Projekt "Vesioinas"
#1

Sai üks selline kärakas kokku keeratud. Paar aastat tagasi hangitud jupid siiamaani kastis seisnud ja otsustasin lõpuks valmis ehitada. Praeguseni olen arvanud, et krundilt läbi voolavas ojas on langust vähevõitu, veekogust ka just palju pole. Aga selle vesioina ehitamine tõestas, et meetrise langusega pumpab umbes nelja meetri kõrgusele asuvasse tiiki vee ära küll. Pole kõige tootlikum pump - arvutuslikult pumpab 3240 L/24h ja selleks, et praegune tiigi veetase tõuseks umbes 7 cm tekitamaks ülevoolu läheb tarvis 83+ kanti vett. Selle pumpamisele kulub siis umbes 25-26 päeva. Ehitusprotsess on videos näha: https://youtu.be/9zC6PuVjB4g
Vasta
#2

Lahe vigur,, tubli töö
Vasta
#3

Pull värk küll. Siin on vast hüdrolöök tööle pandud.
Donni filme on ikke huvitav jälgida.

__________________________
M:GAZ63 uued kummid

M: Datsun Cherry
M: Volvo mootor



Vasta
#4

Tore leiutis. Kas selle kaadervärgi tootlikust saab ka tõsta jämedamate voolikute ja muude osade paigaldamisel? Või on seal ka teatud piirid.
Edu!

T.

Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#5

Saime ka poole meetri languse pealt peaaegu 5m tõstekõrgust kätte.Väga meditatiivne on selle tööd jälgida.
Vasta
#6

Siseneva toru ette tegin filtri nii: toru 4 külje pealt meetripikkuselt lõhki ja suurem raudvõru torusse ja sääsekärbsevõrk ümber.Ilma oli päevaga klapid umbes.Õhumahutiks 2L pepsipudel.Töötab ka vee all,saab veel langust juurde. Ram Water Pump.
Vasta
#7

Päris vahva,mis see videos klõpsub,kas see hüdrolöök?

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#8

Klõps on hõdrolöögi algus,sest läbijooksu klapp sulges ja surve hakkab tõusma,ületades rõhupaagi surve.Löögi surve tasandub paaki ja trassi ning läbivoolu klapp avavneb.Takt kordub ja pealevool kogub kineetilist energiat.Teine klapp asub rõhupaagi all.Kogu käimasaamine seisnebki läbivooluklapi reguleerimises enamasti.
Vasta
#9

(11-06-2019, 21:25 PM)vanaain Kirjutas:  Klõps on hõdrolöögi algus,sest läbijooksu klapp sulges ja surve hakkab tõusma,ületades rõhupaagi surve.Löögi surve tasandub paaki ja trassi ning läbivoolu klapp avavneb.Takt kordub ja pealevool kogub kineetilist energiat.Teine klapp asub rõhupaagi all.Kogu käimasaamine seisnebki läbivooluklapi reguleerimises enamasti.

Tänud

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#10

(08-06-2019, 15:56 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Kas selle kaadervärgi tootlikust saab ka tõsta jämedamate voolikute ja muude osade paigaldamisel?
Jaa, ikka. Mul võiks siseneva 40 mm toru asemel olla näiteks 50 mm, mis tõstaks tootlikkust. Väga suureks ei ole mõtet ajada, kuna ojas väga palju vett korraga ei voola ja sisendtorusse ei tohi õhku sattuda.

(08-06-2019, 16:56 PM)vanaain Kirjutas:  Saime ka poole meetri languse pealt peaaegu 5m tõstekõrgust kätte.Väga meditatiivne on selle tööd jälgida.
Ma ka ikka leian ennast selle vesioina juures seda klõpsuvat klappi ja purskavat vett vaatamas. Kuidagi naelutab paigale või nii...

(11-06-2019, 20:41 PM)hundu615 Kirjutas:  Päris vahva,mis see videos klõpsub,kas see hüdrolöök?
Jep. Ja isegi sellise väikse veekoguse juures, mis pumpa tuleb, on see löök päris tugev.
Vasta
#11

Aga kui üle mõelda, panna kaks oinast jadamisi. üks lööb kõrgemale, teisele ette, mingisse vahemahutisse? Oleks see reaalne, või hakkaks vahemahuti siiski tühi olema, kuna teise pumba tootlikkus nõndapalju üle?
Vasta
#12

Iga korrusega on veekadu 10+ korda, muud piirangut pole nojah,hõõrdumine ka.
Vasta
#13

Ja ülemiste korruste ülejooks oleks ka alumiste täiteks,aga see väheneb 0,1+0,01+...  ,samas langeb jälle kõrgemalt.Vana pea ei proovi valemit panna,isegi ilma kadusid arvestamata.
Vasta
#14

(11-06-2019, 21:35 PM)huvi5 Kirjutas:  Aga kui üle mõelda, panna kaks oinast jadamisi. ...

Vesioinad saab panna tööle paralleelselt - mõlemal peab olema eraldi toitetrass. Küll aga saab nad ühendada ühe väljundliiniga, mis pumpade tööd mitte kuidagi ei mõjuta, ent samas tõstaks olenevalt pumpade arvust süsteemi tootlikkust lisatud pumpade arvu võrra. Kui on ojas/tiigis/järves suur vee pealevool, siis on kuluefektiivne kasutada ainult ühte suurt pumpa, mis ei nõua väga palju ressursse hoolduseks. Minul toimib tulenevalt ojas voolavast vähesest veekogusest ainult selline väiksemat sorti pump normaalselt. Tootlikkuse tõstmiseks saab mängida toitetrassi pikkuse (lühem on parem) & diameetri (suurem on parem) ja väljalaskeklapi suuruse ja vastusurvega. Olenevalt geograafilisest asukohast on võimalik ka toitetrassi alguse ja pumba asukoha kõrgustevahega mängida - mida suurem on kõrguste erinevus, seda parem. Mul ei olnud jällegi väga varianti valida. Saan ainult vajadusel kõrgema tammi ehitada. Kui inglisekeelt keegi tonkab, siis hea info on siin lehel: http://www.i4at.org/lib2/hydrpump.htm
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne