Linnavurlest metsaomanikuks.
#1

Tere!

 Kuna kartulimaad hakkab üle jääma,tekkis selline uitmõte:
 KÜLVKAKS MÕNELE PEENRALE OKASPUUSEEMNEID.

 Oleks ju äge oma kasvatatud väikesed puutaimed  hiljem oma metsa istutada.

AGA!!!
 Kirjandust ja nõuandeid napib või ei oska õigest kohast otsida.
(Vihjed,kust leida,on teretulnud!)

 Niipalju olen aru saanud,et seemneid müüb ainult RMK?
 Kust kohast saavad nt,aiandid igasuguseid uhkemaid okaspuuseemneid?

 Olen metsaühingu kaudu paaril aastal tellinud pisku kaupa
 nagu hobimetsnikul kombeks.
 Üleelmise aasta omad kasvavad praktiliselt kõik.
 Eelmise aasta omadest väga vähe.
 Koht on sama,mis ma valesti tegin???

 Kindlasti on küsimusi veel ja veel ja loodan,et mitte ainult minul.

Tegu ei ole libateemaga.
 Oma perele kasvatan aiavilja ise ,jagub ka lastele ja lastelastele.

 Aga 5 ha metsamaa (pool sellest võsastunud heinamaa) omanik olen viimased 8 aastat.
 Enne seda ,täieliku linnapoisina,polnud mootorsaagigi eriti käes hoidnud.

 Tänud neile,kes viitsivad kaasa mõelda.

 kui teema ei sobi siia,palun kustutada.

 Marek
Vasta
#2

Umbes samasuguse võhikuna pakuks et kas käbidest ei saa seemneid?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#3

Ma samasuguse võhikuna loobin oma "põllu" peale igasugust "sodi". Korjan metsast ämbritäite viisi käbisid, tamme alt paar kotitäit tõrusid, vahtraninasid, ... Mõjub. Põld pole enam põllu moodi, vaid võsa juba. Ainult ma ei tea, kas need on minu külvatud, või hoopis lindude situtud.
Olen ka pika hekirea põllu äärde istutanud. Tunne on aga, et isekasvavad puud on elujõulisemad.
Vasta
#4

Ma olen ise korjatud käbidest taimi kasvatanud pottides. Läksid kasvama päris edukalt. Käbidest seemned saab kätte väga lihtsalt. Käbid karbiga sooja tuppa kuni ilusti avanevad, seejärel kaanega karpi ja loksutada korralikult. Variant on ka ükshaaval käbi teravik laua pihta lüüa ning seemned ümbert igakord kokku korjata. Seemnete põllule pildumisega on nn loomulik kadu päris suur ja 5ha ei ole ka teab mis palju, et istutada ei jõuaks. Isegi kraavipealt labidaga harvendanud ja tühjema koha peale istutanud kasehakatisi.
Vasta
#5

Mind jällegi linnapoisina huvitab, et kui kedagi metsas pole, kas siis puu teeb kukkudes häält? 
Arvan, et pole ainuke keda see küsimus painab ja kus mujal ikka arutada kui mitte automotos.
Vasta
#6

Ära metsa mine, jää servale kuulama.
Vasta
#7

Lähed metsa ja korjad käbisid. Kuidas sa need puu otsast kätte saad on iseasi. Või passid peale kui talvel metsa tehakse siis korjad langi pealt. Kuivatad käbid ära ja muljud seemned välja. 
Tõuaretust silmas pidades on mõistlik korjata käbisid sihvakamatelt ja korralikult laasunud puudelt. Puudel on ka pärilikkus nagu igal muul issanda loomal.
Lased seemnetel pisit seista kuivas kohas ja külvad maha. Võib näiteks turba pottidesse külvata. Sellega istutad pärast maha. Ei riku juuri ja taim ei jää põdema.
Kui pole viitsimist taimede koolitamisega jännata võib ju seemned ka otse langile istutada. Paarikaupa maha kahemeetriste vahedega. Pärast tuleb muidugi harvendada. Selliselt üles tulnud taimel see eelis, et sellist taime ei ohusta kits nii palju kui taimeaiast toodut.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#8

Kui endale juppi metsa tahad, siis hakka sealt võsast pihta. Vali paremad välja ja ülejäänu noki maha. Saad väiksema vaevaga laheda metsa, eriliigilise ja elujõulise. Seemnetest põllule ja sealt metsa või müügiks on hirmus vaev. Põld rohust puhtaks, ilma mürgita on üli-üli vaevaline, siis külvad seemned, mille hangid RMK-st, kui käbikorjamise maha magasid. Seemnete hind on nii väike, et pole mõtet ise jännata. Siis katmised, väetamised, harvendamised, kastmised, ümberistutamised ehk koolitamised. Mis ellu jäävad kolme aastaga, need viid metsa ja seal kitsed panevad nahka, sest sellist väärt kaupa loodusest muidu ei leia. Olen koolid käinud ja praktikat proovinud, kuid hetkel olen loobunud. Lihtsalt pole aega ja tiik pole valmis. Kui taimi müüa tahad, siis on veel hulk paberimajandust juures.
Vasta
#9

Kunagi proovisin ka. Seemnete kättesaamise protsessi nimetatakse lüdimiseks, sellega netis otsides leiab infot nt. see viide.
Külvasin laiali, tulemust palju polnud. Hea tuttav soomlane, kellel sellealast kogemust palju rohkem, õpetas pärast, et tuleb 'laigutada'. S.t. seemne külvamisel tuleb mulla pealt samblalatakas ära tõmmata ja sinna keskele mulda 3 seemet külvata. Siis saavad seemned kontakti pinnasega, valgust ja lähevad kasvama. Pärast parim jäetakse alles.
Vasta
#10

(25-03-2019, 07:57 AM)margus61 Kirjutas:  Kunagi proovisin ka. Seemnete kättesaamise protsessi nimetatakse lüdimiseks, sellega netis otsides leiab infot nt. see viide.
Külvasin laiali, tulemust palju polnud. Hea tuttav soomlane, kellel sellealast kogemust palju rohkem, õpetas pärast, et tuleb 'laigutada'. S.t. seemne külvamisel tuleb mulla pealt samblalatakas ära tõmmata ja sinna keskele mulda 3 seemet külvata. Siis saavad seemned kontakti pinnasega, valgust ja lähevad kasvama. Pärast parim jäetakse alles.
Huvitav tammetõrudega on vastupidi Smile - mulla peale pandud või suisa istutatud tõrud ei taha kasvama minna, samas puu otsast mättale kukkunud lähevad. Ilmselt avaneb tõru ilmastiku toimel paremini ja sisu saab hakata idanema.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#11

semu korjas mitmeid tuhandeid tammetõrusid ja pani maha peenrasse. kui õigesti mäletan, siis tublisti üle poolte läks kasvama.
kuuseseemneid olen korjanud metsa servas põllalt. no viimase lume aegu puistab kuusk seemned välja. ja siis on järelikult üsna õige aeg ka idanema hakkamiseks.
kaubanduslikku kogust muidugi nii ei kogu, aga heki-tuulevarju jaoks küll.
Vasta
#12

(24-03-2019, 15:46 PM)motamees Kirjutas:  ...
Tunne on aga, et isekasvavad puud on elujõulisemad.

Lisaks on tähelepanek, et koolitatud taimed süüakse enne ära... Rolleyes
Vasta
#13

Värske kooliharidus või siis õppemarterjalist väljavõte:
Harilik mänd, kevadel esimesel võimalusel, lapikülv. Lapp 30X30 cm mineraliseeritud ja puhastatud, lapile 15-25 seemet! Hektarile kuni 3500 lappi! Kui teed lapikülvi heinamaale, siis lapp 50X50 cm. Ei tohi külvata kõdu ja samblakihti, seemet ei kaeta mullaga. 
Külvata saab veel siis arukaske ja tamme, viimane on küll rohkem istutuse moodi sest tõru peab minema vähemalt 5 cm maasse.  

Muud puud ainult istutatakse. Männi puhul paljasjuurse seemikuna saab ka kiirelt/lihtsalt kiilistutust ehk siis labidaga istutamist teha. Männiseemikut elik noort mändi "saab" erinevatest kohtadest: uued RMK-šosseede teeääred, liinialused jms. Juured paljad, kaitsta tuule-päikese eest. Endal tuleb kohe sama asi ette võtta. 
Mis olen ise juurde kirjutanud märksõnadeks: kõik juured mulda ja ei tohi olla tagurpidi ja juurekael 2 cm mullas, lisaks üks varreliigutus augu tegemiseks ja siis teine kiil natuke eemalt kinni vajutamiseks. Need siis Pr.Kaja Hiie koolituselt asjad, mida enne ei osanud tähele panna. Kasvõi see fakt, et kõõludes (labidat edasi-tagasi kõigutades) jätad istutusaugu "õhku" ja taim kuivab; et kasvõi üks peenike juur maapeal kuivatab taime jne. Ma arvan, et seesinane ÕHK juurte ümber on mul ka mõnele istutatud taimele "Ära teinud".
Vasta
#14

Pead mõne taimekasvataja juurde sulaseks minema, siis vast pikapeale saad kõik kuntsid teada. Abja pole Pärnust kaugel. Siin suveks inimesi appi läheb samapalju vaja kui varem kurgikasvatusele. Olen tehnika taastamisel väljaõppinud metsanaist aidanud. Järjest iga aastaga edeneb tal. Tunamullu tõi kusagilt ürgaegse vene peenrale istutusmasina. Ehitasime poole kergemaks, kummiratastele, aga ikka ümberpööramisel tuleb naised pealt maha panna. Mullu tegin vaheltharija -zapika roolivärk sobis imehästi kultivaatori kursilhoidmiseks+ Iz 49 iste. Peenrast kaheaastased istutame ürgaegse masinaga avamaale viide ritta( reavahe 15 cm, taimevahe reas 11 cm, traktori tagarehvide vahele jääb 80 cm). Ülesvõtmisel kobestame kogu peenra  küüslaugu(ei õnnistanud see kultuur- ei taha säilida) jaoks tehtud kergitusteraga ja siis 50 kuusetaime kaupa kundedele a`30 senti tk kilekotti. Vaat sel teral veel rooli pole, tuleb taga käia ja traktoristle hõigata- võta paremale või vasakule. Mänguruumi 20 cm, seda juhiistmelt väga ei näe.
Vasta
#15

Hästi palju küsimusi, aga vastuseid eriti ei ole. Ja tõenäoliselt ei tule ka ...
 ... Ilmselt selle pärast, et ei ole aru saada, mida sa tegelikult teha tahad. Kas hobi korras istikuid kasvatada, need kunagi tulevasse metsa istutada ja suure(ma)ks kasvatada ning kõigest sellest lihtsalt rõõmu tunda. Protsessist siis Cool . Või hoopiski tühjaks jääva maa võimalikult ruttu metsa alla panna. Ja seda tõhusalt ja kiiresti.
Püüan siiski midagi sisulist vastata. Nii palju mainin, et ise kasvatan ka linnavurlena vähehaaval ja hobi korras metsa. Puhtalt oma lõbuks. Oma väheseid teadmisi internetist ammutades ja siis veel praktikat kogudes. Ja kindlasti pole mul päris spetsidele midagi õpetada. Eriti neile, kes siin peale paari nädalat kuskil kursustel käimist juba päris Metsaakadeemikud on ja kõiki teisi õpetada teavad, kuidas metsa kasvatada, saagida ja eriti saetut motokoeraga välja vedada Toungue

Kui plaan on põllumaad metsastada, siis koha peale külvamine tõenäoliselt ei tööta. Eriti söötis põllumaa puhul. Häda on selles, et lageda ja viljaka maa puhul mattuvad nõrgukesed metsataimede seemikud võimsa rohu sisse ja hukkuvad. Tõenäoliselt ei aita ka lapi kaupa pinna mineraliseerimine mitte. Kasvukohale külvamine sobib ikka rohkem raielankidele, kus rohu kasv esimestel aastatel veel tagasihoidlik on. Põllumaale sobib kõige paremini 4-5 aastane kuuseistik. Seda on vaja rohu seest välja aidata uuel kasvukohal vast esimesed 2 - 3 aastat, edaspidi saab ta ise hakkama.

Oletame, et su soov on kasvatad okaspuid.
Seemned. Võid osta RMK'st (suht kontrollitud värk ja korralik kvaliteet) või ise korjata. Kuusk, mänd -- korjad käbisid näiteks hilissügisel või talvel. Hoiad mingi aja külmas, kevad-talvel tood tuppa, laotad kastidesse või paberi peale ja lased kuivada. võimalikult soojas kohas. Kui käbid lahti löövad, siis koputad seemned välja ja säilitad kevadeni. Paraku kuusel on korralikud käbiaastad nii ca iga seitsme aasta tagant, männil vast natuke tihedamini. Kõne alla tuleb veel lehis. Selle seemnetega toimi täpselt samal moel. Kuid lehisega on nii, et tema seemnete idanevus on üliväike. Et seda suurendada, tuleb seemneid eriliselt töödelda (stratifitseerida), aga seda pole vast esialgu siin mõtet kirjeldada, selleks tuleks jälle pöörduda teadmameeste poole.

Oletame, et seemned on nüüd olemas. Siis tuleks need kevadel vara, vara kasti külvata. Kui oled minu moodi laisapoolne inimene, siis täidad istutuskasti mullaga, vajutad mulla tihedaks ja pealt siledaks. Siis kastad väga rikkalikult läbi ja külvad seemned kasti. Peale raputad ca 5 mm kihi kuiva mulda. Kui viitsid, siis võid selle kuiva katte ka pihustiga või peene sõelaga kastekannuga märjaks kasta. Nüüd tõmbad kastile kile peale ja paned kastid näiteks kasvuhoonesse. Kile peale selle pärast, et siis ei pea kogu aeg kõrval passima, et jumala eest pealmine mullakiht ära ei kuivaks. Külvata tuleks sellise tihedusega, et esimese aasta võiksid tärganud taimed kastis kasvada ja ei läheks liigse tiheduse pärast seenetama (nii mõnisada taime standardses aianduskastis on OK).

Kui noored seemikud pead tõstma hakkavad, siis tuleb kile muidugi kohe pealt ära võtta. Esimese aasta kasvatad siis kastis ja kast võib olla vabalt õhurikkas kasvuhoones. Siis on taimed sügiseks pisut suuremad, kui väljas kasvanud. Nii ehk naa ei saa sa kodustes tingimustes männiistikuid kahe aastaga nii suureks, kui RMK spetsid seda teevad. Kuuske kasvatavad nemad ette 4a. Kodustes tingimustes pead arvestama kindlasti aasta rohkem.

Teisel aastal pikeerid taimed peenrasse ja edaspidi muudkui rohid ja rohid ja rohid....   Kastad vahepeal ikka ka. Võid kaaluda ka väetamist, kui maa viletsapoolne. Lühidalt tavaline kapsakasvatus, ainult sügisel jätad saagi koristamata. Ja nii mitu aastat järjest. Istutustihedus selle järgi, et taimed kasvama mahuksid. Kuuse taimed istutab RMK minu teada hiljem veel korra ringi.
Kõik see jutt käis paljasjuursete istikute kohta, potitaimede kasvatamisest ei tea ma midagi.

Tahad äkki kaski kasvatada??
Kase seemneid on mõistlik külvata suvel, siis kui kaseurvad veel eriti pudeneda ei taha ja on seest pisut rohekad. Sellel ajal on nende idanevus parim. Korjad sellised urvad kokku, külvad kasti mulla peale. Peavadki jääma pinnale. Kastile jälle kile peale ja vähemalt korra päevas pead kilealust veega piserdama, sest nii kui seemned läbi kuivavad on pidu läbi. Kui tärkavad, siis kile maha. Sügiseni võiksid kastid olla kasvuhoones. siis on oktoobriks kastis sellised pisikesed paari kolme lehega kasepoisid. Kui raagu hakkavad minema, siis tõstad kastid kuhugi varjulisse kohta talvituma. Kevadel pikeerid peenrasse ja siis jälle see rohimise rõõm ja vahest kastmine ka. Kasega peab olema väga hoolikas, sest ta on pisikes seemikuna väga tundlik igasuguse ümberistutamise suhtes ja kipub hooletu või oskamatu käsitlemise korral ära koolema.

Tamm. Korjad tõrud sügisel kokku ja pistad peenrasse vähemalt 5 cm sügavusele. Kui juhtub hiiri olema, siis panevad talvel pintslisse. Teine võimalus on kevadkülv. Selleks tuleb tõrud üle talve säilitada nii, et nad läbi ei kuivaks. Näiteks õhku läbi laskvates kastides, kuhu hiired sisse ei saa. Ideaalne oleks lume all. Kui sügis on pikk ja soe või talv eestipäraselt nigel, siis kipuvad kevadeks pikad idud tulema, mis istutamise ajal võivad katki minna. Seega tuleb olla väga ettevaatlik. Üldiselt on sellise säilitusviisi ja ka sügisese külvi puhul tammetõrude idanevus 99% 
Tammega on hoopis teine häda. Kõik metsaelukad armastavad neid. Ja see armastus käib ikka kõhu kaudu. Mul omal on selline umbes 0,5 ha tammik kasvamas. Umbes 1200 tamme. Aga seda ma siin praegu kirjeldama ei hakka, kuidas mul on õnnestunud neid nii kasvatada, et vaid paar tükki on kitsede poolt pintslisse pandud. Wink 

Nii palju siis algatuseks. Kui oma plaane, soove, unistusi jne täpsustad, siis äkki keegi targem teeb ka suu lahti.

Siinjuures ei saa jätta mainimata, et ei ole just kõige õigem foorum. Ilmselt mõni kaasfoorumlane (nimesid igaks juhuks nimetamata) enam und ei saa, sest nüüd on viimane pühadus jalge alla tallatud. Kui need rögisevad traktorid ja  motokoerad veel kuidagi ja kaugelt automoto teemaga haakuvad, siis see teema siin... no ma ei tea Sad :-p
Vasta
#16

Achtung,achtung neile kes kuuske istutavad endisele põllumaale. Kuusk ei armasta head kõrge toiteväärtusega mulda. Algul kasvab küll kenasti aga umbes 30-40 aasta pärast lööb juurepessi sisse. Kui rajate uut metsa siis tasuks enne kaaluda seda.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#17

kõige lihtsam on kepp teistele jätta ja ise pisut rahakotti luftitada ja istikud osta.
nutikamad kodanikud kirjutavad sobivad taotlused ka valmis ja
saavad parimal juhul üsna ilma rahata põllud puid täis ja ulukikahjusid ennetava meetmena ka tummised aiad ümber.
Vasta
#18

(26-03-2019, 12:20 PM)diesel Kirjutas:  kõige lihtsam on kepp teistele jätta ja ise pisut rahakotti luftitada ja istikud osta.
nutikamad kodanikud kirjutavad sobivad taotlused ka valmis ja saavad parimal juhul üsna ilma rahata põllud puid täis ja ulukikahjusid ennetava meetmena ka tummised aiad ümber.

Aga see vist pole päris legaalne? Muidugi saab ju öelda moodsas keeles, et tegingi puude põllu! Õigemini ainus JOKK on see, kui paned kuused kasvama ja kuulutad selle (jõulu)puuistanduseks vastavalt Metsaseaduse paragrahvi 3 lõikele (4): 
Tsitaat:Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena.
 
JOKK on see, et ühevanuseliste puude majandamise aeg ei ole reguleeritud  Big Grin Ja selle regulaarse seaduga ehk "ruutpesitsi" kuuseistandusi on juba omajagu maamajade kõrval heinamaadel näha.
Vasta
#19

Ksf Daff jõudis ette,põllule ikka kask esimese hooga.
Vasta
#20

Kui on istutatavat pinda (põldu) vähe saab edukalt tee servadest ja elektriliini alt istikuid võtta.
Need taimed mis nii või teisiti hukule on määratud. Ise olen veel mais, kui maa on niiske, kuusetaimi
välja katkund ja enda põllule või võsasse ümber istutanud. Vähemalt pooled on kasvama läinud.
Suuremat häda teeb lumi koos kõrge umbrohuga, mis kipub talvel taimi lamandama. Selle vastu 
aitab talvel ümber taimede umbrohu mahatallamine, või eelnev niitmine, kuidas kellegil jõudu ja aega jätkub.
Olen ka tõrusid maha pannud aga see tundub tühi töö olevat. Küll lähevad kasvama need tammed, mis
lindude poolt on toodud, rästad peidavad usinasti tõrusid ja siis võsa (mitte lgp. ksf,) niites peab silmad lahti hoidma.
Kindlasti peaks iga taime ka puutokiga ära märkima, kepitama.
Metsast tood kütteks toki asemele paned kepi! (kevad luuletus)
Kena kevadet ja puudetegu soovib Alrad!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne