08-04-2023, 14:14 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-04-2023, 14:16 PM ja muutjaks oli Telc.)
(08-04-2023, 13:38 PM)Meelis2 Kirjutas: Hakkasin kuidagi eelnevate läbilugemisel sõna neeger peale mõtlema. Kui ajad hiinlasega äriasju ei hakka ju talle kirjutama et kuule krdi kollane kuidas käbarad käivad saada mulle dumper ja jooksuga? Või tuleb norrakas koormaga ei hakka ju talle ütlema et tere valgeke pole ammu näinud mis vahid lae käbedalt maha? Või helistan sõjaväekaaslasele Kõrgõstani ja teretan "tere tsurka"? Võib-olla keegi teeb nii aga mitte mina sest ilmselt jääks see äri viimaseks.Hobusevargaülikoolis käinuna muigan küll selle üle, kuidas traditsioone ja keelemälu väga selektiivselt kaitstakse.
Tegelikult sobiks ilmselt sõna neeger ühte patta nt tibla, tsurka vms mis iseloomustab ühe rahvamassi ebameeldivat ja halvemat poolt. Kui on tegemist normaalse inimesega siis talle neeger ütelda näitaks justkui iseenda langemist temast madalamale siis ei tasu ka ise solvuda kui venelane sind jobannaja tsuhnaaks nimetab.
Aga see igaühe enda valik, täiskasvanud inimesi ei pea enam kasvatama.
Pole väga kauge minevik (19. sajandi lõpp/20 algus) kui tänapäeval roppustena kasutatavad sõnad suguosade kohta olid igati argikeelsed. Tänapäeval ma kahtlen , et isegi meestearsti juures riistaomanik "m_unni" või "t_üra" muredest räägiks. Või rahvustest rääkides ei ole ka nagu "jotske" sõna kõnekeeles kuulnud.
Aga sõna "neeger" säilitamise eest peetakse vihast võitlust ?
Ah, et kirjandus? Jajah, millal viimati Koidulat lugesite või esivanematelt päritud regilaulu jorisesite. Ikka traditsioonilisel moel, et eestlaulja ja siis "koor" tuleb leegajusega juurde?
Sõnakasutus on igaühe enda asi, kummist joonlauad selle argumenteerimisel jätavad idioodi mulje.
Edit: Täiesti teemakohaline - hiilisin tänapäeva mõistes roppe sõnu tsenseerivast botist mööda. :-)