[Janka]

Väike vahemärkus.

Täna on meil siin omal maal kõik kena ja siidine.
Käib vilgas ülesehitustöö. Toibume tasapisi nõukaaja taagast. Inimesed on rõõmsad. Kantakse pühapäevaseid rõivaid, veedetakse õlle ja sõprade seltsis nädalavahetust, nauditakse puhkepäevi, et homme puhanuna jälle kirkad-kirved haarata. Usinasti maavarasid kaevandada ja metsasid raiuda...

Aga seal, kaugel, kus juunis-juulis viibisin, võideldakse kolmandat päeva elude eest.
Kurb on näha neid kenasid maastikke ja paikasid, mida külastatud sai.
Kasvõi sedasama linnaäärset tanklat, millest kõik meie väljasõidud algasid, et esmalt autokse paaki täita.

https://m.stanthorpeborderpost.com.au/ne...a/3824734/

Algas kõik nagu ikka. Inimeste rumalusest.

   

Ja siis väljus kontrolli alt...

               

[Janka]

Et tänavapilt on igal hommikul nagu ta on - igav, 
siis tuli jällegi ajada jalad ratastele ja liikuda eemale...

   

Kaua sa ikka akna all neid igapäevaseks liikumiseks soetatud kaasaegseid junnisid vahid...
Suund Põhja. Gattonis asuvasse transpordi muuseumisse.

   

[aavu]

Aga seal, kaugel, kus juunis-juulis viibisin, võideldakse kolmandat päeva elude eest.
-------

Algas kõik nagu ikka. Inimeste rumalusest.

Inglise keelt ei valda, siis küsin kui tohib: millest algas ja kas maastikupõleng või miski tehnorajatis - bensukas, relvaladu, tehas?

[v6sa]

...

 Bentsu lõhn tuletas lapsepõlve meelde. Täpselt samasuguse aroomiga oli nõuka ajal A-76.

Vabandan ette ja taha ohvtoopiku pärast, aga täpselt sama emotsioon oli trumplandia tanklas.

[Janka]

Hetkel käimasolev põleng, kui uskuda minu kõrvu ulatunud lugu, läks lahti mootorsae hooletust kasutamisest.
Tra, ma ei taha üldse mõeldagi, mida kogu selle kammaijaa autoriga lõpuks ette võetakse... 
Ma ei räägi lõkete tegemisest. Septembri esimestest päevadest pandi isegi muru niitmisele keeld peale. Kuigi seal polegi kuskil midagi niita. Juunis-juulis oli enamuses külastatud paikades vaid kuluhein. Kariloomad nokkisid mingeid harvikuid värskeid liblesid. Jube kuivus kõikjal. 
Stanthorpe elas terve talve veesäästu režiimil. See käib niimoodi, et aias on trassiveega kastmine kategooriliselt keelatud. Sama lugu autode pesemisega. Tahad laristada, vea tonnise tünniga omale ise vesi kohale, tõmba pesur käima ja anna minna... Trassivesi on puhastusainega kemiseeritud. Vee kasutust kontrollitakse. Vastavad tüübid liiguvad eraautoga ringi ja kui miskit raiskamist märkavad, võtavad proovi. Trassivesi näitab kohe ära, kust pärit.
A mida mul siin ikka kiruda. Olen ise samuti ühe põlengu patune autor olnud, millele õnneks sõbra abiga kuidagiviisi piiri suutsime panna. Prantsusmaal. Kella külge asi ei läinud, vaid meie kaks teadsime tol korral toimunust. Keevitamisest süttis. Kuluhein kevadel. Läheb ahvikiirusel. Kui pole kogenud, ei usu iialgi.

[Janka]

Niisiis - Queenslandi transpordi muuseumisse pidime minema...

Sest tahtsime lõpuks ometi tiba lähemalt näha neid internassionalisid, fraightlainereid, mäkkisid, kenvorthisid ja peterbilta, mis sel mandril mööda maanteelinte kaupasid liigutavad.

       

Tegelikult mitte muhvigi. Kahjuks.
No põln'd see, mida ootasime. Võrreldes Invernellis nähtuga vägagi hägune.

               
               
               
   

Õige, tõsisem, aga ainult Kenworthile väljamängitud muuseum asub kaugel Ida-rannikust. 
Istub täpselt keset mandrit. Seal, kus Austraalias neid masinaid toodetakse. Ja kui kunagi veel avaneb võimalus toda planeeti külastada, siis võtan kindlasti plaanidesse.

[hulgus]

Nii, juba üle kuu möödas, aga seda käkerdist pole kuskilt välja tulnud?

[Janka]

Ahhoi jah!
Ah et kuu aega? 
No varuge kannatust. Püüan kuidagi selle augu leida, et lugu täiendada. Küll  see point kah lõpuks välja koorub.
Hetkel muud ehitamise toimetused haaravad kogu keskendumise.

[Janka]

See suur et ... , jah - talv on ukse ees. Varsti. Kui ta üldse tuleb.
Ja samasugune külm olukord valitses ka Stanthorpe'is. Mis siis, et ümberringi viskas juba soojakraade kahekümne kanti, siis tolles linnas oli ikkagi külm. Talv ju.
Õhtaks kisub kössi ja viluks.

       

Ja nii võtsime kambakesi nõuks, et vaja nüüd ära minna. Põhja poole.
Ja sealt natuke Itta. Sest seal on soojem
Ja läksimegi. 
Hommikul jeelet, mõned tunnid imepäraste vaadetega riigi maanteedel jahmerdamist ning läbi nädalavahetuse ummikute jõudsime Warana rannalinnakesse. Seal on neid rannikuasulaid veel. Kõik tattipidi pead-jalad-sassis-koos. Suiti popp koht, talvel õnneks üpris inimtühi.

       

Esimesel päeval suurt targemat ei jõudnudki, kui loojanguks end randa hiivata.
A no mis loojanguks... Päikseke kaob ju seal maakera punktis hoopis maasse. Kuidagi harjumatu tunne tekkis.

[Janka]

[Janka]

Eks me ju valisime seda kohta seal rannikul kah natuke. Et mis läheduses head ja põnevat leidub.
Ja kohe, kui nägin pilte keset jummele siledat platsi väljaturrituvast üheteistkümnest mäemuhust sai selgeks, et seda, kurat küll, nui neljaks!, lihtsalt peab nägema enne, kui siit mandrilt lahkume.
Glass House Mountains siis.
Justkui Girraweenis sai veel vähe turnitud... 
- A ju siis sai.