14-07-2019, 20:53 PM
Võtan omal vabaduse Toivo Tootseni raamatust paar sümpaatset lõiku ümber toksida.
Hardi Tiidus oli omal ajal elav entsüklopeedia.Tema teadmistepagas oli muljetavaldav. No ja jutustamisoskuse poolest võis teda iga näitleja kadestada. Kui Hardi kellegagi kokku istus, hakkas ta kohe mälumängu tegema. Selles mõttes, et alati oli tal mõni konksuga küsimus varuks.
"Poisid, kas te teate, kes on kolm eesti heliloojat, kelle nime lõpus on -ski?
Õige, Podelski! Nii - Tammeveski ka, väga tubli! Rohkem ei tea keegi?
Aga eks Ernesakski ole ju Eesti helilooja!"
_ _ _
Unustamatult toredad olid RAMETO ametiõhtud, mida Hubert Veldermann tegi. Meremeeste oma oli kõige kihvtim. See lindistati laeval Tallinn. Laeva restoraniruumi lauad olid väikesed, ega peale pudelite sinna suurt midagi ei mahtunudki! Meremehed tulid sinna kõmdi kokku ja üks juba kaugelt karjus: "Mis te, mehed, vahite, lööge pudelil kael maha!" Klaasid kallati täis, kilin-kolin. Eraldi lauas istusid kaphoornerid - mehed, kes olid ümber Cap Hoorni sõitnud. Neil oli see komme, et kandsid tormivöösid ümber kokardi. Veldul oli alati üks küsimus selles ametimeeste saates: "Mis te ka arvate sellest ametist?" Meremehed vastu, et: "Ah, mis kuradi amet, mul on hoopis hea anekdoot..." Ja nii ta läkski.
Metsamehed olid ka mõnusa jutuga. Rääkisid anekdoote ja olid kuidagi vabad. Aga kui läksime traktoristi juurde, see hakkas nagu paberilt maha lugema: "Vastavalt NLKP sellele ja sellele otsusele me täidame nüüd plaani 110 protsendiliselt" No palju õnne!
_ _ _
RAMETO rahvaga juba igav ei haknud. Meenub, Saaremaal oli niisugune lugu, et ööbimiskohas keeras Tõnu Oja "Meelejahutaja" näitetrupi juhi Kaarel Kilveti luku taha. Pani ukse väljaspoolt lukku, noh. Ise läksid kõrtsi või kuhugi. Kaarel ei pääsenud kusele kah! Hommikul kukkus sõimama. Oja siis vabandas: "Mul jäi pull pooleli - keerasin küll ukse lukku, aga unustasin hiljem lahti keerata."
_ _ _
Hillar Kalamets oli üpris muheda olekuga vana. Ja mõnusa sisemise huumoriga, kuigi võitluses alkohooliga eriti ei osalenud. Ükskord siis mõtiskles kõva häälega: "Huvitav, muidu jube andekad inimesed, aga joovad nagu hobused....peaks ka vist võtma hakkama!"
Hardi Tiidus oli omal ajal elav entsüklopeedia.Tema teadmistepagas oli muljetavaldav. No ja jutustamisoskuse poolest võis teda iga näitleja kadestada. Kui Hardi kellegagi kokku istus, hakkas ta kohe mälumängu tegema. Selles mõttes, et alati oli tal mõni konksuga küsimus varuks.
"Poisid, kas te teate, kes on kolm eesti heliloojat, kelle nime lõpus on -ski?
Õige, Podelski! Nii - Tammeveski ka, väga tubli! Rohkem ei tea keegi?
Aga eks Ernesakski ole ju Eesti helilooja!"
_ _ _
Unustamatult toredad olid RAMETO ametiõhtud, mida Hubert Veldermann tegi. Meremeeste oma oli kõige kihvtim. See lindistati laeval Tallinn. Laeva restoraniruumi lauad olid väikesed, ega peale pudelite sinna suurt midagi ei mahtunudki! Meremehed tulid sinna kõmdi kokku ja üks juba kaugelt karjus: "Mis te, mehed, vahite, lööge pudelil kael maha!" Klaasid kallati täis, kilin-kolin. Eraldi lauas istusid kaphoornerid - mehed, kes olid ümber Cap Hoorni sõitnud. Neil oli see komme, et kandsid tormivöösid ümber kokardi. Veldul oli alati üks küsimus selles ametimeeste saates: "Mis te ka arvate sellest ametist?" Meremehed vastu, et: "Ah, mis kuradi amet, mul on hoopis hea anekdoot..." Ja nii ta läkski.
Metsamehed olid ka mõnusa jutuga. Rääkisid anekdoote ja olid kuidagi vabad. Aga kui läksime traktoristi juurde, see hakkas nagu paberilt maha lugema: "Vastavalt NLKP sellele ja sellele otsusele me täidame nüüd plaani 110 protsendiliselt" No palju õnne!
_ _ _
RAMETO rahvaga juba igav ei haknud. Meenub, Saaremaal oli niisugune lugu, et ööbimiskohas keeras Tõnu Oja "Meelejahutaja" näitetrupi juhi Kaarel Kilveti luku taha. Pani ukse väljaspoolt lukku, noh. Ise läksid kõrtsi või kuhugi. Kaarel ei pääsenud kusele kah! Hommikul kukkus sõimama. Oja siis vabandas: "Mul jäi pull pooleli - keerasin küll ukse lukku, aga unustasin hiljem lahti keerata."
_ _ _
Hillar Kalamets oli üpris muheda olekuga vana. Ja mõnusa sisemise huumoriga, kuigi võitluses alkohooliga eriti ei osalenud. Ükskord siis mõtiskles kõva häälega: "Huvitav, muidu jube andekad inimesed, aga joovad nagu hobused....peaks ka vist võtma hakkama!"