24-04-2021, 15:42 PM
Kunagi peale sõda moodustati kolhoose. Kolhoosi esimehel oli sõber, kes tahtis tööd. Aga ta ei osanud eriti midagi. Esimees otsustas, et teeb sõbrast seemendustehniku. Sõber üsna loll, ei saaaru, mida peab tegema. Esimees seletas, et peab lehmi vaatama ja jälgima. Ja kui lehm tahab pulli, siis tuleb pull lehma juurde tuua. Ja kui asi on tehtud, siis tuleb kõik vihikusse kirja panna. Sõbral asi selge. Järgmine päev sõber tuleb siis esimehe juurde, vihik näpus. Esimees loeb:" Pull keppis pool tundi punast lehma". Esimees mõtleb, et nii vist ikka ei ole ilus kirjutada, nii otsekoheselt. Räägib siis sõbrale, et see kuidagi viisakamalt kirjutaks, et näiteks pull üllatas lehma. Sõbral asi selge. Järgmise päeva õhtul jälle sõber tuleb tehtud tööst ette kandma. Vihikus kiri: Pull üllatas punast lehma. Ülemus rahul. Kiidab. Järgmise päeva õhtul sõber jälle platsis, raporteerib tehtud tööst. Vihikus kirjas: "Pull väga-väga üllatas punast lehma". Ülemus vaatab mõistmatu näoga ja küsib, et miks siis nüüd väga-väga, et mismoodi. Sõber vastab: "No väga-väga üllatas punast lehma sellepärast, et täna ta põrutas hoopis musta lehma!"