Multiplikaatori ehitamine
#21

Ma nii tarku küsimusi ei oska küsida, küsiks lihtsamaid- mis paati ja millise mootori otsas see reduktor liigutama hakkab? Pildilt paistis mingi turbotatud asi.
 Kas paat ise on juba algselt jet tüüpi või tehakse see ka ringi mingist nn. tavapaadist?
Vasta
#22

Marko, ma tean mida sa tunned, mul on samamoodi olnud.
Läbi võlli ei tule mingit õlitust, põhjusel et võllid on tehtud uued ja konstruktiivselt ei ole võimalik.
Reduktori korpuses saab õlitase olema algatuseks pooles kõrguses. Arvestades, et keerutatakse satelliidiraami
on satelliitide pöörlemiskiirus suhteliselt väike. Nii et sealt tõenäoliselt kriitilist soojust ei tule.
Pigem võib liigne soojus tekkida selle õlimassi segamisel reduktori poolt. Seda aga saab reguleerida.
Aga katse, see on tõe kriteerium.
Vasta
#23

Paadi marki ja mudelit ei tea, pikkuseks nii 5-7meetrit äkki. Vist tehti jet-i peale ringi.
Mootor on Alfa-Romeo 1,9TD 115kW
Vasta
#24

Igatahes huvitav projekt. Oleks tore kui omanik võtaks vaevaks seda tervenisti näiteks Kipri foorumis kajastada. Aga see pole vist enam pop- laevameeste foorum on selline poolsurnud värk juba mitu aega.
 Treitööd jms. mina ei kommenteeri. Ise nii ei suuda, pole selliseid teadmisi ja oskusi.
Vasta
#25

(24-05-2019, 09:31 AM)M.R. Kirjutas:  Arvestades, et keerutatakse satelliidiraami
on satelliitide pöörlemiskiirus suhteliselt väike. Nii et sealt tõenäoliselt kriitilist soojust ei tule

Kurja, see ei ole õige. Ma vaatlesin asja klassikaliselt, et kui raam seisab.
Aga kui päikeseratas seisab ja raam pöörleb siis satelliidid sibavad õite kiiresti.
Loen tööjuures hambad üle ja arvutan.
Sellegipoolest, katsed näitavad.
Vasta
#26

Pagan, nende planetaaridega tuleb arvestada taustsüsteemiga
Nii, päike 34 hammast sateliit 22, kroonratas 78.
Ülekandearv oleks i=(1+34/78)  ehk 1,435
Kroonratas teeb sisendi 4000rpm puhul 5743rpm
Kroonratta/sateliidi ülekandearv oleks 78/22=3,545
Siis sateliit teeb 5743/3,545=1620rpm
Mis oleks ju igati bro.
Kahtlusi ei ole, aga on kõhklused, koolipingist ka nõnnapalju aega möödas.
Kes viga näeb laita, see tuleb ja aitab....laita.
Vasta
#27

Sekkun teemasse paadituse poole pealt. Water jet/ vodometnõi dvizhitel/ jugakäitur paadi liikumapaneva ajamine meie vetes praktikas ei ole seni toiminud. Korpuse ja impelleri vahel on ainult mõned millimeetrikümnendikud, millest kõik vees leiduv hakkab läbi käima. Sellise ajamiga saab sõita puhtas, sügavas vees. Ajam oli kasutusel näiteks Amur kaatritel M412 mootori taga ja õudne ikaldus sellisena, kui näiteks ikka portsu veetaimestikku sisse võttis, ei aidanud seda eemaldada ka ajamil siibriga töötav reverseerimine, tuli mõnelgi mehel vette minna ja käpaga koukida. M412 impellerit puruks kiskuda muidugi ei jõudnud. Uuemast ajast meenub kuidas Pirital T. poest kliendi kinnismõtte peal üks water jet telliti ja müüdi ning see jõudis remonti juba samal suvel, sõites põhiliselt samas Tallinna lahel.
Mina ei julgeks water jetiga sõites minna madalamasse kui 3-4 m, juba 2m peal hakkab sisseimetav vesi põhjast kõike seal leiduvat üles kiskuma ja 1,5m vee peal sõites on liivajuga läbi water jeti pidev.
 Teine kurbtus asja juures on see, mida see water jet vee-elustikuga teeb. Olen vihaga pidanud vaatama, kuidas kahekorpuselise jetiga, mida siinmail kergeusklikele kalapaadina müüdi, sõidetakse kohe peale haugi kudemist üle kudeala ja maetakse mari mudasse, terve aasta juurdekasv hävitatud.
 Tehtud töö reduktori ehitamisel on muljetavaldav. Ühinen Marko arvamusega, et ilma tsirkuleeriva õlijahutuseta ei kesta. Paadis tuleb kõike jahutada, kes marineerib selle turbodiisli? Turbole ja väljalaskekollektorile tuleb vedelikjahutus ümber ehitada, sealt soojusvahetisse mida omakorda jahutatakse pardataguse veega (veel üks pump). Soomlastel oli Toyota Hiace mootorite paatidele paigaldamiseks väikeseeriana tootmises marineerimiskomplekt, makstes hirmsat raha, mingi 8000 juudirubla mälu järgi.
 Kahekäigulisi merereduktoreid toodab näiteks ZF. Ja need on kallid.

Kokkuvõttes, water jet ajamiga paate on soetatud enamsti soovist et saaks madalas vees mureta sõita - ei saa vinti/ moororijalga puruks sõita - ja ülalpool on põhjused, miks ikkagi ei saa.
Vasta
#28

See konkreetne mootor on sündinud "marineerituna". Jugakäitur oli vist mingi amedikamaa toode.
Vasta
#29

Siin on nüüd kaks teemat kõrvuti sisse toodud, jahutus ja õlitus. Jahutusega saab kenasti hakkama kui probleeme tekib, õlitusega on vähe suurem jama juhul kui... 

Ma siin vaatan neid pilte ja mõtlen, et kui sisse poole oleks süsteemile õli vaja loopida, siis kas oleks võimalik äkki tekitada ringleva korpuse (ma ei viitsi ennast kurssi viia nende päikeseketaste nimetustega) sisse nurga all avad, mis haaravad väljast õli ja suunavad selle keskmiste hammakate poole, kus see siis tänu satelliitidele pritsides laiali lendab? Juhul kui seal tekib tsentrifugaaljõududest tulenev õlitühjus süsteemi keskmes, siis ega väga head lahendust teist polegi kui tahta ilma pumba surveta sinna õli saada. Kuidas neid teooriaid kontrollida... seda ma küll ei tea.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#30

Täna sai sidurikoja ja multiplikaatori vaheline ühendus tikkpolditud.
       

Mootor ise 
               
Vasta
#31

Nii, vahepeal asi seisis kuna ei suutnud leida adekvaatset tegijat kes teeks tigufreesiga vajalise lõikuse.
Sai seega tellitud hiinamaalt vajalikud lõikeinstrumendid, M1 30 kraadise survenurgaga ketasmoodulfreeside komplekt.
04.06 ennelõunat pandi Qingdao-Shis posti
07.06 öösel oli kaup Shenzhenis
07.06 päeval Hong-Kongis
09.06 Leipzigis
10.06 öösel Gdanskis
Ja täna, 10.06 pealelõunat sain kauba kätte.
           

Lähipäevil teen multiplikaatori väljundvõlli ka valmis. Püüan ka pildimaterjali teha.

...tu be kontinuä...
Vasta
#32

Eile sai pandud jagamispea paika ja freesitud kontrollnuut, et saada aru mida Hiinamaa frees teeb.
Teeb küll. Sai natuke lõikesügavust suuremaks pandud, et üldnormaali pikkus oleks alumises piirhälbes.
       

Ja täna sai freesitud väljundvõlli nuudid.
               

Siis sai treitud laagrite, kaelustihendi ja nõellaagri võru istupinnad. Samuti stopperrõnga soon.
               

Sai vormistatud lõplikult veokardaani pesa teise otsa.
           

Puuritud ja keermetatud kinnitusavad veokardaanile.
       

Ja valmis ta peaaegu ongi.
       

Pressitud oma kohale nõellaagri sisevõru
       

Sisu koost ilma korpuse, tagakaane ja kahe laagrita väljundvõllil.
   

Homme hangin kaubandusvõrgust puuduvad laagrid ja paneme asja kokku.


...tu be kontinuä...
Vasta
#33

Kas mingit termikat nuutidele ei tehtagi?

Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#34

Võllimaterjaliks on kroom-molübdeen teras mis omab kõvadust 27-32HRC, ehk ei ole lehmavaiaraud.
Praegu sai tehtud nii, kuna ei ole teada kas idee annab soovitud tulemuse. Edasi vaatame juhtumipõhiselt
Võimalik, et teeme ka peenemat termotöötlust kui see vajaliseks osutub.
Vasta
#35

Nii, hangitud laagrid paigaldatud tagakaande
       

Väljundvõllile sai ka väike faas lastud kaelustihendi sujuvaks montaaziks
       

Koostatud tagakaan
       

Korpus esikaanega+ päikeseratas+ satelliidid raamiga+kroonratas
           

Tagakaane tihend
   

Fanfaarid hüüavad, trummid põrisevad ja valmis ta ongi
           

Kuivkaal 33kg
   

Multiplikaator mootorile paigaldatuna
       

Nüüd jääb omanikul paigaldus ja saab merekatsetusi minna tegema.

...tu be kontinuä...
Vasta
#36

Ilus töö Smile
Jään põnevusega ootama. Kas paneksid ka töö maksumuse siia üles? Aegajalt kumab läbi mõnede kodanike arvamus, et treial võiks sixpaki eest pool päeva vuristada küll Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#37

puusalt tulistades maksab see ca 3500.-
Vasta
#38

Täna läks asi minu juurest ära.
Täpsustasin omanikult paadi margi, Buster Magnum. Jugakäitur Alamarin Jet 180
Algselt oli mootoriks Volvo Penta mingisugune.
Jugakäitur on tehases paigaldatud. Väidetavalt ei tohi omal käel jugakäiturit paigaldada.
Ajaliselt kulus ideest valmimiseni 77 inimtundi, 380 euro eest materjale ja teenust väljast.
Töö maksumus..... ei ole tähtis. Teema on siiski "AMF nokitseb" mitte foorumikasutaja teenuste hinnakiri.
Aga sixpaki eest saaks korra(1 kord) treipingi pealülitit katsuda. Cool
Vasta
#39

Kui saladus pole, siis kust sa freesid ostsid? Kas hiinlastel on mingi leht ka kus toodetega tutvuda saab?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#40

Ebay on salasõna, minu freeside komplekt maksis koos riigimaksudega 201 eurot ja mõni sent+ tund paksu ja lolliametis ametnikuga kembeldes ja kassapidaja peale häält tõstes.
Kuradi imbetsillid, mul ei ole kahju import + toll+käibemaks maksta aga see ametnike arrogants....
Kõik selle jama oleks saanud elektrooniliselt tehtud 10 minutiga aga ei.... türnüflid ühesõnaga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne