22-09-2019, 10:38 AM
Keeldun nõustumast seisukohaga, et kasutame välismaailmaga suhtlemiseks praeguste peremeeste keele asemel endiste omi ja olemegi kõvad mehed valmis.
Naljakas, miks naabrid-väikerahvad eelistavad inglise keelt (kunagi töötasin Telia grupis, kontserni ametlikuks suhtluskeeleks „broken english“), loogiline oleks, et võtame selle, mida Euroopas kõige rohkem inimesi kodus räägib – saame saksa, aga ei. Veel naljakam eurovisioon – üheks ametlikuks keeleks prantsuse, millest aru saab ülivähe osalejaid. Kui juba jutt sellele läks, mäletate kui Eesti võitis, üks laulja olla näinud kui teine joob piima ja öelnud: „See ei aita!“ (jess, ka minul n-nali tehtud). Umbes samal ajal liikusid jutud, et Carmen Kass olla Tarmo Kõutsi tütar.
Aga minu kogemused keeltega välismaal. Hollandis raudteel rike, lennujaama jõudmiseks tuleb plaaniväliselt ümber istuda, jutt kõlarites ainult kohalikus keeles, lõpuks üks mees tuleb ja seletab inglise keeles, kui üritan täpsustada, tuleb välja et ta lihtsalt reisija kellel hakkas lollist, kes massiga kaasa ei taibanud liikuda, kahju. Norras lennujaamast linna minev rong seisab ja seisab ja siis seletatakse pikalt-pikalt mis viga ja mida teha ja lõpuks inglise keeles üks lause, et ei sõida ja täpsemalt küsige terminali infost (kus on kaks tibi ja kolm rongitäit rahvast teine teisel pool letti). Brüsseli raudteejaamas mingi mulle arusaamatus keeles jutt ja millegipärast kogu rahvas valgub perrooni teise serve, siis korraga tuleb minu ja teiste üksikute allesjäänute juurde vormiriides mees kes kõigepealt karjub me peale selles samas arusaamatus ja siis teeb kehakeelega viisakalt selgeks, et rong X ei välju mitte plaanitud teelt vaid järgmiselt. Krt, kas mul üldse kunagi on õnnestunud kusagil probleemivabalt rongiga reisida? Jah, muidugi, Soomes ei juhtunud viperusi, ainult ise oskasin lolli mängida, Rovaniemi jaamas on rong ees, mul on vaja Helsinki ja sellel kirjad et Turku, aga rohkem ronge ei kusagil, lõpuks hammustan läbi, et sama rongi eri vagunid sõidavad eri kohtadesse.
Naljakas, miks naabrid-väikerahvad eelistavad inglise keelt (kunagi töötasin Telia grupis, kontserni ametlikuks suhtluskeeleks „broken english“), loogiline oleks, et võtame selle, mida Euroopas kõige rohkem inimesi kodus räägib – saame saksa, aga ei. Veel naljakam eurovisioon – üheks ametlikuks keeleks prantsuse, millest aru saab ülivähe osalejaid. Kui juba jutt sellele läks, mäletate kui Eesti võitis, üks laulja olla näinud kui teine joob piima ja öelnud: „See ei aita!“ (jess, ka minul n-nali tehtud). Umbes samal ajal liikusid jutud, et Carmen Kass olla Tarmo Kõutsi tütar.
Aga minu kogemused keeltega välismaal. Hollandis raudteel rike, lennujaama jõudmiseks tuleb plaaniväliselt ümber istuda, jutt kõlarites ainult kohalikus keeles, lõpuks üks mees tuleb ja seletab inglise keeles, kui üritan täpsustada, tuleb välja et ta lihtsalt reisija kellel hakkas lollist, kes massiga kaasa ei taibanud liikuda, kahju. Norras lennujaamast linna minev rong seisab ja seisab ja siis seletatakse pikalt-pikalt mis viga ja mida teha ja lõpuks inglise keeles üks lause, et ei sõida ja täpsemalt küsige terminali infost (kus on kaks tibi ja kolm rongitäit rahvast teine teisel pool letti). Brüsseli raudteejaamas mingi mulle arusaamatus keeles jutt ja millegipärast kogu rahvas valgub perrooni teise serve, siis korraga tuleb minu ja teiste üksikute allesjäänute juurde vormiriides mees kes kõigepealt karjub me peale selles samas arusaamatus ja siis teeb kehakeelega viisakalt selgeks, et rong X ei välju mitte plaanitud teelt vaid järgmiselt. Krt, kas mul üldse kunagi on õnnestunud kusagil probleemivabalt rongiga reisida? Jah, muidugi, Soomes ei juhtunud viperusi, ainult ise oskasin lolli mängida, Rovaniemi jaamas on rong ees, mul on vaja Helsinki ja sellel kirjad et Turku, aga rohkem ronge ei kusagil, lõpuks hammustan läbi, et sama rongi eri vagunid sõidavad eri kohtadesse.