Turva auto all, peal ja ümber.
#1

Vat sihuke teema. Jäi sirvides niisugune pilt ette. Siin on nüüd küll välioludega tegemist, mis pisut vabandab ent mitte täielikult. Nii pehmel pinnasel ja nõnda kipaka tungraua najal seisva auto alla ise küll suuremat tööd tegema ei roniks. Ikke pukk või miskine pakk lisaks alla. Olen alati sarnast pilti nähes ähvardanud tegijale labidaga kuklasse põrutada kui asi ei parane (pole ju vahet misasi hallolluse lömastab).
[Pilt: 0089260388ae58.jpg]
Teine sihuke asi, mille juures vägivallaga ähvardan, on kui kedagi ilma maskita keevitamas näen, olgu töö siis nii väike kui tahes.
Koolipapa Piibur manitses siin ühes teemas mõtisklema jõudu nõudvatel töödel natuke koolifüüsika üle, et elu kergemaks/turvalisemaks teha. Milliseid muid niisugusi hästi elementaarseid ohutusvõtteid rahval meelde tuleb kommenteerida, mille pääle tahaks teinekord käratada: \"NII EI TOHI!\"

loll on loll olla.
Vasta
#2

Kes pilti ei näe (miskipärast minul on see nii...), klikkigu siia.

IIIFFFARi nimistusse lisaks omalt poolt (ja isiklike kogemuste põhjal) ilma kaitseprillideta käiamis- ja muud relakatööd.
Vasta
#3

On ikka....

Kunagi sai kohtumeditsiini loengus sirvitud ühte huvitavat raamatut (igat tüüpi traumad laipadel) ja seal oli arvukas valik fotosid just meestest, kes autoremondil kuidagi alla jäänud, auto oli peale kukkunud.

Elektrikeevitusega olen oma silmad mitu korda kõvasti ära \"kõrvetanud\", ühel juhul olid silmad nii kinni, et ka sõrmedega ei saanud silmalauge lahti. Kiirabi polnud ka mõtet kutsuda, panevad tavaliselt heal juhul silmatilku.

Üks asi kohe nüüd kindlasti: varuge omale ühed mugavad ja korralikud kaitseprillid! Igasuguseid metallitükikesi ja teravat sodi lendab palju, kui mõningaid tõid teha. Ka keemiaohu vähendamiseks prillid head!

Auto on mulle ka mitu korda peale kukkunud, aga seda ikka nooremast peast ja oma viitsimatusest korralikult toestada. Tõsi küll, ühel korral vajus Lada põhi läbi, kuhu iganes tugi sai pandud. Big Grin

Igasugused treipingid ja muud jõulised ning põõrlevate osadega asjad on ka päris ohtlikud. Eriti rippuvate riideosade ja muu suhtes.

Vasta
#4

See on juu kodanik \"tutt\" enda m2138 allBig GrinSad

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#5

ei no eriti mõnus vist pole,kui auto vajub rinnakorvile ja enam midagi teha ei saa....
Vist rahvas ei leidnud ühte pakku sinna julgestuseks alla toppida?
Vasta
#6

Enneaegse surma põhjused on üldjuhul inimeste endi valida. Lugesin kunagi ühte aruannet õnnetussurmade statistika kohta. Enamus õnnetusjuhumeid kvalifitseeruvad tegelikult tahtmatuteks enesetappudeks. Eestlased on soomlaste järel ühed enesehävituslikumad inimesed maailmas, seda muidugi alkoholi mõttes. Aga ka muus osas jätavad õnnetussurmad surijast totaka mulje, palju soliidsem on langeda kodumaa eest kui roostes Mosse all oma aju lömastada.
Kunagi kohtasin ühte halvatud eluaegset vanapoissi, kes tõdes, et ta oli olnud üks esimesi Jawa mehi, kes heinarõugu otsa kihutas. Vähemalt omal alal esimene!

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#7

Parimaks abivahendiks olen ma ise tuvastanud vanad UAZ-i kummid. Sapika all oli kaks üksteise peale pandud kummi põhja all piisav, et jätta tegutsemiseks vaba ruum.

Aga jah, korralikust toestamisest pole midagi paremat.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#8

se ju minu vend kes minu mosse all kumme me ei pand selle pärast et kiire oli ja unusdasime ära Sad
põhjus et me seal mosse all olime oli selles et sumpsi pütt tuli kinnitusdest lahti
Vasta
#9

ints Kirjutas:See on juu kodanik \"tutt\" enda m2138 allBig GrinSad

Na vat siis... Hirmsasti tahaks südamele panna, poisid kurat,ärge jamage. Hoidke tervist, hilisemas elus hakkab see tasapisi nagunii vähemaks kuluma...

Veel ühe asjana tahaks nimetada puhtuse ja korra hoidmise töö all oleva projekti lähiümbruses. Keevituse kaablid/voolikud, elektriseadmete kaablid- ülearused, mida enam ei vajata, tasuks ära korjata. Niisamuti õliloik põrandal või padrunvõtmed laiali, nii pagana lihtne on takerduda jalgupidi voolikusse või libastuda õliloigus ning kukkudes pea lõhki lüüa, sandimal juhul ka korralikult toestamata sõiduk lisaks kaela tõmmata.

loll on loll olla.
Vasta
#10

Ringleva traatharjaga (olgu ta siis mille otsas tahes) töötades peaks seljas olema tihedast riidest (nt. present) kaitseülikond. Ka kinda ja käise vahe tuleb kinni katta.Rääkimata näomaskist.
Mu sõber leidis traatharjast eraldunud traaditüki 5cm kauguselt sissemineku kohast.
Ka vasaratööd on ohtlikud. Kilde lendab ka tavametalli (rääkimata laagritest) küljest. Kaitsekindad on alati kasulikud.
Vasta
#11

Kõige f*ckin nilbem asi on see kui keevitus päris ideaalselt ei tööta ja sulad traadijupid lendavad igale poole läbi õhu. Kui minu kasutada olnud keevitusaparaadil käpp natuke vigane oli, tuli mõnikord kodus dushi all naha seest oma 20 metallkuulikest välja õngitseda.
Vasta
#12

Vasaratööde ohtlikkusest...
Graniitkivi töödeldes sattus endal eelmine suvi säende lugu. 1,5 kg vasaraga usinasti meislit koputades juhtusin kogemata väheke viltu lööma, irdus siis meisli peast palakene ja lendas minu põlve sisse. Tundus nagu oleks sellesama haamriga täiest jõust põlve virutanud. Kole valus ja verd palju. Järgmine päev arsti juurde, tehti röntgenpilti ja puha, selle järgi sai tohter umbkaudu teada kuskohas see sääl oli. Lõikus haava pisut suuremaks ja sorkis siis miski veerand tundi enne kui jubina üles leidis. Oli teine sihuke u. veerandiku kaerahelbe suurune killuke. Imepisike aga tüli ja valu kui palju. Sihuke tibatilluke metallihelves saab irdumishetkel vasara alt sihukse vahva kiirenduse nigu püssikuul, lendab riietest ja pehmetest kudedest läbi nigu nalja. Hullem lugu võib sattuda kui mõne kopsakama veeni kohalt minema juhtub...

loll on loll olla.
Vasta
#13

Omalt poolt tahaks ka lisada, et tõkiskingad peaks autos kindlasti olema, sees olevast käigust pole abi, see on fakt. Eelmisel suvel juhtus lõunaeesti ringsõidul selline rumal lugu, et peale treppis kruusateelt asfaldile jõudmist oli kuulda hirmsat kolinat vasaku ratta alt. Peatumisel selgus, et tagumine vasak pidurisadul on otsustanud oma kohalt lahkuda. Kruusatee oli lahti logistanud piduri supordi ja sadula vahelised nö kiilud, mis peaksid kohal seisma splintidega, kuid järelikult olid need, kas purunenud või jäänud paigaldamata. Igatahes, et viga parandada, pidi ratta alt ära võtma, kuid kui sadul on kettaküljest ära, siis pole ka käsipidurist eriti lugu Smile Hoolimata sellest et MINA tegutsesin ettevaatlikult tuli mängu force majeure, ehk siis naissoost isik, kes tüdines autos istumast ja tahtis tulla vaatama, mis toimub seal ratta juures, ning tema väljaastumisest piisas, et auto 3 cm liikus ja tung nati viltu auto alla ja siis aitas viltune tung juba kaasa sellele, et auto kukkus ilust pidurikettale. Ainus asja lõbus element oli see, et tütarlaps vaatas ehmunud näoga otsa ja küsis, et kas auto pidigi niimoodi plärtsti tegema : )
Vasta
#14

pean häbiga tunnistama, et ex ole seda autot mahapillatud või peaaegu mahapillatud ni mõnigikord, irm lausa tuleb peale, mida kõike on tehtud, kuid üldiselt on kõik tungilt kukkumised jms juhunud pistööde käigus näiteks ratast vahetades, allaronimisel ikka kas pukk või mingi suvaline pakk alla. Kodanik tutt,i venna kohapealt... neid sumpa kinnitusi annab tagasi panna ka autot ülese tõstmata, oma sumps on nii vahetatud... ja saime hakkama.


väga hea, et see teema siin oli, panin kohe kalendrisse kirja omme ostan uued kaitseprillid Big Grin muidu alati läheb meelest ja vanad juba üsna ära säkitud
Vasta
#15

vestaks kah natuke:
-aeg-ajalt ei saa kohe kuidagi keevitusmaski kasutada - aga nii panen vaid paar kinnitavat täpikest. Rohkem muretsen koerte pärast, kes mul alati läheduses passivad. Huvitav, kas neile kah maski müüakseBig Grin
-puru saan mina silma enamasti niisama auto all toimetades (silmakliinikus juba tuttav tegelane...). Lõikeketast kasutades enamasti prille ei kasutagiRolleyes Lihvketast ja käia kardan aga väga (need loobivad ju \"liiva\")
-tung käib mul ainult pakuga komplektisBig Grin
-keevitamiseks peaks endalegi korralikud nahkkindad hankima (sepa käed küll, aga puuvillased kindad on jama...)
-värvi- ja pahtliaure võtan kui paratamatust. Mingid respiraatorid-värgid on olemas, aga neid ei kasuta

...eks mõned teadmised tulevad alles (ebameeldivate) kogemuste järel...

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#16

respiraatorite kohta küsimus. Olen ise kasutanud neid odavaid, paberist, millel metallriba ninapeal saab kokku suruda. Kuid ikkagi jääb probleem, et natuke hingeõhku pääseb sealt vahelt välja, ning paratamatult lähevad prillid uduseks. Ning tekib nägemiseprobleem. Kas on kellelgi kogemust kuidas sellist asja vältida? või on ainus võimalus osta endale läätsed respiraatorit vajavate tööde tarbeks ?
Vasta
#17

osta endale normaalne respiraator, endal on 3m oma( respiraator ise selline kahe filtriga külgede peal. neid igasuguseid vist on ) kodus kui sai seinu lammutatud siis selle metsiku tolmu sees ei olnud nagu probleeemi ei hingamise ega ka kaitseprillide udutamisega. kvaliteetne kraam ja egas ta nüüd niipalju kaa ei maksa, et peaks kannatama seda, et kuidagi ei näe midagist. ostad ja kasutad kaua ja mõnuga, aint vaheta mõne aja tagant filtreid

I'm so broke I can't even pay attention [Jimi Hendrix - Taking Care Of No Business]
Vasta
#18

Niisiis.
Äratan selle vana teema seoses foorumis aktuaalseks saanud tervishoiu probleemide tõttu. Kuna teemaehitus on teine, siis tooksin just selle vasaraga löömise ja autode tõstmise välja.
Vennas, kes siin teemas kirjutas, on läbi elanud ühe huvitava kogemuse. Nimelt lõikus ta töö juures plasmaga midagist ja nagu metallitöömehel kombeks, siis ikka suure vasaraga pääle lüüa. Oli vist niipidi, loodan, et mäletan õigesti.
Igatahes lendas vasara alt sulametalli pritsmeid nagu seeni pärast vihma. Üks neist valis tee tema silma. Silmakliiniku klient, taaskord. Ja nädal-kaks autosõiduta.
Hea, et niigi läks. Aga tööohutusega on tema puhul lood senimaani kehvad. Või õigemini lootusetud.
Seevastu.. On meie "Jannik & Olli autopark" varustuses neljad autopukid. Ilma nendeta just auto alla ei kipu. Ja oma kasulikkust on nad tõestanud. Hästi.
Ja kui veel keevitusmaskita keevitamisest rääkida, siis minu hää töökaaslane Kalev kipub ikka väiksemaid elektrodiõmblusi ilma maskita tegema. On küll osav ja hea keevitaja, aga pean mainima, et tema tervis pole kooskõlas vanusega. Kurb vaadatagi.


Andres.
Vasta
#19

Nagu Teet mainis, et mõnikord on hetki, kus ei saa maski ette tõmmata. Näiteks on vaja kuidagi niimoodi tükke kinni hoida, et pole lihtsalt vaba kätt katte ettetõmbamiseks. Õnneks sellised hetked ongi ainult vähesed, kus vaja punktidega kinni lasta. Olen alati teinud siis nii, et mask näole ette ikka, kuid tumeklaas jääb avatuks. Vaatan õige koha välja, panen keevituskäpa ka plekile juba paika ja siis pööran pea ära ja pigistan silmadki kinni ning siis vajutan päästikule.

Dodge Aspen 1980 "Air Morse One"
Diskustom Magazine - http://www.diskustommagazine.com
One Eyed Morse Kustoms pinstraibid | sildimeisterdamine | custom paint
http://www.kustom.ee


Vasta
#20

chopper Kirjutas:Nagu Teet mainis, et mõnikord on hetki, kus ei saa maski ette tõmmata. Näiteks on vaja kuidagi niimoodi tükke kinni hoida, et pole lihtsalt vaba kätt katte ettetõmbamiseks. Õnneks sellised hetked ongi ainult vähesed, kus vaja punktidega kinni lasta. Olen alati teinud siis nii, et mask näole ette ikka, kuid tumeklaas jääb avatuks. Vaatan õige koha välja, panen keevituskäpa ka plekile juba paika ja siis pööran pea ära ja pigistan silmadki kinni ning siis vajutan päästikule.

Iga keevitaja oskab tegelikult "noogutust" Selle jaoks ongi need nubinad maski külgedel. Nendest reguleeritakse maski liikumise tugevust. Ja asi tuleb nii umbes täpselt seada, et õige noogutusega saab maski ette lasta. Ja täitsa ilma käsi kasutamata.
Lisaks sellele on meil ju tänapäeval olemas isetumenevad maskidSmile


Andres.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne