagasi saaad seista. Aga paned seisuplaadile pisikese suusa alla ja pole üldse probleemi Wink Ja hind on muidugi super!

edit: aga pigem on see mingi taolise masina raam kui kombaini oma. Ja kõlab ka kui võimalik roolõikur/pudistaja Big Grin 
Vasta

Kolm korda üle õla, aga mitte aru ei saa. Kust tulevad 25-e käiste logisemise ja maha murdumiste jutud. Aastal 2014 said CK rattad alla ja 0 probleemi, kuigi pidi traktor kohe katki minema. Nii, et saab metsa vedada küll ülemõõdulise motoblokiga, nagu Ksf Võsa tabava nimetuse on andnud sellele apastraatlusele.
Eelmine nädal said viimased puud metsast välja ja põkatsil töö otsa.
   

Puid sai välja omajagu, kogust praegu öelda ei oskagi. Laiali suuresti ja ühe koha pealt sai kokku ka lükatud.
         

Vaadates praegust ilmateadet, siis magus metsailm tundub tulevat, et külmetaks ka ikka maapinda ja pole seda paksu lund vahel. Sest sai sõkutud küll lund, aga mõnes kohas läks ikka vedelaks, kuna musta mulla põhjatuid kohti leidub. Aga traka kerge ja ära ei uppunud. Veits sai tasandatud ka, et viisakas jääks.
               

Aga, et ülemäära asja ka metsa ei oleks, siis üraskitele vaja pidurit tõmmata. Oskab keegi öelda, on sellised asjalikud?
https://metsatooriist.ee/toode/uraskipuu...nampullid/
Kui metsa seal 20Ha kandis, siis kas osta vajagi kümneid neid või annab effektiivsuse ka see, kui kollete juurde nad panna. Neid kuskil 3-4 praegu.
Vasta

(02-01-2023, 23:46 PM)meli666 Kirjutas:  Aga, et ülemäära asja ka metsa ei oleks, siis üraskitele vaja pidurit tõmmata. Oskab keegi öelda, on sellised asjalikud?
https://metsatooriist.ee/toode/uraskipuu...nampullid/
Kui metsa seal 20Ha kandis, siis kas osta vajagi kümneid neid või annab effektiivsuse ka see, kui kollete juurde nad panna. Neid kuskil 3-4 praegu.

Kõigepealt tuleb uurida kuidas see eelpool mainitud feromoon,  mida soovitatakse selles komplektis, mõjub üraskile ja keda ta ligi meelitab.
Aga abi on tast kindlasti. Parem ikka kui paljas vesi.
 

Näiteks Typosan meelitab ligi nii kooreüraskit kui ka väike-kooreüraskit. Väga efektiivne vahend.

Üldiselt pannakse 10ha kohta üks püünis kui tegeletakse üldtõrjega.
Kui aga on juba metsas kolded siis oli mingi mahu teema. Vist ca 20 kuupmeetri puidu kohta soovitati ühte püünist.
Püünised pannakse  kollete lähedale vahega 30-40 meetrit ja umbes 1,5m kõrgusele.
Vanasti võtsid majandi laost püüniseid ja ladusid nüüd peab ostma ja se mõjutab kindlasti püüniste arvu.
Väga tähtis on püünise kogurit pesta iga nädal. Roiskunud satikad levitavad lõhna mis peletab üraski püünisest eemale.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Mineva aasta kevadel võttis kolleeg nõuks minna üraski püünist ostma, kunas tema metsatukas sigudikud krõbistavad. Läksin isegi kaasa, et nö profülaktika/proovi mõttes oma metsa ülesse riputada, kuigi üraskit lähikonnas näha polnud veel. 
Halb oli üllatus, kui nädala järel oli kogumiskast pooles mahus üraskeid täis. Juhtumi järjekorda ei mäleta enam, aga kui külamehega üraski teemal rääkisin, siis jõudis ta jutuga sinna, et minulgi on kuri haigus metsa jõudnud. Kõrval RMK vääriselupaik, mis nüüd tuulega pikali lükatud ja muutunud suureks koldeks. Seal polnud minu juurde pikalt tulla. Seni olin arvanud, et pole seda muret tükk aega veel karta. 
Poest kaasa saadud soovitused: ära sa mitte kuusiku sisse püünist pane, tekitad hoopis uue kolde. Pigem kõrvale lehtpuu metsas või lagendikule
Kui pole aega tihedasti kontrollimas käia, soovitaks võtta suurema sahtliga kogumiskasti. Lähevad üsna paha lõhnaga haisema ja ja raisamatjad tulevad maiustama. 
Oluline on kevadel õigeaegselt ülesse panna, sest nii kui maapinna soojaks teeb, läheb tohutu lend lahti ja see aeg saab parima saagi koguda. 
Tooted ostsin Tartust mesinduspoest ja Typosan oli feromoon: https://mesindusekspert.ee/tootekategooria/metsakaitse/
Vasta

Kui juba on kolle lähedal, siis "mida rohkem seda uhkem". Ja keda veel korjab - koloraadokaid! Nii et tasub ka kartulipõllu lähedale üks panna. 20Ha peale üks kümmekond püünist kohe kindlasti ja enamus läheb ju perimeetrile, et juba sissetungijad kokku koguda! Parkmetsa võib vähem ka, kui oled alt ilu teinud. Siis on see 10HA peale üks ennetuseks. 10HA on siiski päris lahmakas tükk metsa Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne