Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Ja nüüd nobesti!
https://www.facebook.com/groups/ehitusse...4424169710
Vasta

Metsa nokitsemisega sai vaikselt alustatud. Harkovi 25-el kerge ei ole, aga küll hakkama saab. 1971 toodetud, kohe saab 53 aastat turjale.
   

Alati on jant, et saagesid peab hoidma tont teab kuidas. Natuke mõtlemist ja valmis selline plasti jääkidest hoidja. 
               

Talvel, kui ratastel ketid peal, siis jant jälle metsaveo kettidega. Seniajani rippusid tagaistme küljes. Eelmine aasta aga oli selline juhus, et ketid ripendasid ja üks haakus rattaketti kinni. Sain õigel ajal jala sidurile ja pääsesin. Jälle veidike mõtlemist ja valmis porilauale korv. Muld kukub võrgu vahelt välja ja asi hea.
Muu kola metsa kandmiseks sai ostetud nelikant plast nõu. Aiste ristikettide peal püsib hästi. Pildistasin küll metsveokettide korvi, aga see nõu ka nurkapidi näha.
   
Vasta

(11-11-2023, 20:41 PM)meli666 Kirjutas:  Metsa nokitsemisega sai vaikselt alustatud. Harkovi 25-el kerge ei ole, aga küll hakkama saab. 1971 toodetud, kohe saab 53 aastat turjale.
Äge pill - tohutu kandepind! Ja ei lõhu kamarat ega kaevu sekundiga Maa sisse kui korraks ratta ringi võtab. Ja muidugi vints! Aga oled mõõtnud, lai ta täna on? Originaal on ~1400.
Vasta

Elektrivints ei maksa suht midagi ja juhtmevaba opereerimine on päris mõnus. Aga pikka maad on temaga palki tõmmata liialt aeganõuev. Lisaks peab hoolikalt poolile trossi laskma, muidu ei mahu ära ja viletsamal juhul lõhub ära. Seega, pigem hädaolukordadeks, kui traktor maasse kaevub või tõesti vaja mingit üksikut puud liigutada. Plokkide süsteemiga kasvavate puude külge saab päris huvitavaid nurga tagant tõmbeid teha.
Kui puid on rohkem kuskilt soost, mäe alt vaja tõmmata, siis aitab Estre.
   

Põkatsi laius on nende 150-ne ratastega välis servas välis serva 2,07 meetrit. Poritiibu sai kohendatud ringi ja 150-ne veljed viidud nii külgülekande nurga lähedale, et väike näpp ei taha ka enam vahele mahtuda.
   
Vasta

Mul sihuke komplekt:

[Pilt: 173793123_4416682528360205_4842282104008...e=65773C1E]

loll on loll olla.
Vasta

Mis jama siis toimub?
Kas Te üldse foorumit ei loe või?

Ainult rootsi linttraktoritega võib metsa teha. Väiksemat sorti sellistega.
Ja nüüd hakkavad oma tavalistest traktoritest pilte üles panema. Ma just pidasin naisele pika loengu, et ta iial kuskil ei mainiks, et maja tagant maha kukkunud kuuske tükeldades sai seda motoplokiga veetud. Kus seda häbi otsa ja äärt.
Vasta

Sai proovitud mädadesse kohtadesse jälgi sõkkuda, et külm paremini näpistaks. Aga vahepeal kadus kandvus ikkagi ära, ei loe ka laiad rattad.
Õnneks puud ümber ringi ja elektrivintsiga on edasi rühkimine nagu muuseas.
               

Ehk oleks kaval miskine mootorsaan jälgede sõkkumiseks osta? Ainult ei tea, kas vaadata kahe lindiline vene buraan või ühe lindiline läänekas.
Üldiselt neist miskit ei tea ja ega see pole ka päris sellise pealkirjaga teema, aga metsa töö abivahend mõnes mõttes ikka.
Seega, kui kellegil neist saanidest häid teadmisi, siis palun jagada.
Viimaks küsiks, et mis oleks metsatööks head kindad? Vaja lume sees laasida ja kette ühendada. Seega tekstiilkraam paksema voodriga üsna ruttu märg ja näpud külmetavad.
Vasta

[Pilt: 20231126_105713.jpg][Pilt: 20231126_154418.jpg]
Esimesed proovid japsiga.
ATV ga võrreldes aeglane,raputab,täiskoormat ei tunnegi,korra koormaga tahtis väheke külgpidurit saada,tundub suht öko,tee pole veel jäässe läinud,noh vaatame edasi sest mingi paarsada tm vaja vedada+oks.
Vasta

Kui palki tõstukiga võrrelda, tundub lausa uskumatu, et selline "mängutõstuk" selliseid tõstab. Jõuab see neid tervenisti tõsta või ühe otsa kaupa? Muidugi tundub see koorem ka üsna pirakas olema selle aparaadi jaoks Smile
Vasta

(26-11-2023, 20:36 PM)meli666 Kirjutas:  Viimaks küsiks, et mis oleks metsatööks head kindad? Vaja lume sees laasida ja kette ühendada. Seega tekstiilkraam paksema voodriga üsna ruttu märg ja näpud külmetavad.

Kindad vaata  seoksed "sünteesvillased" (ei oskagi paremat nime kohe anda) no sihuksed nigu nailonlõngast kootud, seest õrnalt karvane nigu fliis, parasjagu paksud ja kummikattega. Seda katet ka erinevat muidugi, mõni on natuke poorsevõitu ja laguneb paremini.  Aga õige number istub kätte maru hästi ja kuniks terve on, kõlbab näpp isegi lörtsilompi pista, käpp ikka soe. Viiulit just ei mängi ja kitarresoolosid ei tee, saekarpat ka ei kruti aga kettide ja 10 mm. jämedamate poltide-mutritega tuleb toime. Vähegi asisemas tööriidepoes peaks tänapäe ikka leiduma.
Ps. Seda materjali paksust pead ise vaatama/katsetama. On päris õhukesed, suvine teema, natuke paksemad, veel paksemad ja päris paksud. Nood viimased muidugi maru soojad aga pääle raudkangi ja trakarooli hoidmise nondega muud jällegi paha teha... et soovitaks nimetatuist noid eelviimaseid. Omaaegsest present-labakust on nad muidugi kõik paremad.
Jõudu!

loll on loll olla.
Vasta

(26-11-2023, 21:22 PM)jaan mmc Kirjutas:  Saan vist metsa väga ei sobi, kui just olemasolevaid, häid, võsavabu teid pole vaja üle tallata, pigem miski nn. mootorkoer või atv.

Soomlased seda ei tea - lasevad üle käsivarrejämeduste oma töökelkudega:

https://www.youtube.com/watch?v=B9L0nJ-MWR0

Sellega peab muidugi arvestama, et kaigaste otsas edasi-tagasi rapsides võib mõni ork põhja all hävingu korraldada!

Töösaanid on pika roomikuga ja raamil on korralik tugev kinnituspunkt ree jaoks. Saaniga reeglina käru ei veeta. Töösaanidel on tihti kahekäiguline käigukast lisaks variaatorile. Ning kõigest hoolimata ei suuda napilt pool tonni kaaluv veduk mitmetonnist koormat lohistada vähegi pehmel pinnal. Füüsika, paganasSad Tonnised rasked kelgud jälle maksavad hea traktori hinda.

Niisama lume kinnivajutamiseks kõlbab muidugi igasugune. Buran püsib oma kahe roomikuga hästi pinnal aga sellega vist head omadused ka lõpevad? Eks kogenumad räägivadSmile

Lynxiga oli üsna muhe reega puid vedada. Ainult seda pidi meeles pidama, et saani all võis olla pool meetrit lund, ja sadulalt maha astudes võisid munadeni sisse kukkuda Big Grin

Kinnastest soovitan neid proovida:
https://www.randesko.ee/toode/lateksiga-...mkinnas-2/

Erinevate tootjate mudelid on erineva materjaliga, peab oma käe järgi valima. Kõige mugavamad on olnud Tamrexi omad: https://tamrex.eu/ee/et/341-2147-tamrex-...ve_size-10, aga kuna on ikkagi kulukaup, siis viimasel ajal ihnsusest olen pigem jäänud Magaziini nimetutele. Ei ole kaks korda nõrgemad ega märgatavalt ebamugavamad
Vasta

Kui palju sul neid pehmeid teid on? Mitu kilti?
Praeguse -7 kraadiga teed paar tundi tööd jalutad/tallad jalgsi läbi. 24 tunni pärast kannatab sellise Harkovi hõljukiga juba läbi kihutada tühjalt. Ööpäeva pärast on tee valmis. 

Kui on väga vesine siis pead ikka nii tallama, et alt mahlad kätte saad. Siis on tallamisest kasu. 
Lumesaan tallab küll siledaks aga tekitab pehmele kohale vaiba peale ja ikka külm alla ei lähe. Proovitud.


Ja kui trakaga metsas oled siis kindaid kaasa mitu paari. Ühed kuivavad mootori peal ja teise paariga mürad lumes. 
Kinnas püsib kuiv kui on alla -10 kraadi. Ülespoole tee mis tahad läheb märjaks.

Aquila captas non muscas.
Vasta

See palk mida tõstuk korraga ei jõua see peab ennast ise nii peale kui maha aitama.
Üks ots peale või maha ja libiseb teiste peal peaaegu ise.
[Pilt: 20231127_101719.jpg][Pilt: 20231127_135357.jpg]
Esimesel pildil vasakul raba,harveri jälg puhas turvas Smile
Vasta

Laadimine. 
https://www.youtube.com/shorts/dDqitpfSFx4

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Mis praktikud arvavavad mitu rummi küttepuid (ütleme 50cm pikad) saab kümnest tihust ümarmaterjalist?  Mis konfitsendiks võtta, 0.4?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(02-12-2023, 14:39 PM)mlsluik Kirjutas:  Mis praktikud arvavavad mitu rummi küttepuid (ütleme 50cm pikad) saab kümnest tihust ümarmaterjalist?  Mis konfitsendiks võtta, 0.4?
ca 15 rummi, oleneb kui tihedalt laduda. 1 tm = 1,5 rm
Vasta

(02-12-2023, 14:51 PM)Inri Kirjutas:  
(02-12-2023, 14:39 PM)mlsluik Kirjutas:  Mis praktikud arvavavad mitu rummi küttepuid (ütleme 50cm pikad) saab kümnest tihust ümarmaterjalist?  Mis konfitsendiks võtta, 0.4?
ca 15 rummi, oleneb kui tihedalt laduda. 1 tm = 1,5 rm
1,5 on müügiks laotuna.  Omale laod mitte üle 1,3.
Nõukaaja koefitsent oligi 1,3.  
Kui see aeg läbi sai hakkasid uutmiste tuules kõik koefitsendid tõusma. 
Rekordi tegi paberipuu olles mingi aeg 0,47 isegi.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(02-12-2023, 15:04 PM)Daff Kirjutas:  
(02-12-2023, 14:51 PM)Inri Kirjutas:  
(02-12-2023, 14:39 PM)mlsluik Kirjutas:  Mis praktikud arvavavad mitu rummi küttepuid (ütleme 50cm pikad) saab kümnest tihust ümarmaterjalist?  Mis konfitsendiks võtta, 0.4?
ca 15 rummi, oleneb kui tihedalt laduda. 1 tm = 1,5 rm
1,5 on müügiks laotuna.  Omale laod mitte üle 1,3.
Nõukaaja koefitsent oligi 1,3.  
Kui see aeg läbi sai hakkasid uutmiste tuules kõik koefitsendid tõusma. 
Rekordi tegi paberipuu olles mingi aeg 0,47 isegi.

On omal ajal ka 2 rummist ostetud puudest ca 1 ruumi küttepuid riita laotud. Nüüdseks on vastav kunst, kui omaette käsitööliik, ilmselt ajahämarusse kadumas.
Vasta

(02-12-2023, 16:45 PM)alfredo Kirjutas:  On omal ajal ka 2 rummist ostetud puudest ca 1 ruumi küttepuid riita laotud. Nüüdseks on vastav kunst, kui omaette käsitööliik, ilmselt ajahämarusse kadumas.

No kahe rummi eest 1 ruum puid on ju väga hea diil... Big Grin

Kui aga tõsiselt siis see liiga tihedalt laotud haluriit on natuke enda jalga tulistamine. Halud tuleb ikkagi mõistliku õhuvahega laduda. Eriti toored. Vastasel juhul lähevad hallitama, koitama. Muidugi palju oleneb, kas hoiukoht on umbne kuur või lihtsalt katusealune.

Pole küll ise kunagi halge ostnud seega ei oska kütteärikate kommet kogusega tõmmata hinnata.
Vasta

Laduge aga jah tihedasti-tihedasti toorest puud. Eriti umbsesse kuuri. Big Grin

Daffi jutt on puhas kuld.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne