kodarvelgede sirgestamine
#1

Nunii

Kuna hetkel on lubade tegemine käsil, ning ilma ei sõida siis sattusin ükspäev jawa juurde velgi kontrollima. Ja oh imet. Ühtegi päris sirget velge ei leidnud mina enda 4st kasutusel olevast veljest.

Nüüd vaja abi. Nimelt tegu on ok velgedega, kõverad mingist laksust nad ei ole. Kaks on tutukad, kuid ikkagi viskavad, ülejäänud kaks tahavad ka lihtsalt ülekaemist.

Kas keegi teab, kas Tartus keegi tegeleb velgede sirgestamisega (targem sõna oleks vist õgvendamisega). Saaks kõigil velgedel korra rehvid maha kakkuda ja anda tegemisse. Kuna ise ei ole sirgestamise tööd varem teinud ,siis soovingi teada kus seda teha saaks. Ja mitte just KIRVE hinnaga.

Kui keegi teab, kus veel saab lasta teha velgi väljaspool Tartut võib ka teada anda, ega see Eesti nii väike ei olegi rahvas ikka liigub mööda Eestit ringi.


Kui keegi ise foorumikaaslastest seda teeb võib ka sellest mulle teada anda, mainides siia teemasse, või saata mulle erasõnumi.


Samas kui keegi teab umbkaudset hinda sellel tööl siis paluks ka teada anda..

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#2

Tartus pole kuulnud aga ausaltöeldes ainuke koht mille kohta mingit inffi
olen kuulnud on Kloostrimetsa Motopood Tallinnas. Nende kaudu pidi olema ühe velje sirgestamine (kodarate kruttimine) ca. 250 kr. On see nüüd kallis või odav ei oska hinnata sest pole millegagi võrrelda. Ei tea kas said abi aga...

militaarmootorrattur
Vasta
#3

uute kodarate külge kruttimisest olen jah sellist hinda kuulnud.
Samas kas vana sirgestamine on sama kallis? Teadsin et see odav lõbu ei ole. nelja velje pealt eriti heameelega 1k välja käia ei tahaks just.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#4

Teemaga kurssi sattusin nii: tegin enda m-72 militaari, ja lasin kodarad tsinkida (eelnevalt võtsin kõik 4 velge lahti) ja siis tekkis vajadus lasta kokku panna need 4 velge ning tasakaalustada. Ainuke koht mis ma leidsin oli Kloostrimetsa Motopood. Aga veidi hiljem ajalugu uurides selgus et militaar M-72'te tuli ka tehasest värvitud kodaratega, mistõttu otsustasin teise jooksu velgede kasuks (need said siis pritsitud-krunditud-värvitud) ning lahtivõetud veljed/uued tsingitud kodarad ootavad mõne tsiviilvariandi valmimist. Aga jah kokkuvõtteks, mina odavamat kohta ei tea kahjuks Sad

militaarmootorrattur
Vasta
#5

Velgede õgvendamine ei ole üldsegi nii raske kui arvata, aga selleks on eelnevalt natuke nokitsemist tarvis. Tegin selleks omale vanast jawa esikahvli kroomtorudest vastava rakise - keevitasin nad otsapidi ning täpselt originaalvahemaaga täisnurksele terasprofiilile. Profiili vertikaalse osa kinnitasin kruustangide vahele nii, et kahvel jääb tööasendis püsti (alumised otsad ülespoole). Panin ratta kahvlisse ja keevitasin velje kõrgusele kahvli mõlemale torule mutrid, milledesse kinnitasin pikad M6 poldid. Neid saab vajadusel veljele lähemale keerata, et nii selle külgviskumist täpsemalt vaadelda. Lisaks sellele keevitasin velje kõrgusel kahvlitorude vahele ka silla, milledes on jällegi M6 poldid velje radiaalviskumise kontrollimiseks.
Hetkel ei viitsi garaaži minna, et kogu asjandusest pilti teha...
Vasta
#6

Njah
Millegipärast mõtlesin ka ise rakise peale, ning hakata siis ise "üritama"

Endal oli kuigi idee keevitada kokku nelikant torust rakis mis on 18" velje ümber alusplaadiks jääb, ning keskele süvendiga plaat, et trummel on ju väheke laiem kui velg. Plaadi keskele omakorda üks võll samade mõõtmetega nagu laagri läbimõõt (neid vanu esi-taguratta võlle ikka leiab)

Sinu meetod Argo ei meeldi mulle seetõttu, et võetakse korraga vaid 2 punkti. Mina tahaks tervet velge korraga ette võtta. Sellise ideega, et pingutus käiks ühtlase sammuga. ja kõikjalt korraga.
Kahepunktiga on maru jändamine, samas võta sa kinni kuidas seda tehaskse, mina pole seda varem kohanud-teinud. Tekkisid lihtsalt sellised ideed.
Hetkel uurin, et äkki saab kuskil norm hinnaga lasta teha.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#7

Mingis vene allikas (Za ruljom? või mingi mootorratta raamatuke?) oli toodud Dnepri või Urali ratta montaashi rakise joonis, idee ka selline nagu eelmises postituses, velg fikseeriti plaadile külgepidi, tsentrisse oli fikseeritud rumm ja lao aga kodarad sisse ja pinguta ühtlaselt.
Vasta
#8

Kui teada saad, kus odvamalt teha siis anna teada. Endal oleks ka minskile vaja väike kodarate pingutus teha.
Tegelikult see nii raske ei olegi. Ilmselt peab proovima.
Vasta
#9

kass Kirjutas:Mingis vene allikas (Za ruljom? või mingi mootorratta raamatuke?) oli toodud Dnepri või Urali ratta montaashi rakise joonis, idee ka selline nagu eelmises postituses, velg fikseeriti plaadile külgepidi, tsentrisse oli fikseeritud rumm ja lao aga kodarad sisse ja pinguta ühtlaselt.

Seda varianti kasutavad pea kõik kodarrattaid tootvad tehased - tootmistingimustes kiire ja lihtne. Puuduseks on veidi asjaolu, et kodarate ühtlase pingutamisega jäävad veljed ikkagi veidi viskuma, seda eriti külgsuunas - mida on ka näha nt. täiesti uute JAWA velgede puhul. Iseenesest on see viskumine veel lubatava tolerantsi piirides, et probleeme ei teki.

Muidu endal oli ka kunagi plaan see plaadiga rakis teha, aga asi jäi toppama alusplaadi ja metallitööde hinna taha ...

Hargiga variandi puhul on eeliseks võimalus ratast tasakaalustada ...
Vasta
#10

Jalgrattapoodide remondiruumides on väga hea näide sellest rakisest, ei oskagi seletada aga selline asi ei ole raske ehitada, see ei pea ju suurt koormust taluma ega midagi. Asi on lahendatud nii et pöia kõrgusele ulatuvad metalllehed mis on kinnitatud rakise sinna ossa kus velg kinnitatakse js lahtine osa on allpool. need lehed on suunatavad liblikpoldiga(4M tikkpolt mille ühesotsas on liblikmutter ja teine ots lükkab metalllehte pöiale lähemale).
Vertikaalse viskumise tarvis on veel üks leht mison kinnitatud rakise alumisse otsa ja ulatub rakisest eemale, see on L kujuline.
Vasta
#11

Kergitame vana teemat, siis on ka veidi asjakohast lugemist:
http://www.webbikeworld.com/motorcycle-w...ke-wheels/

Kui nüüd leiaks ühe õpetuse, veljelt mõlkide välja löömise kohta, saaks kevadeks mõne sirge velje.
Vasta
#12

Kodarvelgi saab sirgeks iga rattamehhaaniku juures. Kui mul poisid custom kaalutlustel oma rattaveljed pulkadeks harutasid ja pärast kokku ei suutnud panna, viisin kino Kosmos kõrvale Kalevi kompleksi, seal on üks vanem mees kes tegi hästi.
Vasta
#13

Jalgratta velg on pehme, kuid ega sealtki mõlki välja ei pinguta. Tuleb ikka kuumaks ajada ja vasaraga vaikselt taguda.
Või teeks rakise, kus saaks tungrauaga pingesse jätta?
Vasta
#14

Kodaratest õnnestub välja ajada kerged lauged külgloopimised, ja see on ka kõik. Isegi korralikult ussiks sõidetud pöida, kus on kaks vastastikuses suunas looka järjest, ei saa tihti enam päästa.
Mitteühtki mõlki kodaratest reguleerides õgvendada ei õnnestu.
Kui nüüd mõelda sellele, on enamus mõlke on pärit sellest, et on kuhugi vastu sõidetud. St. mõlgid on suunaga väljaspoolt sissepoole. Kuna kodarad töötavad tõmbele ja ka samas suunas (ehk siis väljastpoolt sissepoole), pole kodaratest mõlkide väljasikutamine ka füüsikaliselt kuidagi võimalik. Aitab ainult press, haamer, rullikud ja osavad käed ... ja hea õnn.
Vastu äärekivi kanti sõidetud veljeääred valtsid on veel hullemad, sest neid ei õnnestu mittekuidagi enamvähemgi välja saada - tegu on ju kinnise kambriga.
Vasta
#15

Tasuks proovida tavalise hüdropressiga?
Vasta
#16

Kas on kellegil õnnestunud hüdropressiga mõlke välja suruda?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne