[nastik]

Kõik sa alguse tõdemusest, et koju oleks vaja lisaks vanadele traktoritele ka tõstetehnikat. Kuna igasugune kogemus puudus siis pigem vaatasime odavama otsa tehnika poole. Esimesena käisime vaatamas ühte kopaga JUMZi aga kaasa võetud ekspert soovitas soojalt seda mitte osta põhjusel, et tööd selle konkreetse masinaga ei tehta ja kui ostad siis puhtad riided unusta kohe heaga ära.
No mis siis ikka järgmise valikuna jäi liistule 1964 aasta JCB 3c Rootsis. Mõeldud, tehtud ja sõitsin ühel nädalavahetusel seda vaatama. Sellel proovisõidul olin siis teist korda kopa roolis (esimene oli JUMZ). JCB tundus parem, sest õli ei pursanud, nelja kangi asemel oli 2 ja ees saha asemel laadur. Ühtegi eksperti ka kaasas ei olnud nii et masin sai ostetud.
   
   

Jõuallikaks on Fordsun Super Major -i mootor ja rooste kerelt on sooja veega puhtaks pestud ja masin väljast ilusti kollaseks värvitud.
Ostmisest on nüüd möödas 2 aastat ja on olnud võimalus selle loomaga põhjalikumalt tutvust teha. Mõtlesin, et panen siia masinaga tehtud tegevused  ka kirja, et järsku kellelgi on huvitav. Praegu siiski rohkem ei viitsi ja jätkan millalgi tulevikus

[v6sa]

Palun jätkata.   Säärast ebakvaliteetset tehnikat (ikka veel töökorras!) leidub läänes veel külluses ja need väärivad siiatoomist küll. Lihtsalt mõned tavalisemad veakohad võiks teada olla. Nagu jumpstükkidel juba on.

Lahe kollane kabinet Kas esilaaduril on ujuvasend ka?

[Necro]

Väga vinge aparaat.! 
Backhoe ja käppade  poolelt rohkem pilte pole? 

Lõin huvipärast süsteemi sisse, kõikse vanem, millele varuosajooniseid veel näitas, oli MK3. Tootmisaastaks 1977-1977. Mingisuguse über krefitse elektriskeemi kaesin ka üle, seal oli mootoriks International märgitud. 
Säärast looma pole veel kohanud. Senini üks vanemaid aparaate, mida on mul õnnestunud töökojas näha,  oli miskine 15-20 aastat vana, Vist oli 4CX, täpselt enam ei mäleta, kuskil peaks isegi paar pilti sellest olema. 


Edu ja jõudu selle kollasega! :

[nastik]

Etteruttavalt võib öelda, et külastasin tõesti ühe šarniiriga Stokkerit kui JCB esindust ja seal vaadati mind nagu veidi imelikult. Samas väikese googeldamisega olid roolivardaotsa šarniirid täitsa leitavad ja ka paarikümne £ eest tellitavad.

Lisaks pean ütlema, et tehnika ei ole minu eriala vaid puhtalt hobi ja seoses sellega võin terminites eksida ja vahel ka võibolla päris segast panna.

Igatahes oli kopplaadur ostetud. Ainult, et asus mitte minu maakodus vaid Rootsis. Kuulujuttude järgi viiakse Rootsi rekkadega kõvasti kaupa ja tagasi tulevad tühjad masinad. Niisiis tegin veokorraldaja.ee -sse tellimuse, et kas keegi saab ära tuua. Ja leiduski üks hea inimene, kes organiseeris päris soodsalt transpordi. Nii et paari nädalaga oli masin õue peal ja võis alustada tööd.

Esimestest avaldunud probleemidest andis kohe tunda kole kange rool.  Hüdradosaator, mis on ehitatud silindrisse aitas keeramisele kaasa minimaalselt kui üldse. Muidu kannatas veel kuidagi ringi sõita aga kui midagi esikopas siis oli pööramine ikka põhimõtteliselt võimatu. Rahvusvahelistest foorumitest sai kinnitust ka tõsiasi, et see on tüüpviga, millel põhjuseid võib olla mitmeid alustades õlifiltrist. Nii et enne silindri kallale asumist sai asjad üle vaadatud, hoovastik ja vardad sirgeks pressitud, šarniirid, mille loks oli ca 1cm vahetatud. Paremaks ei läinud. Silindri kohta leidsin joonise, millelt võis teha kindla järelduse, et ise ma selle remontimiseks võimeline ei ole:
   
Õnneks leidub aga Rakvere kandis kuldsete kätega hüdramees, kes asja korda tegi. Peab tunnistama, et esimesel katsel sai korda küll ainult ühele poole pööramine. Nii on ka muidu päris huvitav ringi sõita, et paremale keerab ühe näpuga aga vasakule kahe käe ja looma jõuga. Hea, et matsu ei pannud aga palju ei puudunud ka, sest vahepeal sai ikka nii ka natuke maad liigutatud. Teisel katsel aga tulemus super ja asi töötab nagu uus, 50 aastat tagasi.

[nastik]

Tagaosast üks pilt nagu oli palutud:
   
Uuematel mudelitel on kopa raami külge kinnitamiseks ka silindrid aga sellel masinal veel poldid, mida tuleb keerata 60mm võtmega. Üks mutter oli kusjuures nii kinni, et peale haamri ja meisliga töötlemist õnnestus see liikuma saada 4m toru otsas kahekesi rippudes. Ja siis liikus ka mm haaval.

Siin üks algusaja kaevetöö:

[Necro]

Aitüma pildi eest! 

Kas nende suurte poltide all mõtled liugraami fiksaatoreid? Uutel on seal hüdroga lahendatud jah, lased lukust lahti ja siis noolega kahvad ennast vastavas suunas. 
Paistab, et käppade disain on peale 50 aastat ka sama. Kuidas tal käpa taladel lõtkud tunduvad, kui käpad välja sirutad, aga maha ei puutu? Sellel vist ei ole võimalust patjasi peale keerata nagu uuematel, et lõtku vähendada. Pole isegi näha seda kohta. 
Ja seal pildil on näha üks huijoovina, mis kinnitub sõrmega ühest otsast peamasti tala külge, teine ots on harudega nagu kõrvahargi saba, suunaga maapinna poole. See peaks masti lukk olema? Küljes paistavad mingid aasad ka trossi/nööri jaoks. 

Veel küsimusi! :
Mismoodu ta altpoolt paistab? Just käiguosa peale mõeldes.? See elukas peaks ju täis mehhaanilise kasti ja kuivsiduriga olema?

[nastik]

Poldid on liugraami fiksaatorid jah. Kui veidi lahti siis saab tagakopamehhanismi paremale või vasakule liigutada. Eelmine omani hoidiski neid polte kogu aeg poolenisti lahti aga ma olen ikka kinni tõmmanud. Muidu kipub kaevamise ajal sõitma.
Jalgadele on sisse piile pandud paksenduseks plekiribad selleks, et loksumist vähendada. Mul palju kogemust ei ole aga jalgade loksumine ei tundu olevat küll probleem.
Põhja alt mul kahjuks pilte ei ole aga sidur on jah täitsa tavaline kuiv ja kettaga. Jõu puudust siduril üldiselt ei ole. Kui mingisse seina kinni sõita siis hakkavad rattad ringi käima küll või sureb välja.

Alguses tuvastatud vigadest andis tunda veel igal teisel korral käivitamisel starteri ragin vastu hooratast. Eelmine omanik ütles, et oli pannud uue starteri ja uue aku ja ei tea, mis viga on? Hooratas oli korras ja lasin siis Maardus starteri üle vaadata. Seal vahetati hammakas, pendiks ja relee ära ja oligi korras.

Nii et  esimese suve lõpuni töötas masin täitsa probleemivabalt. Kui välja arvata mõned voolikud, mis on paratamatu kulumaterjal. Suve lõpul aga hakkasid tekkima probleemid käikude lülitusega. Siduriga käigud läksid sisse kas väga halvasti või üldse mitte. Lõpuks ei jäänud muud üle kui mootor maha tõsta ja asja uurima asuda. Viga polnudki vaja pikalt otsida, sest esimese asjana vaatas sealt vastu roostest täiesti kinnine survelaager. Kusjuures vilisevat häält ega üldse mitte mingit häält sidurdamine ei teinud.
Survelaager õnnestus 40T pressiga tema rummult eraldada. Uue survelaagri leidmine oli aga peaaegu võimatu ülesanne ja lõikasin juba vana survelaagri lahti, et asendada ainult survelaagri sees olev kuullaager. Viimasel hetkel õnnestus siiski leida Hispaaniast üks tehas, kus tootenimekirjas on täpselt sobiv survelaager olemas. Välismaised foorumid on täis ainult küsimusi selle kohta ja mitte vastuseid nii et kui siis kellelgi peaks olema vaja survelaagrit rummule E1ADDN 7561-c siis teadmiseks, et sobiliku leiab IRB Bearings tehasest Bilbaost ja mudel on IRB-128 http://www.irb-bearings.com/Rodamientos/...-128-2192/
Kirjutada tasub neile võimalusel hispaania keeles. Siis vastavad kohe. Inglise keelsele kirjale vastavad ka aga sellega läheb aega. Peab küll tunnistama, et miinimum tellimuse summa oli suurem kui ühe laagri hind nii et mul on neid laagreid nüüd 2. Ja kui vaja siis saab ka minu käest
Panen pildi ka vanast survelaagrist koos rummuga:
   
Kinniroostetamise põhjus oli see, et määrdetoru oli umbne. Peale tunniajalist torkimist vedeldamist ja puhumist 8 atmosfääriga õnnestus kivistunud "tavoti" tropp sealt kätte saada.

Mootori (Fordson Super Major) pool on siduri käppade peal surveplaat. See on päris nutikas lahendus, sest vene traktoritel oleksid ilmselt käpad ära põlenud aga siin piisas ainult surveplaadi vahetamisest ja võibolla poleks isegi seda pidanud tegema, sest kulumist oli ainult 1-2 mm. Täpselt ei mõõtnud.
   

[nastik]

Necrole veel vastuseks, et see alla poole tolknev kõrvahargi saba on jah mehaaniline mastilukk. Pressisin selle kokku ja keevitasin kinni, et ikka viisakam oleks aga kasutanud ma seda ei olegi. Teist pidi on mastilukk ca meetri pikkune kahe pulgaga tala, millega saab masti raami külge lukku panna. Seda olen vahel isegi kasutanud aga kuna pikki sõite ei tee siis väga suurt vajadust pole olnud.

[v6sa]

Liugraami poldid on väga mõistlik kinni hoida, kuna loksudes kuluvad klotsid ära ja lõpuks ei hoia enam üldse. Siis ei tule täpsest tööst enam midagi välja. Ning üleüldse on mingi paaritonnine suvaliselt laperdav asi selja taga üks kahtlane tunne. Isegi siis, kui see sealt kuhugi ei lähe, häirib ikka.

Survelaagri kinnipaakumine on muidugi ebameeldiv, aga vanatehnika puhul paraku pigem ootuspärane. Väga hea, kui see asi sai õigete tükkidega lahendet, on järgmisel lihtsam - ei pea kellegi leidlikkusega pead vaevama.

Kas esilaaduril ujuvasend ka on? Enamasti ei ole...

Kui kõrgele eest ja tagant tõstma ulatab? Tuleb 3 m (üle kastiserva) puhtalt ära?

Kuidas operaator tuppa saab? Elegantse hüppega üle ekskavaatori ja selle kangide?

Kas katuse tagasossa mõeldud kate ka säilinud on?

[nastik]

Kui sa ujuvasendi all mõtled seda, et lased esilaaduri vabaks ja vajub oma raskuse jõul alla siis otseselt seda ei paista olevat. Kas see ujuvasend on töötamisel mingis olukorras hea asi? Alla lastes on ikka enamvähem tunnetatav, millal maa vastu tuleb aga see on tõsi küll, et vahel kipub natuke liiga palju maa sisse minema. See on muidugi kopa nurga teema ka. Nurga hindamiseks on peal reguleerimisvarras aga reaalsuses tuleb täpsus ikka rohkem kogemustega mulle tundub.
Kabiini tagaosa sain kaasa jah. Isegi koos klaasiga. Eelmine omanik ütles, et ei näinud sellel vajadust ja mulle tundub ka, et see ei pruugi töötamist mugavamaks muuta. Aga no kui kunagi mustade numbrite taotlemiseks läheb siis tuleb külge panna   Tegelt on minu arust äge, et säilinud on originaalsed tuled koos ühe suunatulega. Puudu on üks suunatuli ja olen seda otsinud aga siiani pole leidnud. Nii et kui keegi peaks sellist kuskil kasutuna vedelemas nägema siis olen huvitatud. Alternatiiv on seda vist 3d printeriga või mingil muul moel meisterdama hakata.
Töömugavuse mõttes ilmselt ühe led tuledepaani sinna kabiini ülaosasse ilmselt millalgi ikka juurde paneb.
Tõstekõrguse osas on tagakopaga pigem probleem. 3m vast ikka on aga pigem madal. Esikopp tõstab küll ilusti kõrgele. Ma ei ole sellele masinale head speci leidnud. Richiespecsis on 3c nimega hoopis teist nägu masin https://www.ritchiespecs.com/model/jcb-3...er-backhoe annab tagakopa laadimiskõrguseks 3,15m ja esikopale 2,69. Esimene tundub pigem palju ja teine pigem madal, sest reaalsuses ei ole esilaaduriga kunagi mingeid kõrguseprobleeme olnud. Ja olen laadinud päris kõvasti kahvlitega palke näiteks kärusse, mis nõuab kahvlite jagu veel lisakõrgust. Kui on vaja mulda või kive laadida siis pigem ikka kraabib tagakopaga kokku ja laadimine esilaaduriga.
Siin on üks huvitav pdf veel JCB kopplaadurite ajaloost: http://www.agleventis.com/UserFiles/7699a08d-54e6-4129-a4c1-a26d00b926de/Backhoe-Range%20.pdf
   
   
Puudus on, et esilaaduril ei ole lõugasid. Need muudaksid küll töö mugavamaks. Aga tegelt saab hakkama. Mõne suurema kännu olen võtnud tagakopa vahele ja päris suuri kive ja kände, mis esikoppa ei mahu olen vedanud kahvlite peal.
Kahvlitest küll nii palju, et vahetamine on manuaalne. Pulk välja ja kahvlid otsa. Pigem on mugavam 2 mehega ja võtab ca 15 minutit. Kopa vahetamine on suurem jamamine, sest kiirliitmike sellel masinal ei ole.
Esikopal oli üks alumine nurk seest nurgaga tugevndatud ja kokku keevitatud. Teise tegin ise, sest seal oli mõra. Kinni sai pressitud ühe veoka mastiga ja siis nurk sisse keevitatud. Kopa ülaserva panin selle nurkraua ka tugevnduseks, sest ka seal oli tundemärke materjali väsimisest. Aga võibolla olid ülemised mõrad tingitud hoopis nendest kopa tagaseinas olevatest laskeavadest. Avade kohta kommentaariks, et töötamist nad väga ei sega aga suurt kasu ka neist pole. Kui siis ainult nii palju, et näeb kui palju kraami kopas parasjagu on?

[Aspelund]

Lisa palun suunatulest pilt ka, siis oskab varusid sorteerida.

A.

[nastik]

Korras suunatuli:
   
tagant    

Puuduv suunatuli:
   

Tagakopa juhtimiskangid:
   
Kangide juhtimismanuaal:
   


Esilaaduri juhtimine toimub sama moodi ühe kangiga diagonaalse süsteemi alusel: kirre, kagu - üles, alla; edel, loe - kühvli kallutamine alla ja üles:
   

[hillar2]

Greengrass leiab pommi

[nastik]

Ma olen ka kuulnud, et vanemat aega kujutavates Inglise filmides ja seriaalides kasutatakse seda kopplaadurit. Ja väljanägemise poolest näeb ta tõepoolest täitsa futulikult lahe välja.
Küsimus oli veel, et tüüpvigadest ülevaade anda. Võib öelda, et masin on töötanud võrdlemisi stabiilselt. Aga nagu kopplaaduril ikka hüdravoolikute lõhkemisest aeg-ajalt ei ole pääsu. Hea on, et sellel masinal on originaalis ise vahetatavad nn "metsamehe" hüdravooliku otsad. Kõik sellised ei ole säilinud aga mõned korrad on ikka õnnestunud koha peal voolik ära vahetada või lihtsalt veidi lühemaks teha ja ots tagasi keerata.
Silindrite lekked olid likvideeritud juba enne meie kätte sattumist. Välja arvatud 1 jala silinder. Paranduskomplekt tuli kaasa aga kuna see ka palju ei tilkunud nii et võttis ikka aega enne kui viitsisin selle parandamise kallale asuda. Kui tegema hakkasin siis sain ka kohe aru, miks see silinder parandamata oli. Nimelt ei lahkunud tema ülemine kinnitustift sealt ei hea ega halvaga. Tõsiselt pika pitsiga kuumutamise järel peksin selle 4kg haamriga poole millimeetri kaupa ikka välja.
Silindrite tihendite vahetamine ei ole probleem ja silindri tihendite komplekte saab osta silindripõhiselt.
Üks tööd otseselt mittesegav tilkumine esines hüdrofiltri kaane vahelt. Selle võtsin millalgi lahti ja sealt on üks päris jäme rõngastihend, millist Orissaare kaubandusest ei õnnestunud leida ja siis parema kiire lahenduse puudusel ostsin mingi pikema õlirõnga, liimisin selle paraja mõõdu peal kokku ja panin sinna eelmisele kolmnurkseks muutunud tihendile lisaks. Kinni see leke igal juhul jäi.
Salongi ilustamisega ei ole siiani eriti tegelenud kui välja arvata, et selle tooli asemel sai töö tegemiseks pandud üks tänapäevasem iste.
Paar pilti ka survelaagi vahetamisel traktorist ilma mootorita:

   
   

[nastik]

Üldiselt hakkamegi oma kopa seiklusjutuga jõudma tänapäeva. Vanu pilte sirvides leidsin veel paar tükki kohale jõudmisest. Kusjuures Rootsist tuli ta tavalisel poolhaagisel ja laaditi masinate vedamise treilerile ümber Eestis.
       
Nendel piltidel veel küljes laiem kaevekopp aga seda polegi kasutanud.

Paraku tuleb aga tunnistada, et praegu masin töökorras ei ole. Ja süüdlast ei tule ka just eriti kaugelt otsida. Nimelt jooksis kokku mootor ja seda veel nii ebameeldival põhjusel kui õli puudumine.
Õli sai ikka vahetevahel kontrollitud aga kuna tase oli kogu aeg stabiilne siis tegi see ilmselt liigselt mugavaks ja üks hetk oli mootor üle kuumenenud ja jahutusvedelik kees. Õlivarras näitas kurba tõsiasja ja oli täiesti kuiv. Uus õli läks sisse ja masin ka käima aga mootor läks uuesti kuumaks nii et muud ei jäänud üle kui ikka mootor maha võtta ja järgi vaadata. Selgus, et vigastused on neljanda kepsu saales, mis on ringi käinud ja rikkunud nii vända kui ka kepsu.
Mootor ise on seest muidu kena puhas. Siin üks pilt kui vänt on juba välja võetud:
   
Mis mootori maha võtmisesse ja remonti ka üldisemalt puutub siis tuleb tunnistada, et kogemused selles vallas on kesisevõitu. Tegelt olengi eelnevalt eemaldanud 2 korda T-16M traktori mootorit. Võrdluseks võin öelda, et kui T-16 mootori tagasi peale saamine oli ikka räme kepp, sest see ei taha kuidagi moodi sinna täpselt istuda, siis sellel masinal on mootori paigaldamiseks juhtpuksid ja kui mootor juba sinna otsa saab siis läheb edasi nagu lupsti.

[nastik]

Et kopp uuesti liikuma saada toimus ajurünnak, mille käigus tulid lauale variandid, et kas hakata viga saanud väntvõlli parandama või peaks hankima uue mootori. Tulemus oli võibolla rohkem kui oleks oodanud, sest et väikse otsingu tulemusel selgus, et uue mootori hinnaga on võimalik saada terve "uus" kopplaadur koos mootoriga. Ja lisaks jõudis samal ajal ka vänt lihvimisse. Vana moorori sees olid esimese remondimõõdu saaled 010. Lihvijad arvasid, et 2 remondimõõtu maha võtta ja saab asja veel küll. 030 saalesid on ka täitsa müügil nii et ehk saab selle mootori ka veel tagasi kokku.
Samal ajal saabus aga juba Rootsist õuele teine samasugune masin varuosadeks.
       
Raha taheti selle eest vähem kui vanaraua hind aga Rootsist ära toomine oli veidi kallivõitu. Kuna mootor on maha tõstetud siis järel käis kraanaga multilift kastiga auto, mis tõmbas traktori kasti ja siis tõstis kasti peale. Kuulutuse järgi komplektne ja põhimõtteliselt töökorras ainult mootor oli enne maha võtmist tossanud. Tegelikkus oli natuke kurvem, sest puudu on esikopp, esikopa silinderid on lahti võetud ja ka lahti jäetud, üks tagaratas ei käi ringi ei hea ega halvaga ja mootor kinni. See viimane oli nagu kõige valusam uudis.
Kinnise mootori käima saamiseks soovitati pihustid maha keerata, silindrid petrooleumi täis valada, päeva liguneda lasta ja siis vakselt nõksutama hakata. Nii saigi tehtud aga asi oli kinni nagu luu. Vända otsas oleva rihmaseibi mutrist keeramine ei õnnestunud, sest sealt oli võimalik mutrit ainult lahti ja rohkem kinni keerata. Sidurikorvi vahele varda toppimine ja sealt nõksutamine ka tulemust ei andnud niisiis tuligi starter maha võtta ja sõraga hammasvööst väänata. Õnneks hammas ära ei murdunud ja vaikselt hakkas edasi-tagasi logisema kuni päris vabalt liikuma sai.
   
Siin juba liigub ja mõningase nugistamise peale käis täitsa vabalt ringi.

Kui keegi oskab kommenteerida, milleks täpsemalt kasutatakse neid kahte valget toru, mis lähevad kõrgsurvepumbast õhu sisselaske kollektorisse siis see oleks tore. Praegu parim pakkumine on, et nende abil saab kuidagi kergendada külmkäivitust. Originaalmootoril neid ei ole.
   
Mis aga puutub sellesse varuosadeks toodud masinasse siis raskeks teeb asja see, et mõned osad on tal oluliselt paremini säilinud. Näiteks liugraam on täiesti ilma kulumisjälgedeta. Just nagu tagakopaga ei olekski tööd tehtud.
   
Võrdluseks esimese kopa liugraam    
millel on märkimisväärsed kulumisjäljed ja ilma suurema loksumiseta saab kaevata siis kui kopamehhanism on lükatud kõige äärmisesse asendisse. Palju parem oleks kui see raam oleks terves pikkuses sile. Kuna aga raami ilmselt vahetama siiski ei hakka siis tundub, et järsku peakski mõlemad masinad tööle panema ja vaatama, mis loom see uus ikka täpsemalt on ja kuidas tema sõlmed on?

[nastik]

Vaatasin vahelduseks, kuidas turuolukord selliste masinatega hetkel on? Rootsis on üks töötav 2500.- :
https://www.blocket.se/halland/Veteran_T...?ca=11&w=3
   
Šotimaal üks, mis on väidetavalt töötavana seisma jäänud ja ainult tagakopa poldid on läbi lõigatud. 1200.- £:
https://www.ebay.co.uk/itm/JCB-3c-Mk1-di...Sw~T9aiJ7L
   
Nii  et kui keegi on Šotimaalt või Lõuna-Rootsist tühja veokaga tagasiteel ja tahab endale kopplaadurit majapidamisse siis igatahes saab üsna soodsalt.

[reljo86]

Valged torud on kõrgrõhupumba regulaatori tööks vajalikud. Tegu ilmselt vana Simms pumbaga. "Gaasi" andmine käib drosselklapi liigutamisega. Vedru hoiab pumba latti max. asendis, ning kui mootor käivitub, tekib näiteks tühikäigule seatud drosseli sendis, alumises vaakumtorus vajalik hõrendus, et tõmmata pumba latt tühikäigu kogusele. Pöördeid tõstes avatase drosselit ning hõrendus langeb - vedru lükkab kütusekogust juurde.
Katkise membraani või lahtise alumise toru korral drosseli tühikäiguasendis, töötab mootor meeletu tahmaga. 
Drosseli ülemine toru on õhufiltri takistuse mahaarvestamiseks.
Muud hoovad pumba küljes saavad olla suretamiseks või stardikoguse suurendamiseks.

[nastik]

Tänud Reljo! Väga huvitav info!
Ja kõrgsurvepump on jah Simms.      Ma vist siiski profülaktika mõttes seda lahti võtma ja membraani korrasolekut uurima ei hakka. Pigem tõstab peale ja vaatab siis kuidas käitub?

Klapp, millest juttu oli asub sisselaskekollektori torus ja näeb välja ja liigub nagu tavaline "toore" klapp. Diiselmootori ja käsitsi reguleeritava toore klapiga ei ole aga varem kokku puutunud.
   

[nastik]

Siin paistab olevat sarnase pumba manuaal http://www.fordson.se/2A_Br%E4nslesystem...01-030.pdf
Et pumba hingeelust paremini aru saada tuleb vist millalgi sellesse asja natuke süveneda.

Ja õhutamise õpetus ka: