16-04-2023, 09:57 AM
Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid
16-04-2023, 10:04 AM
(16-04-2023, 09:57 AM)v6sa Kirjutas:(16-04-2023, 09:33 AM)Daff Kirjutas: ...
Eluaeg on metsas olnud tsoker ja kraanal tropp.
Ma usun, et mingi ingliskeelne väljend siia sobib veel vähem.
Mõlemad laensõnad ingliššist:
choke - kägistama;
drop - kukutama.
Päris maakeelseid vasteid kummalegi paelale ma oma piiratuses ei teagi...
Väga hea!
Aquila captas non muscas.
16-04-2023, 11:10 AM
(16-04-2023, 08:57 AM)Janka Kirjutas: Tsoker - mõnus värdsõna.Tšokker on ikka seeklist erinev asi
https://www.google.com/search?client=opera&q=shackle&sourceid=opera&ie=UTF-8&oe=UTF-8
https://translate.google.ee/?hl=et&sl=auto&tl=et&text=shackle&op=translate
Tugevndatud tsoker - veelgi värdjalikum värdsõnapaar
Tsitaat:Tšokker on kokkuveotraktori kogumistrossile rõngaga ühendatud lühike silmustross, mille abil kinnitati palk või tüves.
Metsamajanduse alused. 1973. Taimre, H. (koostaja). Valgus, Tallinn. lk 126.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1okker
16-04-2023, 11:42 AM
(16-04-2023, 09:33 AM)Daff Kirjutas:(16-04-2023, 08:57 AM)Janka Kirjutas: Tsoker - mõnus värdsõna.
https://www.google.com/search?client=opera&q=shackle&sourceid=opera&ie=UTF-8&oe=UTF-8
https://translate.google.ee/?hl=et&sl=auto&tl=et&text=shackle&op=translate
Tugevndatud tsoker - veelgi värdjalikum värdsõnapaar
Mis me nüüd teeme???
On see ikka värdsõna või hoopis laensõna?
Eluaeg on metsas olnud tsoker ja kraanal tropp.
Ma usun, et mingi ingliskeelne väljend siia sobib veel vähem.
Ilmselgelt on see tsoker kirjapildis ilma š ja topelt k-ta värdsõna.
Selleks teise värdi (tugevndama), mida samuti üllatavalt laialt foorumites kasutatakse, juurde tõin, et kirjutajal mõistus mõlkuma hakkaks.
16-04-2023, 14:24 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-04-2023, 14:24 PM ja muutjaks oli Meelis2.)
Pole nagu põhjust vaielda ja tüli kiskuda.
Tegelikult on vist pea 100% eesti keeles kasutatavaid tööriistanimetusi tulnud saksa keelest kas otse või läbi inglise-vene(prantsuse) mõjutuste.
Kui kunagi koos rootslasega äri ajasin siis õppisin ka selgeks suurema osa tööriistade rootsikeelseid nimesid, valdav enamus olid pea otse kas saksa või inglise keelest.
Keel onn arenev ja ajas muutuv. Kas kasutada seda värdsõna või mõelda välja nn uuseestikeelne värdsõna?
Soomlastel muidugi teine asi, neil vist tulid tööriistad kasutusele koos kirjakeelega ja neil omamaised vasted olemas.
Tegelikult on vist pea 100% eesti keeles kasutatavaid tööriistanimetusi tulnud saksa keelest kas otse või läbi inglise-vene(prantsuse) mõjutuste.
Kui kunagi koos rootslasega äri ajasin siis õppisin ka selgeks suurema osa tööriistade rootsikeelseid nimesid, valdav enamus olid pea otse kas saksa või inglise keelest.
Keel onn arenev ja ajas muutuv. Kas kasutada seda värdsõna või mõelda välja nn uuseestikeelne värdsõna?
Soomlastel muidugi teine asi, neil vist tulid tööriistad kasutusele koos kirjakeelega ja neil omamaised vasted olemas.
16-04-2023, 20:42 PM
(16-04-2023, 14:24 PM)Meelis2 Kirjutas: Pole nagu põhjust vaielda ja tüli kiskuda.Ma eelistaks kasutada neid saksa-inglise-prantsuse jm laentermineid kuid korrektselt elik mulle ei meeldi lisaks vigasele kasutusele ka eesti keelekorraldajate uuendused, mis väänavad neid sõnu omatahtsi ja mingi moeröögatusena (nt oli vanast prantsuse kultuurkeelest pärit mõiste želee aga selle asemele juurutati ameerikakeelne geel). Nende eestikeelsete mõistetega oleme kõik kokku puutunud - iga pood kirjutab ühe ja sama asja nimetuse erinevalt, vast oleks lihtsam jääda nö rahvusvahelise termini juurde, teaks mida otsida.
Tegelikult on vist pea 100% eesti keeles kasutatavaid tööriistanimetusi tulnud saksa keelest kas otse või läbi inglise-vene(prantsuse) mõjutuste.
... Kas kasutada seda värdsõna või mõelda välja nn uuseestikeelne värdsõna?...
Kahjuks ei oska absoluutne enamus inimesi sh oma arust väga hästi inglise keelt valdavad noored samas tegelikult s.ttagi kirjutada ei ingliskeelseid ei eestikeelseid sõnu (masslevinud on tiffer, kardaan, trantsport etc etc). Vene laenud špilka (tikkpolt) ja birka (tehase andmesilt) on enamikul segi nagu puder ja kapsad ning kirjutatakse kuidas juhtub etc etc. Tsoker vs tšokker on siin tühiasi, ise olen eestipäraselt kasutanud vormi tsokker.
17-04-2023, 00:50 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-04-2023, 00:52 AM ja muutjaks oli Roomik.)
Jutt muidu õige, aga mis sel "kardaan"-il häda on?
17-04-2023, 07:25 AM
See filoloogiline diskussioon siin hakkab juba meenutama P. Poomi kunagist fraasi: "mul on õudsalt ära visanud kui eesti keelt lörtsitakse blätt"
17-04-2023, 08:34 AM
17-04-2023, 09:16 AM
17-04-2023, 16:17 PM
17-04-2023, 18:10 PM
Mitte ainult selles sarjas, ka norrakate puksiirisaates peavad tüübid pukseerimisel käigukasti alt ära võtma, kuigi otsetekstis on ikkagi kardaan. Nende saadetega on see häda, et neid tõlgivad ilmselgelt tehnikakauged inimesed, kes ei suuda ega oska asjakohaselt mõelda.
17-04-2023, 19:55 PM
Sain oma trossiotsa mure lahendatud. Müüakse sellist vigurit. Kiilu lahendusega ja mida kõvemini tõmmata, seda rohkem kiil kinni jookseb.
Koos metsakonksuga siis selline kooslus.
Eks muidugi pleisimise tugevuse lahendust ta välja ilmselt ei anna. Ja kes teab, kuidas see keevitus ka peab. Aga, nagu eespool öeldud, siis pole tegu vastutusrikka kohaga ja on kiiresti trossi ots remonditav.
Aga, siin eespool veits sai uuritud üraskipüüniste kohta. Sai ka Mesinduseksperdist mõned ostetud. Üks variant niiöelda kuivpüünis, mida vaja iga nädal tühjendada. Teine variant soolalahuse vedelikuga, mis siis roiskumise lõhna lukustab ja rohkem hooldusvabam.
Kes kasutab, siis kumb oleks mõtekam, on see soolalahuse variant ikka toimiv?
Eespool siin juba kirjutati, et kuusikusse panna mõtet pole. Tekitab uue kolde.
Aga kui metsas on kolle sees. Oma tegevusetusest on see muidugi aasta aastalt kasvanud. Ja nüüd talvel läks 20 puu kanti maha ja auk niiöelda metsas sees.
Kuidas kaval. Kas panen selle lagendiku keskele püünised. Või kõrval kaugemasse kaasikusse pigem?
Koos metsakonksuga siis selline kooslus.
Eks muidugi pleisimise tugevuse lahendust ta välja ilmselt ei anna. Ja kes teab, kuidas see keevitus ka peab. Aga, nagu eespool öeldud, siis pole tegu vastutusrikka kohaga ja on kiiresti trossi ots remonditav.
Aga, siin eespool veits sai uuritud üraskipüüniste kohta. Sai ka Mesinduseksperdist mõned ostetud. Üks variant niiöelda kuivpüünis, mida vaja iga nädal tühjendada. Teine variant soolalahuse vedelikuga, mis siis roiskumise lõhna lukustab ja rohkem hooldusvabam.
Kes kasutab, siis kumb oleks mõtekam, on see soolalahuse variant ikka toimiv?
Eespool siin juba kirjutati, et kuusikusse panna mõtet pole. Tekitab uue kolde.
Aga kui metsas on kolle sees. Oma tegevusetusest on see muidugi aasta aastalt kasvanud. Ja nüüd talvel läks 20 puu kanti maha ja auk niiöelda metsas sees.
Kuidas kaval. Kas panen selle lagendiku keskele püünised. Või kõrval kaugemasse kaasikusse pigem?
17-04-2023, 20:36 PM
20-04-2023, 07:50 AM
Kuidas selle ilusa kollase konksuga metsas toimetad? Kas see on nõndanimetatud peatross kuhu hiljem käib tsoker külge?
(Käisime oma vana metsaülemaga saunas. Tuli juttu tsokerist. Järgmine päev tõstsime tema "arhiivi" keldri põrandale. Mitte ühtegi tšokkerit või tsokkerit me sealt ei leidnud.
Nii metsamajandi kui kolhoosi poolsetes dokudes oli lihtsalt tsoker. Nii et probleem pole mitte ainult minus ja on sügavam ja kaugeleulatuvam kui te arvata oskate. Tehnikumi aegseid konspekte kahjuks pole alles. Ei saa kontrollida mida koolis õpetati.)
(Käisime oma vana metsaülemaga saunas. Tuli juttu tsokerist. Järgmine päev tõstsime tema "arhiivi" keldri põrandale. Mitte ühtegi tšokkerit või tsokkerit me sealt ei leidnud.
Nii metsamajandi kui kolhoosi poolsetes dokudes oli lihtsalt tsoker. Nii et probleem pole mitte ainult minus ja on sügavam ja kaugeleulatuvam kui te arvata oskate. Tehnikumi aegseid konspekte kahjuks pole alles. Ei saa kontrollida mida koolis õpetati.)
Aquila captas non muscas.
20-04-2023, 15:48 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 20-04-2023, 15:48 PM ja muutjaks oli Telc.)
Filoloogiliselt on põnev, kuidas sõna suulises kasutuses muutub. Põrsapõlvest mäletan hulka ühe piirkonna traktoriste ja metsaomanikke, kelle termin oli "sokkel".
20-04-2023, 15:58 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 20-04-2023, 16:01 PM ja muutjaks oli Envir.)
Tsitaat:Kes kasutab, siis kumb oleks mõtekam, on see soolalahuse variant ikka toimiv?Toimivad mõlemad, tööpõhimõte on ju sama. Soolalahuse variant on hoolduse mõttes mugavam, sest sitikad kukuvad soolavanni. Tavalised püünised on lihtsam üles seada, sest soolalahus tuleb püünise juurde saada või kohapeal segada. Tavalisi on vaja lendlemise perioodil vähemalt kord nädalas, muul ajal min. kord kahe nädala jooksul tühjaks teha. Soolalahuse omad panin kevadel üles ja suvel korra puhastasin, rohkem polnud vaja. Aga eelmine aasta oli siinkandis tänu korralikule talvele ja hoolsale raidumisele üsna vaikne ka.
Üles seadmiseks on kasvõi seal püünise peal juhend olemas. Soovitavad kuusikust eemale meelitada jah. Mul näiteks on paar tükki raiesmikule pandud, kus üraski kahjustusega puud on välja raiutud ning noor järelkasv alles. Noored kuused taluvad püünise lähedalolu probleemita ära.
Tsitaat: Kas panen selle lagendiku keskele püünised. Või kõrval kaugemasse kaasikusse pigem?
Kui püüniseid on, pane mõlemasse, püüavad kõik. Mõni püüab muidugi paremini, aga see selgub katsetamise käigus.
20-04-2023, 17:26 PM
(20-04-2023, 07:50 AM)Daff Kirjutas: ...Teedevalitsuste/teemeistrikeskuste inventari paberites on samuti kirjas hulk looduses mitteeksisteerivaid esemeid, st valesti kirjutatud sõnadega ... mõne puhul ei oska isegi ära mõistatada, millega tegu.
Nii metsamajandi kui kolhoosi poolsetes dokudes oli lihtsalt tsoker. Nii et probleem pole mitte ainult minus ja on sügavam ja kaugeleulatuvam kui te arvata oskate. ...
21-04-2023, 09:03 AM
Plaanis soetada oksapurusti. T25A traktori haakesse läheks.
Selline tundub OK olevat (kuid kuna endal kogemus puudub, siis oskab keegi ehk selle neg poooled välja tuua vms): https://www.youtube.com/watch?v=TJY4HBDuih8&t=1s
Hind sellel 3k+KM.
Gardaan on sellel komplektis "6 nuudiga", kuid kas see võiks T25 jõuvõtu võlli otsa ka sobida? Kas NSVL tegi asju sama mõõduga kui tänapäeva ala USA toodang?
Selline tundub OK olevat (kuid kuna endal kogemus puudub, siis oskab keegi ehk selle neg poooled välja tuua vms): https://www.youtube.com/watch?v=TJY4HBDuih8&t=1s
Hind sellel 3k+KM.
Gardaan on sellel komplektis "6 nuudiga", kuid kas see võiks T25 jõuvõtu võlli otsa ka sobida? Kas NSVL tegi asju sama mõõduga kui tänapäeva ala USA toodang?
21-04-2023, 12:31 PM
(21-04-2023, 09:03 AM)qwerty009 Kirjutas: Plaanis soetada oksapurusti. T25A traktori haakesse läheks.Täna-homme veel Maamess ja seal on neid igasuguseid!
Selline tundub OK olevat (kuid kuna endal kogemus puudub, siis oskab keegi ehk selle neg poooled välja tuua vms):
Hind sellel 3k+KM.
Gardaan on sellel komplektis "6 nuudiga", kuid kas see võiks T25 jõuvõtu võlli otsa ka sobida? Kas NSVL tegi asju sama mõõduga kui tänapäeva ala USA toodang?
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne