[auk_]

Kogemused omal nahal siis panen ka kirja. Tee äärest kuuski tuues, on kindel mats, et kitsed söövad ära, neil soolamaik juures ja kui põder ka mööda lläheb ei jäta mekkimata. Kõige kindlam liini-alt korjata ja kuusk võiks põllule istutades ikka 50 cm olla, kuna rohi lämmatab muidu ära. Parim saavutus oli mul lehisega, ainult, et soku lemmikpuu mille vastu oma sarvi nühkida. Huviatav on see, et LH kasvab kiiremini isegi kui kask. Juurdekasv  alates 5 aastast meeletu. Korjasin veebruari lõpus käbid puu-otsast siis soojamüürile kuivama 3-4 päevaks , edasi väikeksesse pesukaussi ja kaan peale , raputad seda10 x ja seemned kausis NB! lehised olid siis 5 m kõrgused, kui, juba käbisid kasvatasid. Arvasin , et nad ei lähe idanema, kuid 95 % oli ok. Kahetsesin, et too aasta nii vähe käbisid korjasin redeliga, nüüd 3 aastat pole olnud käbisid, kuid nüüd vist juba tõstukit vaja, et neid kätte saada. Idandasin seemned kastides (grillli karbid)muld märjaks ja kile peale, osaliselt ka idanesid mullale kevadel visates (50x50cm lappidele) ja seda mai kuus, muru juba oli roheline. Kogemus selline, et kui paned varem on hiired ja linnud puhta töö teinud . Kaski pole ma suutnud seemnetest idandada, kuigi oleks vaja paremat sorti geene, no ei ole ilusad sirged mul need kased, kuigi kasvavad piisava valgusega. Mändidega on mul lihtne 330Kw liini all piisavalt (see metsake ida-virumaal , ema kodukoht). Huvitav ainult see, et kui istutad lagendikule on kitsed kohe kallal. Metsloomade eest saad kaitsta vahade ja muu jamaga, mina kasutan koera karvu. Karvade fenomen see, et paned langi äärtesse ja keskele polegi vaja ( mul koer haiseb ka, ikka koera moodi ja eriti vihmaga). Karvad vist hammaste vahel pole ka eriti mõnus. Muidugi mul noorendiku alad kokku pole ka üle 5 hektari. Alguses arvasin, et olen kõva mees ja jõuan kõik metsad läbi käia, kuid kui põhitöö teine, siis ei jõua niita rohtu ja kaitsta elajate eest. Aga edu! Hetkel proovin seedrit idandada, kuid kaaliumpermanganaat jne, mis vajalikud teemad selleks protsessiks pole veel edu toonud. Seeder kasvab ainult siga-kaua enne, kui sae sisse saab lüüa. NB! Muldade pH -d peavad paigas olema, muidu tühitöö.

[marek1970]

Suur tänu tagasiside eest!
 RMK-st saab seemneid ka alla kilo tellida. Ootan pakki.
 Miks  ma seda teen?
 Mulle  meeldib metsas käia.
   Nagu hobiaednik ikka.tellisin tellisin ka üleelmine aasta portsu taimi,millest enamus hakkas ilusasti kasvama.
 Eelmisel aastal samuti,aga kasvama jäid ainult väga vähesed.
  Moraalne kahju oli palju suurem kui rahaline.
 Sealt siis tekis ühel pea 50 aastasel taadil mõte ,et prooviks ise kasvatada ja äkki näeks veel endast pikemaid puid!
 70.ndate lõpus tehti siinkandis maaaparandust ja vanade taluaegsete kuivenduskraavide otsad maeti kinni.
 Eelmisel aastal sai tellitud kopp,mis need uuesti lahti kaevas,et vesi saaks metsa alt korralikult kraavi voolata.
Ja loodan ,et sai parem kui varem.
   Osalt on tegemist vanade heinamaadega,kus puud või põõsad kasvavad kuidagi ebaühtlaselt.
  On ka üks endine lambakoppel,kus ei taha isegi pajuvõsa kasvada.
 Olen proovinud mullapalliga  umbes 10 cm kuusetaimi ümber istutada,kahjuks jääb kasvama 10-15 %
    Tammed kasvavad minu metsas ise.
  Mulle nad meeldivad ja las kasvavad. Kuigi on mulle öeldud,et mis sa seda võsa kasvatad.
  Hetkel mõtted sellised,et kopsin laudadest lava kokku,saab ju alguses ka kile peale panna.
 Proua mind vaevalt kuusetaimedega tomatite ja paprikate vahele lubab.
 
 Külvirea vahe võiks äkki mingi 5 cm olla?
 Muld on põllul suht savine ja raske,aga kartul,porgand jne,kasvavad päris hästi kui hoolitseda.
  Kas peaks tooma kottidega turvast lisaks,et pinnas liiga rammus poleks?
  Tänud veelkord kõigile!
   Sain palju targemaks !

[nunu]

Eelmine aasta oli ju põuane, sestap see suur väljamineku protsent. Moraalsest kahjust võiks püüda ikka üle olla, metsa istutamine kipubki olemagi riskialtis tegevus. Peale mõnda aastat toimetamist hakkab linnamees ka aru saama, et me elame ja toimetame siin looduse armust. Mitte vastupidi, nagu nõukaajal meid veenda püüti   
Minu jaoks oli kõige kehvem aasta 2008. Siis metsastasin vana kruusakarjääri põhja.Istutasin aprilli teises pooles RMK'st ostetud kaheaastaseid avajuurseid mände. Oli samuti põuane suvi -- mai algusest juuli keskpaigani ei sadanud tilkagi. Järgmiseks kevadeks oli kolmandik mändidest hukkunud, aga mis seal ikka, mis s---sti, see uuest. Paar aastat hiljem ei paistnud enam kuskilt välja, missugused taimed aasta hiljem istutatud olid. Nüüdseks on see lapp juba ametlikult metsamaa ja käesoleval aastal sain tänu sellele ka suurema maamaksu arve!

Aga ikkagi ei tohiks nii palju välja minna. Äkki ei olnud istutamise aeg õige või mingi muu tehnoloogiline viga. Ehk tasuks lugeda kasvõi seda või  seda. Paar võhiku nõuaneet ka:
Juuri ei tohi kahekorra jätta, kui on liiga pikad, siis tuleb lihtsalt lühemaks lõigata. Ja veel, taimede juured tuleb võimalikult tihedalt kinni astuda, et nad mullaga heas kontaktis oleks. 
Mina olen ostetud taimed enne istutamist vette likku pannud. Aga viimastel aastatel, kui ise kasvatan, siis pole seda vaja, sest kaevad paarsada taime peenrast üles, sõidad üle põllu ja istutad kohe maha. Ei mingit kuivamist vahepeal.

Üks aasta, vist 2011, proovisin ka metsast toodud kuusetaimi istutada. Leidsin riigimetsa sees oleva teeärsel kraavikaldal ülitiheda kuusevõsa kasvamas, mõned männid ka seas. Taimede pikkus varieerus 15 - 45 cm. Sain neid sealt ligi paartuhat. Nägid suhteliselt äbarikud välja ja mõtlesin et ega neist õiget asja saa. Juurepall kippus ka väikeseks jääma, maa oli ju kruusane ja kaevamine väga vaevaline. Sai nad siis maha istutatud. Ühe nädalavahetusega ei jõudnu, osa jäid järgmiseks. Üldiselt läksid kasvama üllatavalt hästi, ainult selles satsis, mis pikemat seista sai enne istutamist, oli hukkumise protsent pisut suurem. Selles osas oli vaja järgmisel kevadel juurde istutada.  Esimesed kolm aastat nad eriti ei kasvanud, aga neljandal oli juurdekasv juba OK ja nüüd kasvavad mühinal, nagu taimlast ostetud või ise ette kasvatatud puud. Pisut ebaühtlasema pikkusega on ainult.

Kui otsustad ise taimi kasvatada, siis need mõned külvikastid võiksid ka kasvuhoonesse tomatite vahele ära mahtuda. Oleneb muidugi, kui suurelt ette võtta. Taimede ise kasvatamisest või lugeda näiteks siit, aga mina olen kasvatanud märksa tihedamalt, nagu eelmses postis kirjutasin. Esimese aasta võivad seemikud vabalt istutuskastis elada. Mingit reaskülvi pole vaja, hajuskülvina ühtlaselt üle kasti. Peale tärkamis võib ka kastid õue tõsta. Kuusk ja mänd kasvavad ka õues hästi, lihtsalt kasvuhoones pisut kiiremini. Peenrasse tuleb pikeerida alles teisel aastal. Nad on algul ikka väga väikesed. Paar pilti ja natuke juttu, kuidas profid kasvatavad 

Aga jõudu ja edu kaaskannatajale 

[auk_]

Upitan teemat. Istutusaeg täiega käimas, sai sügisel ja nüüd hiljuti veel käbisid korjatud (lehis, kuusk, ebatsuuga). Hariliku kuuse seemned on hetkel idanenud 95%, lehis 50% ja ebatsuuga samuti 50%. Korjasin veel sel aastal jaanuaris hõbekuuskede alt käbisid ja nende idanevus 40 %. Külmkapp hetkel saunas seemneid nii täis, et üle 1 õlu ei mahu paigutada, ma ikka mõtlesin 0,5l. Huvitav on see, et proovisin sügisel seedermänni seemned välja jätta eraldi kastidesse ja nii, et liigniiskus neile ka liiga ei teeks ja uskumatu, et nädal tagasi leidsin, et 3 seemet on idanenud. Oleks hea, kui nad ka ilusti areneksid ja välja ei sureks. Siis on vaja ainult 500 aastat oodata, et sae sisse saab lüüa. Proovin mingi hetk ka oma istutamistest pilte siia panna. Hetkel istutan metsas lisaks veel kaske, kuna kes teab kuidas nende okaspuudega olukord saab olema. Ühel koolitusel tehti selgeks, et ega kuused kuhugi kao, aga nende kasvatamine ja pritsimine läheb kallimaks, st ka üraski vastu otsitakse mingit preparaati. Lugesin artiklit, et need kaitsealad on kõige suuremad üraskite taastootjad, sealt ju ei või midagi välja vedada ja loodus ka, ei ole nende sitikate vastu nii karm. Tundub, et männi istutamine jääb see aasta unarusse, kuna kitsede ja põtrade tegevus andis jubeda hoobi. 3 hektaril 10 aastat tagasi tehtud mõtetu töö, 5 meetrised männid kõik ära rikutud, vast 20 mändi on puutumata. Krt. panen vist igale poole okastraadi ümber metsa, las kohalikud vaatavad, et vana lolliks läinud.

[PlyVal64]

Upitan teemat.
Ühel koolitusel tehti selgeks, et ega kuused kuhugi kao, aga nende kasvatamine ja pritsimine läheb kallimaks, st ka üraski vastu otsitakse mingit preparaati. 

Kuskohast? Pilupüünised müüakse, feromooni ka ja see kestab omajagu aega. Kodumetsas üraskitõrje ei ole raske ega kallis.
No ja need neljalajgsed "kahjurid" tuleb omaenda söögilauale plussiks keerata. Ega meie elu on samasugune matemaatika - summa ei sõltu liidetavate järjekorrast! Kuidas saab korralik kuni mitmesaja kilo lihaga põder olla kahjur??? Põdra kokkuost on 4.40 kilo. Korralik põder 1000 raha. Kujutad ette, kui palju kuusepalki peab müüma, et sama raha saada???

[auk_]

Neid püüniseid (made in POLAND) antakse metsaühistu liikmetele tasuta rendile, feromooni pead ise ostma. Eelmine kevad oli 5Euri tk. Mul vedas, kuna siis kui tellisin püüniseid, maksid nad 250 EEKU, kuna 10 tk oli vaja, siis nagu ei raatsinud osta ja vestluste tulemusena sain tasuta rendile. Eelmine kevad  ja suvi oli ikka hull teema. Ei jõudnud neid elukaid 3l purki ära mahutada. Püünispuid kasutasin ka, sel kevadel sama, kuid vist peab ikka südame kõvaks tegema ja 3 hektarit 45 aastast puht-kuusikut maha võtma. Püünised ka ei aidanud, nüüd koldeid ikka igas kohas. Täna olin istutamas ja seda puude murdumist oli ikke ohtralt. Ja kõik, mis olid kas üraskite poolt kahjustatud või harveri kahjustatud 6 aastat tagasi (ise ei teinud seda jama, eelmine omanik) murdusid nagu tikud. Nüüd jälle nädal metsakarantiini. Ikke hullud puhangud olid. 6m kaskede ladvad käisid peaaegu maapinna lähedal ära, päris kõhe oli. Ise ma ühtegi ühistusse ei kuulu, proovin ise hakkama saada, kuid toetused on suht ahvatlev teema ja ei ütle veel päris ei. Nagu ma teadlaste jutust aru sain proovitakse mingit kemikaali, mis teeks need suguvõimetuks, kurat äkki mõjub mingi loodusringi tagant ka endale, eks näe, aga sellises vanuses vist pole enam vahet. Kõige lihtsam on ikka nii, et need sitikad on suht kehvad lendajad, siis lehtpuud vahele ja mitte väga suured kuuselapid. Segapuistu pidi kõige parem olema. Põdraliha pole kahjuks keegi pakkunud, ainult jahivad, lasku käia.

[metsnik]

Play,mõtle ka enne mis räägid.Seleta meile ka ,kuidas legaalselt põdra eest 1000 euro saada.

[PlyVal64]

Play,mõtle ka enne mis räägid.Seleta meile ka ,kuidas legaalselt põdra eest 1000 euro saada.

Ja kuipalju kuuske pead müüma, et LEGAALSELT 1000 raha saada??? Põdra sööd peale legaalse illegalse  "mustapulbri laksu " vähemalt ära!!! Kõht täis ja rahu majas...

[Marko]

Val, mine ravile! Mul on täiesti savi, mitu rallit sa teinud oled, aga enesetsensuur peaks ka korüfeedel töötama.....

[diesel]

(sala)küti pauk ei maksa suurt midagi ja käib kiirelt. no edasi siiski on mässamist enne kui tuhat raha käes või sahvris on.
kui omal riistad ja ise teed, siis kümmekond suurt kuuske annab sama rahalise väärtuse. aega muidugi läeb tublisti rohkem.
ürask on tubli sitikas küll, sigib ohtralt ja võtab ilusaid puid maha nii, et saega sammu pidada ei suuda. mul hakkavad kuused vägisi otsa saama. talv oli tüma ja kätte saamise võimalust ka polnud. nii need surnud kuused metsa jäävadki ja sitik muudkui paljuneb.

[honkomees]

.... talv oli tüma ja kätte saamise võimalust ka polnud. nii need surnud kuused metsa jäävadki ja sitik muudkui paljuneb.

Hakka või Priidu raudhobu usku! Käin ise metsas ja vaatan neid tormimurru üksikuid-kaksikui-kolmikuid puid - suure masinaga koristama tulles rikutakse elus puud ära, ilma koristamata ei saa kütetki ja loodus võtab ka ülejäänud puud, atv-d ka enamus kohti ei kanna või kannab tinglikult ...

[PlyVal64]

.... talv oli tüma ja kätte saamise võimalust ka polnud. nii need surnud kuused metsa jäävadki ja sitik muudkui paljuneb.

Hakka või Priidu raudhobu usku! Käin ise metsas ja vaatan neid tormimurru üksikuid-kaksikui-kolmikuid puid - suure masinaga koristama tulles rikutakse elus puud ära, ilma koristamata ei saa kütetki ja loodus võtab ka ülejäänud puud, atv-d ka enamus kohti ei kanna või kannab tinglikult ...

 Nii ju on, lihtsalt see hind on algselt sõge mis sõge! Aga hakkad mõtlema... Variant2 on vana-hea Skogis! See on ka geniaalne riistapuu, lisaks ulmemanööverdavud sest lisaks keskliigendile keerab ka tagumine lindipaar. 
Video, kus Skogisega veab kokku ja koju viib suure traktoriga. Jälle idealilähedane tegevus-kooslus mõistlikul erametsa majandamisel. Ja Skogiste hinnad on mõne tuhande juures. Hüdrokraanaga ka seal 3-4Keuri. 

[auk_]

Nüüd ainult 500 aastat oodata ja saag sisse. Tibukesed vaikselt ärkavad. Juba 6 tk. Aga võrreldes teiste puu-liikdega ikka hullult aeglaselt käib see ärkamine. Ebatsuuga ikka palju kiiremini tegutseb.

[hulgus]

Nüüd ainult 500 aastat oodata ja saag sisse. Tibukesed vaikselt ärkavad. Juba 6 tk. Aga võrreldes teiste puu-liikdega ikka hullult aeglaselt käib see ärkamine. Ebatsuuga ikka palju kiiremini tegutseb.

Oletan, et pildil olid ikka tammed.Kui ei ole just väga ebasobivad kasvutingimused, siis võib jämedalt arvestada, et 1a=8-10mm läbimõõdus. Maja ümber 4 tamme, (vöökõrgusel 50-60cm) mida 1965  aasta piltidel ei ole. Lisaks on pakkuda mõned pakuotsad ca 1m läbimõõdus, kus aastaringid kenasti loetavad.
Seega rohkem optimismi, juba 3.-4. põlve järeltulijad saavad neist puudest pelleteid pressida...

[diesel]

tamm on kena puu küll, aga kui foorumit täpsemalt lugeda, siis peaks sealt miskit sootuks tummisemat võrsuma.

[auk_]

Esimene pilt siis seedermänni tärkamine (tahab liivasemat pinda) ja teine ebatsuuga.Panen siis võrdluseks hariliku kuuse ka, seemneid puistatud siis alati võrdselt.

[Daff]

Kustkohalt need ebatsuuga seemned korjatud on. Kas on teada ka millise ebatsuugaga tegu?

[PlyVal64]

Kustkohalt need ebatsuuga seemned korjatud on. Kas on teada ka millise ebatsuugaga tegu?

Luual on ebatsuugat metsas ja alleena küll  Mine korja. Näiteks siin 57801:001:0535 eraldis nr.9, sai seda koolis mõõdetud  Seal on veel. Riigimets, võib käbisid korjata.

[Daff]

Luua tihnikut tean. Pigem pakkus huvi, et millime tsuuga. Kas levinuim hall- või mõni popim liik. Roheline või sinkjashall  tsuuga.

[auk_]

Tartus Maksuameti juures noored ebatsuuga puud, 2 kuud tagasi oli npuude all käbisid nagu murdu (tormide töö). Seemnete pudenemine algas käbidest ebatsuugal juba kuu tagasi, lehistel pool kuud , kui juba soojem ilm oli. Nägin eile, et üks korjas ka lehise käbisid, kuid kahtlustan, et suht tühi töö, kuna seemned lännu. Muideks, kui korjasin käbisid, siis möödujad vaatasid ikke väga imelikult. Naabrinaine tõi eelmine sügis nulu seemneid ka, proovin neid ka edendada. Kehv lugu, et juba kuuseüraskid tegid oma esimesed lendamised. Püünispuud panin, kuid feromooniga jäin vist hiljaks.