02-12-2019, 05:17 AM
Kui jutt juba fekaaliseks läks... Teatavasti jooksis kogu Tartu linna solk kuni 1996. aastani puhastamata otse Emajõkke. Neid kohti, kus toru jõkke suubus, oli päris hea hulk, minu kodule lähimad olid Jõe tn. otsas (peaaegu Sõpruse silla all) ja Rebase tn. otsas. Ja jooksis sealt jõkke ikka tõesti selget s... sedasamustki, koos ajalehepaberi tükkidega (teadagi, milleks noil aegadel ajalehte kasutati). Muidu polekski selles kõiges teab mida erilist, aga nood kohad otse kubisesid prisketest latikatest, vee sissevoolu piirkonnas tuli põhjast igalt poolt iseloomulikke mullikesi. Ja alati mõni mees seal püüdis, kusjuures näkkas pagana hästi, pidevalt võis näha, kuidas keegi mõnd kahe-kolmekilost volakat tiris. Tükk aega algul imestasin, et kas nad tõesti ise söövad neid? Kuniks kord mõne Annelinna poe juures, kord turul nägin nii mõndki neist meestest värskeid latikaid müümas . Rahvas arvatavasti ostis ja kiitis, poes polnud kas üldse kala noil aegadel saada või kui oligi, siis nii värsket kindlasti mitte (muidugi mitte nii "rammusat" kah).
Veel üks nõukaaegne lugu.
Kaks haugi ujuvad jões. Üks ütleb teisele: kuule, lõuna juba käes, läheks sööma. Kas sa eelistad särge tomatis või õlis?
Teine: võimaluse korral õlis.
Esimene: no selge, ujume siis autobaasi juurde.
Veel üks nõukaaegne lugu.
Kaks haugi ujuvad jões. Üks ütleb teisele: kuule, lõuna juba käes, läheks sööma. Kas sa eelistad särge tomatis või õlis?
Teine: võimaluse korral õlis.
Esimene: no selge, ujume siis autobaasi juurde.
Puruks ja pool pööret tagasi!