02-09-2019, 23:02 PM
Varalahkunud humooriklassiku meenutuseks copipasteks mõned rändom palakesed ajatust kogumikust "Savumees Edgaril on kogu aeg buss katki"
Koer elas kassiga suguelu.
Rikas Viimsi vald on juba aastaid tuntud oma rahutu elu poolest. Kord varastatakse kellegi maasturi alt hirmkallid magneesiumiveljed, kord jälle sajab taevast kartuleid. Loomulikult pole tegemist ufodega, kuigi ufosidki on sealkandis viimasel ajal üsna tihti nähtud. Eks ole ikka pätid need, kes velgi varastavad, ja kõurikud need, kes kartuleid lennutavad. Aga seda, miks koer kassiga suguelu elab, vaat seda on juba hulga raskem seletada.
"Ma olen jummala sokis praegu! Mis toimub!!??" karjub Eha. "Tulen koju ja mida ma näen, koer ratsutab kassi seljas, nii et maa must." Eha abikaasa jääb kogu palagani juures suhteliselt rahulikuks, tema süüdistab oma naist. "See oli ainult aja küsimus, millal koer kassile suraka ära paneb, hehe. Naine ei luba koeral ringi joosta. Ei viitsinud ka mina vana-bläädiga sel teemal õiendada. Kaks aastat olen rääkinud, see ei vii kuhugi. Aga jah, kass, va kurivaim, oli kogu toimingu vapralt ära kannatanud. Tõeline vanglakass!"
Eha naaber Kalju on ennegi näinud, kuidas üleaedsete koer himural pilgul kassi piidleb. "Noh, ega neil vast värdjat ei sünni, mõlemad ju isased. Aga jah, nii ta on, ma käin hoovis ringi, teen suitsu ja kaen seda ilmaelu. Peab ütlema, et nii mõndagi veidrat juhtub siin Viimsis. Mida rohkem rikkaid siia elama tuleb, seda lõbusamaks elu läheb, kurat. Ühel koer pederast, teisel suur aed mja ümber, ei näe sissegi, mis teoksil."
Nüüd on Eha võtnud nõuks, et kass tuleb ema juurde saata. "Hehe, palju õnne ämmale," kommenteerib abikaasa ja sülgab. Aia peal kommentaare pilduv naabrimees talitaks aga teisiti. "Pole küll minu asi naabrimehe koduloomandusse nina pista, kuid ma viiks kassi enne ikka, kurat, loomaarsti juurde. Mine tea, äkki rebestas päraku ära või midagi."
"Sina naabrimees, suitseta rohkem," nähvab Eha sellise jutu peale.
Varas hädas kojameestega
Kui üheksakümnendate alguses läksid varastatud kojamehed kaubaks nagu soe sai, siis nüüd on olukord sootuks teine. "Eesti inimene on laisk!" kurdab varastatud tagavaraosadega leiba teeniv Peeter. Asi selles, et meie autojuhid vahetavad kojamehi liiga harva.
"Ka tutikatel mersudel on kojamehed täitsa läbi - sellist kraami juba edasi ei müü," ohkab mees. "Mul oli lausa kindel klientuur, kes kojamehi ostsid. Nende seas oli nii noori kui ka vanu ja vaesemaid eestlasi. Tänaseks päevaks on see äri rohkem kui varjusurmas, ma ütlen. Paned mõne krooni juurde ja saad tutikad. Milleks osta kasutatud kojameest? Kasutatud kojamees on ikka kasutatud kojamees. Kui aga eestlane kojamehi tihedamini vahetaks, siis oleks teine jutt."
"Olen proovinud ilukilpe varastada, aga, kurat, selg on läbi. Ei saa küürakil olla. Ainuke asi, mida saaks varastada, on küljepeeglid, aga probleem on selles, et need ei tule ju niisama lahti - peab jala või kangiga kaasa aitama. Pealegi kaotab sõiduk niiviisi oma kaubandusliku välimuse ja see häirib mind. Auto peab olema tervik. Heakene küll, kojamehed on ka osa tervikust, aga nad käivad klõpsuga lahti. Peegel on ju disainielement!"
"Aga jah, inimesed, kui loete seda lugu, siis palun jätke meelde, et kojameeste vahetamine on oluline ka liiklusohutuse seisukohalt. Vilets kojamees nõrgendab juhi vaatevälja ja õnnetus lausa hüüab tulles. Uus kojamees aga pühib tuuleklaasi korralikult puhtaks."
Ruumipuuduses vaevlev mees ootab isa surma.
Hiiumaa ahneim mees August ostis endale Rootsist 100 paari kummikuid, 4 kasutatud külmkappi, tervelt 10 televiisorit ja kaheksa Datsun 100A käigukasti. "Mine tea, millal vaja minna võib!" arutleb August.
Kuid nüüd on Augustil uus mure, sest kolmetoaline kõigi mugavustega korter on juba ammu asju täis. Mehe sõnul olevat vaid ühel mehel Eestis rohkem asju. "Tema nimi on Aadu Luukas!"
"Ootan praegu, millal isa ära sureb. Ta peaks seda kohe-kohe tegema. Vähemalt ema ütles, et iga hetk on minek. Siis saan endale suured talumaad. Müün metsa maha ja saadud raha eest ostan Rootsist veel vajalikke asju, nagu kasutatud radiaatoreid, kasutatud traataeda, Datsun 100A bensupumpasid ja kolm tagavararatast. Kõik seisab praegu vaid papi ja ruumi taga. Küll oleks tore, kui isa sureks juba rutem," muretseb mees, sest Rootsis olla kaup juba kohalike albaanlastega kokku räägitud.
"Olen sõnapidaja mees!" tõstab August nimetissõrme tähtsalt õhku. Augusti isa on poja üle uhke. "Uus põlvkond tuleb peale - äri käib. Selge see, et meie vanakesed, peame eest ära surema. Siis on noortel rohkem ruumi tegutseda ja kraami koguda."
"Kui isa ära sureb, ostan talle Rootsist korraliku kasutatud puusärgi, mul on see juba välja vaadatud!" lubab August emale.
"Näete, kui hoolitsev poeg meil on, lausa kullatükk," tuleb Augusti emal pisar silma. "Sureks juba minagi rutem maha, siis oleks Augustil veel parem olla!"
jätkub....
Koer elas kassiga suguelu.
Rikas Viimsi vald on juba aastaid tuntud oma rahutu elu poolest. Kord varastatakse kellegi maasturi alt hirmkallid magneesiumiveljed, kord jälle sajab taevast kartuleid. Loomulikult pole tegemist ufodega, kuigi ufosidki on sealkandis viimasel ajal üsna tihti nähtud. Eks ole ikka pätid need, kes velgi varastavad, ja kõurikud need, kes kartuleid lennutavad. Aga seda, miks koer kassiga suguelu elab, vaat seda on juba hulga raskem seletada.
"Ma olen jummala sokis praegu! Mis toimub!!??" karjub Eha. "Tulen koju ja mida ma näen, koer ratsutab kassi seljas, nii et maa must." Eha abikaasa jääb kogu palagani juures suhteliselt rahulikuks, tema süüdistab oma naist. "See oli ainult aja küsimus, millal koer kassile suraka ära paneb, hehe. Naine ei luba koeral ringi joosta. Ei viitsinud ka mina vana-bläädiga sel teemal õiendada. Kaks aastat olen rääkinud, see ei vii kuhugi. Aga jah, kass, va kurivaim, oli kogu toimingu vapralt ära kannatanud. Tõeline vanglakass!"
Eha naaber Kalju on ennegi näinud, kuidas üleaedsete koer himural pilgul kassi piidleb. "Noh, ega neil vast värdjat ei sünni, mõlemad ju isased. Aga jah, nii ta on, ma käin hoovis ringi, teen suitsu ja kaen seda ilmaelu. Peab ütlema, et nii mõndagi veidrat juhtub siin Viimsis. Mida rohkem rikkaid siia elama tuleb, seda lõbusamaks elu läheb, kurat. Ühel koer pederast, teisel suur aed mja ümber, ei näe sissegi, mis teoksil."
Nüüd on Eha võtnud nõuks, et kass tuleb ema juurde saata. "Hehe, palju õnne ämmale," kommenteerib abikaasa ja sülgab. Aia peal kommentaare pilduv naabrimees talitaks aga teisiti. "Pole küll minu asi naabrimehe koduloomandusse nina pista, kuid ma viiks kassi enne ikka, kurat, loomaarsti juurde. Mine tea, äkki rebestas päraku ära või midagi."
"Sina naabrimees, suitseta rohkem," nähvab Eha sellise jutu peale.
Varas hädas kojameestega
Kui üheksakümnendate alguses läksid varastatud kojamehed kaubaks nagu soe sai, siis nüüd on olukord sootuks teine. "Eesti inimene on laisk!" kurdab varastatud tagavaraosadega leiba teeniv Peeter. Asi selles, et meie autojuhid vahetavad kojamehi liiga harva.
"Ka tutikatel mersudel on kojamehed täitsa läbi - sellist kraami juba edasi ei müü," ohkab mees. "Mul oli lausa kindel klientuur, kes kojamehi ostsid. Nende seas oli nii noori kui ka vanu ja vaesemaid eestlasi. Tänaseks päevaks on see äri rohkem kui varjusurmas, ma ütlen. Paned mõne krooni juurde ja saad tutikad. Milleks osta kasutatud kojameest? Kasutatud kojamees on ikka kasutatud kojamees. Kui aga eestlane kojamehi tihedamini vahetaks, siis oleks teine jutt."
"Olen proovinud ilukilpe varastada, aga, kurat, selg on läbi. Ei saa küürakil olla. Ainuke asi, mida saaks varastada, on küljepeeglid, aga probleem on selles, et need ei tule ju niisama lahti - peab jala või kangiga kaasa aitama. Pealegi kaotab sõiduk niiviisi oma kaubandusliku välimuse ja see häirib mind. Auto peab olema tervik. Heakene küll, kojamehed on ka osa tervikust, aga nad käivad klõpsuga lahti. Peegel on ju disainielement!"
"Aga jah, inimesed, kui loete seda lugu, siis palun jätke meelde, et kojameeste vahetamine on oluline ka liiklusohutuse seisukohalt. Vilets kojamees nõrgendab juhi vaatevälja ja õnnetus lausa hüüab tulles. Uus kojamees aga pühib tuuleklaasi korralikult puhtaks."
Ruumipuuduses vaevlev mees ootab isa surma.
Hiiumaa ahneim mees August ostis endale Rootsist 100 paari kummikuid, 4 kasutatud külmkappi, tervelt 10 televiisorit ja kaheksa Datsun 100A käigukasti. "Mine tea, millal vaja minna võib!" arutleb August.
Kuid nüüd on Augustil uus mure, sest kolmetoaline kõigi mugavustega korter on juba ammu asju täis. Mehe sõnul olevat vaid ühel mehel Eestis rohkem asju. "Tema nimi on Aadu Luukas!"
"Ootan praegu, millal isa ära sureb. Ta peaks seda kohe-kohe tegema. Vähemalt ema ütles, et iga hetk on minek. Siis saan endale suured talumaad. Müün metsa maha ja saadud raha eest ostan Rootsist veel vajalikke asju, nagu kasutatud radiaatoreid, kasutatud traataeda, Datsun 100A bensupumpasid ja kolm tagavararatast. Kõik seisab praegu vaid papi ja ruumi taga. Küll oleks tore, kui isa sureks juba rutem," muretseb mees, sest Rootsis olla kaup juba kohalike albaanlastega kokku räägitud.
"Olen sõnapidaja mees!" tõstab August nimetissõrme tähtsalt õhku. Augusti isa on poja üle uhke. "Uus põlvkond tuleb peale - äri käib. Selge see, et meie vanakesed, peame eest ära surema. Siis on noortel rohkem ruumi tegutseda ja kraami koguda."
"Kui isa ära sureb, ostan talle Rootsist korraliku kasutatud puusärgi, mul on see juba välja vaadatud!" lubab August emale.
"Näete, kui hoolitsev poeg meil on, lausa kullatükk," tuleb Augusti emal pisar silma. "Sureks juba minagi rutem maha, siis oleks Augustil veel parem olla!"
jätkub....