[PlyVal64]

Oksakoht ei puhu lõhkumisel tegelikult pilli. Mööda säsi läheb kõik eranditult lõhki, mõnel puhul on lihtsalt "jebiitsesja siilat" vaja rakendada ja eelkõige puud lugedes õigest kohast alustada. Mul on puid lõhkudes iseendale suisa sportmäng, et saada halud nii et igaühel on säsitriip näha ja õllega kostitan ennast, kui saan jämedama oksaga nii pooleks, et ka oks on mööda säsi! 
Probleemne on keerdus ja/või kiuline. Selles on "ületamatu" üks paremaid kütjaid toomingas  Viimasel ajal jätnud toominga üldse 25-sendisena grillile ja siis tambid alles kuivana seda peenemaks. Miskit 50-sendist halgu aga ei tahaks küll kirvega lõhkuda. Mul hakkas just "selg valutama" ku imõtlesin, et talvega jälle üks on majakõrval pikali... 
Teine kiuline elukas oli pappel, mida ma ei teinudki kütteks vaid jätsin nottidena lõkkepuuks. Kui ta oli aastatega ära kuivanud ja kergelt juba pehastunud, siis sai teist juba ka katki. Praegu pliidile remmelgas ja ei ütleks et oli raske lõhkuda. 
40 puulõhkumise aastaga pole mitte üks nott lõhkumata jäänud, küll on mõnel korral tulnud saega kaasa aidata. Teed ahjupakust 2 saunapakku (Harvia on nii lühikese koldega) ja siis saab ikka lõhki. Ja mõnest "lootusetust" juba peale vaadates, õigemini juba metsas näed, olen teinud kohe pikemad pakud ja pärast saega rist sisse ning suureks Lapi küünlaks augusti lõppu. 
Aga pole ka meetriseid kütteks saaginud, polegi selliseid maadel. 2022 suve see metsakuiv 90+aastat vana rannamänd oli aga esimene selline, kus ma loobusin kirvest ja läksin kohe pisikese lõhkujaga kallale. Isegi saag arvas, et võiks poole võimsam olla  Küss oligi, et tahtsin 45-sendist halgu saada, teinuks 30-sendise läinuks kõik kirvega ka!