Linnavurlest metsaomanikuks.
#41

Lihtsalt infoks ja äkki keegi oskab nõu anda. Kahjuks sel suvel läks seedritega  haprasti, alles jäi ainult üks, lehised kasvasid see-eest nii, et hoia alt. Huvitav, mis see seedrite väljalangemise põhjus  võis olla? Jätsin igaks-juhuks ühe kasekese ka neile ette , et päike väga liiga ei teeks , sai kastetud ka aga äkki oligi see viga, et sai kastetud, ei tea päris nende hingeelu. Umbrohuga sai metsas ka võideldud, kuid nagu taimed puhtaks tegid, olid elajad kallal. Sel aastal tegid vaablased ka palju jama, kõikide uute lehtpuuvõrsete kalla käidi  koort ragistamas, mõni puu oli peale invasiooni peris haljas. Sööks nad toomingat ja sarapuud samuti nagu kaske, oleks  vähem vaja valgustust teha. Need puude kallistajad võiksid seal olla, kus need vaablased tööd teevad. Vot nii.
Vasta
#42

Selle suvega üldse ei imesta, kui algajad võsukesed kuuma ja kuivaga vastu ei pidanud. Isegi ettekasvatatud ja tugevdatud "linnaistikud" läksid kõrbema.
Lisaks hooldusele määrab kindlasti ka aluspinnase loomupärane niiskusrezhiim ja mullatüüp, mis seal kasvab või mis kiduma jääb. Istiku vanusest/ettevalmistusest rääkimata. Eriti võõrliigi puhul.
Vasta
#43

Täna kuulasin  teemat "Kliima soojenemine ja metsakasvatus" Jutt oli huvitav ja lõpptulemused sellised, et teaduslikult on kindlaks tehtud, et lageraie on parim metsa uuenduse ja CO sidumise kohapealt, kuigi esimesed  7 aastat ollakse miinuses, siis edasi juba tugevas plussis. Valikraietega selline lugu, et vanadelt puudelt võivad igasugused haigused paremini levida noortele puudele ja juurekonkurents on ikkagi ka. Siis veel mis oli huvitav, et kas tulevikus männid, kuused ja kased meie kliimas ikka edasi kasvavad, siis öeldi, et krt seda teab, istutage ikke samamoodi edasi. Vot nii.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne