Kopplaadur JCB 3c MK1 1964
#21

Mitte tooreklapp, vaid külmkäivituse jaoks. Tõmbad õhu kinni ja lased starteriga pöörded üles, vaakumis on kergem mootorit ringi vedada. Kui pöörded üleval siis lased õhu mootorisse ja pill läheb käima, samasugused klapid on ka näiteks bellarussidel peal...

Võin öelda et jumzi on siiski tunduvalt odavam üleval pidada ja käed pole ka nii õlised kui vana lääne tehnikaga, nii et selle kodaniku võid küll persse saata kes nii depiilset juttu ajab...   Toungue  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#22

(07-10-2019, 22:49 PM)nastik Kirjutas:  Klapp, millest juttu oli asub sisselaskekollektori torus ja näeb välja ja liigub nagu tavaline "toore" klapp.

Seda klappi peaks liigutama gaasipedaal. Ning KSP-sse sel ilmselt hooba ei lähegi?
Vasta
#23

Läheb vast veidi offtopicuks ära. Kuulame ja loeme rõõmuga edasi selle vana masina käekäiku ja saame kogemusevõrra rikkamaks. Tegijal ikka juhtub ja nii on.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#24

Jepjep. Cool

Mihukest akrobaatikat juhikohale saamine eeldab? Küljeust ju pole...
Vasta
#25

Siin üks video uuema tüübi Simms kõrgsurvepumbast nagu algsel mootoril on küljes. Alates 1:10.


Nagu selle tegelase järgmisest videost selgub siis tal küll kinni/lahti positsioonid on segamini ja üritab pumpa meeleheitlikult kinnises asendis pritsima saada.
Vasta
#26

(11-10-2019, 01:03 AM)nastik Kirjutas:  ...
Üks on kindel, et esilaadur on meie vajadustele oluliselt funktsionaalsem kui sahk.
...


Nii on.
Sahaga midagi kuhugi ei transa-upita. Ainult laiali lükkad. Kui lükkad...
Vasta
#27

Ma tänan meeldiva teemaarenduse eest. Vahepeal tundus, et kirjutan iseendaga monoloogi ja vestlus on ikka tore aga usun ka, et kopplaaduri valikul ega võrdlusel JUMZiga ei ole enam mõtet peatuda ja kõik on öeldud. Mis aga puutub teema alguses öeldud lausesse siis ma tsiteeriks nüüd iseennast:
"...soovitas soojalt seda mitte osta põhjusel, et tööd selle konkreetse masinaga ei tehta ja kui ostad siis puhtad riided unusta kohe heaga ära. "
Aga nagu öeldud. Las ta olla.

Ja see on ka kahtlemata tõsi, et kuuri ääres seisev laadur tööd ei tee või nagu Saaremaal öeldakse, et kuuris naela otsas rippuv võrk kala ei püüa.
Sellel seismisel on kahtlemata oma põhjus, sest minu päevatöö asub masinast kaugel ja üleüldse on selline, mille tööks nimetamise üle oleks vanad eestlased ilmselt paremal juhul kõva häälega naernud. Nii et tuleb leppida wannabe traktorimehe staatusega, kelle teadmised masinatest jäävad  kilomeetriga alla kõigi siin kaaskirjutajate omadest ja lisaks on võimalik tegeleda asjaga ka ainult valitud nädalavahetustel. Aga ka sellest pole midagi, sest julge pealehakkamine on pool võitu ja huvi ning entusiasmiga on võimalik lõpuks ka lollus seljatada.

JCB 3c-sse pugemine on jah päris huvitav. Esimest korda jalutasin ka ümber traktori ja küsisin, et kus uks on? Selle peale näidati mulle liugraami ja öeldi, et roni. Natuke ebamugav on aga tegelt elab üle. Kuna massilüliti on kapoti all siis viimasel ajal olen sisse- välja käinudki vasakult poolt kõigepealt esirattale astudes ja sealt mööda poritiiba kabiini tee peal massi sisse või välja lülitades. Poritiib on küll hea lai ja nagu mõeldud jalutamiseks.
Kusjuures sellel "uuel" kopal on keevitatud liugraami äärde trepp.    
See kõige parem lahendus ei ole, sest tagakopa liigutamiseks peaks piiraja ka olema. Ma ise keevitaks trepi poritiiva esimese külje külge aga siiani pole veel nii häirima hakanud, et oleks viitsinud sellega tegeleda. Ütleme nii, et ebamugavus on võrreldav T-40 kabiini ronimisega.
Vasta
#28

Vaatasin juba ehmatusega, et see tore kirglik kopplaaduriteemaline vestlus on kustutatud.. aga õnneks on juhtunud natuke parem asi ja sellest on saanud eraldi teema. Peab ütlema, et mul ei olnud selle vestluse vastu ka siin lõimes kõige vähematki. Lisaks olen esitatud küsimustele vastanud ühe korraga ja mingite heietustena, mis osaliselt tunduvad nüüd täiesti seosetu jutuna Smile

Neid küsimusi ongi nüüd laiali ja osaliselt on tulnud veel privaatsõnumitena. Eks ma siis vaikselt otsast vastan.

v6sa:
Aga teemasse ka: kuidas uuendatud roolivõimendi täisahnitsetud laaduri all hakkama saab? Jaksab keerata või peab kahe käega wäänama? Kui suur kühvel ees praegu on üldse?


Rooli keeramine on küll täitsa korras. Esikopp kive täis võib ühe näpuga rooli keerata. Laaduri suurust on raske hinnata aga pakuks, et 1m3 umbes. T-16-ne kasti saab 2 korda valada ja siis on korraliku kuhjaga täis.
Leidsin ühe video ka sellest ajast kui ühele poole pööras hüdraga ja teisele poole toore jõuga:


Süsteem töötab siis nagu näha selliselt, et roolivarda surve mõjutab roolisilindri/dosaatori tööle hakkamist. Hüdragajuhtimissüsteemis rohkem komponente ei olegi kui see silinder ja lisaks eraldi väike roolivõimu pump.
Vasta
#29

(16-10-2019, 23:25 PM)nastik Kirjutas:  Vaatasin juba ehmatusega, et see tore kirglik kopplaaduriteemaline vestlus on kustutatud.. aga õnneks on juhtunud natuke parem asi ja sellest on saanud eraldi teema. Peab ütlema, et mul ei olnud selle vestluse vastu ka siin lõimes kõige vähematki. Lisaks olen esitatud küsimustele vastanud ühe korraga ja mingite heietustena, mis osaliselt tunduvad nüüd täiesti seosetu jutuna Smile

jah Sa viitasid ka eelnevas jutus, et "teema on hulka elusam". Kusagil on aga teemavälisuse piir ja kui ikka JCB teema peamiselt mingite kolhoosnike elust ja JUMZ-dest pajatama hakkab, on piir ületatud. Mida pikemalt loota, et postitused teemasse tagasi lähevad ja poolitamist edasi lükata, seda segasem tulem. Siin läks see asi tõesti juba päris segaseks ja varsti oleks lihtsam olnud hoopis tervele teemale uus nimi anda ning tõdeda, et JCB on traktorijutust (ja vaidlusest) vaid üks pisike osa Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#30

Heakene küll. Räägime siis JCB-st. Eks ma selle teema siia tegelt selle pärast lõin, et kui kellelgi peaks olema vaja seda survelaagrit leida siis oleks ehk natuke lihtsam. Aga siis mõtlesin, et kirjutan juba üldisema ülevaate. Ja järsku on kuskil Eestis veel selliseid liikumas ja hea teada vms

Vahepeal ei ole küll midagi muutunud, sest masina juurde pole saanudki aga selle eest on mul tehtud pilte varasemast ajast. Näiteks tore lugu oli kütusekraaniga.
   
Kuna võrril käib see nii et risti on kinni ja piki on lahti ja sellise kruttimise peale see kraan ei teinud midagi siis olin kindlal veendumusel, et ta on lihtsalt katki. Ja nii olen 2 korda mootorit maha võttes paagi tühjaks lasknud pluriseva toru all kanistriga pikutades. Ja mõlemal korral on paak (ca 40L) ka enam-vähem just sobivalt täis olnud.
Kuna masin nüüd seisab siis tundus just sobiv hetk see kraan korda teha.

   
   
Paistab sedasi, et see võib aga täitsa korras olla. Ventiil on keermestatud ja tuleb lihtsalt lõpuni kinni keerata. Lahti keerates otsast ära tulemast takistab teda väikese kruviga stopper.
Vasta
#31

Nüüd on saanud natuke tutvuda kütusepumpade hingeeluga. Originaalmootoril olev pump tundub lihtsam ja loogilisem olevat. Välja näeb selline:
   
Ees olev hoob on seiskamiseks ja seda tuleb tõmmata, et seisma jääks. Käivitamiseks tuleb tahasi lahtisesse asendisse lükata. Pumba taga on hoob kütuse koguse ehk "gaasi" reguleerimiseks.
   
Selle pumba juhendi leiab siit: [/url][url=http://www.fordson.se/2B_och_3_Br%E4nslesystem_Delning_av_traktor_mm_Suplement_Verkstadshandbok_031-030_och_001-004.pdf]http://www.fordson.se/2B_och_3_Br%E4nslesystem_Delning_av_traktor_mm_Suplement_Verkstadshandbok_031-030_och_001-004.pdf
Ja siin on üks mees selle ka veidi hüplikus videos algosadeks võtnud ja tagasi kokku pannud:

Vasta
#32

Uue mootori küljes olev pump on aga sootuks keerulisem hoomata. Välja näeb esmasel vaatlusel üsna sarnane kui välja arvata kaks väljalaskekollektorisse minevat toru, mille olemust Reljo aitas eespool ka natuke lahti seletada.
       
Samas tööpõhimõte on päris kardinaalselt erinev, sest see hoob, mis pumba esiküljel on ongi ainuke, mida juhendis nimetatakse "excess fuel and stop device", mis maakeeles tähendaks nagu lisakütuse andmise (käivitamise jaoks) ja stoppamise kang. Samas kuna muid kange pumbal üldse küljes ei ole siis ilmselt tuleb sellega ikka ka kütusekogust ehk gaasi reguleerida. Selle pumba päris põhjalik juhend http://www.fordson.se/2A_Br%E4nslesystem...01-030.pdf aga kahjuks nii lihtsale küsimusele konkreetset vastust ei anna. Panen illustreerimiseks paar pilti:        
Sellest saan ma küll aru, et väljalaskest võetava vaakumiga reguleeritakse ühtlast töökäiku vastavalt sellele, kas koormus on taga või mitte.

Mõtlesin nädalavahetusel, et võiks uue mootori peale tõsta ja vaadata, mis saab? Aga gaasihoova puudumine tuli veidi nagu jaheda duššina ja lisaks tuvastasin kütusepumba külje pealt 2 kahtlasena tunduvat auku.
   
Originaalpumbal on seal õlikarter. Kuna aga sellel ei paista olevat ei sissevalamise korki ega ka kontrollkorki siis järsku seal ei peagi õli käima? Imelikud seest poolt tulnud plahvatusjäljed igal juhul, mille põhjust on pealt poolt vaadates raske seletada.
Lisaks üritasin leida internetist videot, kus oleks näha selle pumba töötamine koos gaasi reguleerimisega aga seda ma ei leidnud. Ainult paar sama pumbaga traktorit, kus seisval traktoril pöörded küll muutuvad aga aru ei saa, mille peale.
https://www.youtube.com/watch?v=X62AZ3I97BI
https://www.youtube.com/watch?v=uOEbGkRGYZA
Vasta
#33

Sel pumbal on vaakumregulaator, mis püüab tagada sisselaskevaakumi püsivust. Ehk seesinane diafragma reguleeribki kütuse etteannet. Toimimiseks on vajalik liblikas sisselaskes ja normaalselt läbi käiv õhufilter. Ning sisselase peaks ise ka olema õhutihe.

Hoob on käivitusrikastuse ja seiskamise jaoks. Ma konkreetset pumpa ei tea, kuid mõningatel sarnastel on seiskamisnupu "normaalasend" keskel: vastu vedru survet alla vajutades saab lisakütust käivitamisel ja välja tõmmates tapab mootori ära.

Säärased jäljed jätab nukkvõlli vahelt läbi käinud laagerSad Kas seesolev laager, selguks alles lahti võttes. Jäljed võivad olla mälestus kunagisest vägivallast... Sügavalt teoorias võivad need olla ka "MK III" nuka hooletust paigaldusest varasemasse kesta, kus just neil kohtadel on olnud miskine kühm, mille nukk esmapööretel maha tampis.

Need pumbad peaks olema mootori õlitussüsteemi osad.

Juhend on aus. Seda peaks lugema kõik need, kelle arvates vanem tehnika on lihtne hooldada ja pidada.
Vasta
#34

Esimene Simmsi pump omab üsna kindlasti oma õli. Kinnituseks selle kohta näiteks see õppevideo.


Teisel vaakumreguleerimisega pumbal aga sellised sissevalamise ja nivookork puuduvad. Aga samuti ei paista olevat sellist seost mootoriga, mis võimaldaks mootori õli kasutada.
Vasta
#35

(22-10-2019, 09:56 AM)v6sa Kirjutas:  ... Ehk seesinane diafragma reguleeribki kütuse etteannet....
Sellest saan ma aru, et see reguleerib ühtlast käiku sõltuvalt sellest, kas koormus on taga või mitte. Aga juhil peaks ju ka ikka olema mingi võimalus töö ajal mootori töökiiruse muutmiseks sekkuda?
Vasta
#36

Täpselt samamoodi, nagu seda tehakse karburaatormootoriga: liblikat avades langeb vaakum ja mootor püüab algset seisu taastada. Liblikat sulgedes vaakumit saab liiga palju ja kütet ei anta, kuniks olukord on rahunenud.

Õli kohta ei oska midagi arvata paraku.
Vasta
#37

OK. Ja liblikas, mida avatakse ja sulgetakse asub sisselaskekollektoris.
   
Jah.. see seletab ka selle hoovastiku olemasolu palju selgemalt.
Vasta
#38

Nende JCB-dega nagu sul toimetatakse ka mujal,Varssavist kodu poole sõites nägin lausa 2-te.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#39

Neid masinaid ikka liigub jah. Aga kuna JCB tootis sarnase välimuse aga erineva sisuga ehk erinevaid mudeleid (JCB 3c, 3c MKII, 3c MKIII, 3d, 3d MKII, 3d MKIII, 4c, 4d, 4d MKII) 1960-nendate algusest 1970-nendate lõpuni siis see kas sisu poolest on tegemist sama masinaga selgub alles lähemal uurimisel. Ma ise olen kohanud hilisemaid mudeleid aga 60-nendate alguse variante pole siiani ette sattunud. Küllalt tõenäoline siiski on, et  ka neid siiakanti sattunud on.
Vaatasin internetist pilte ja osadel varaste 3c-del on tagakopa masti otsas kaitse.
   
See on küll mõistlik, sest masti ülaosa jääb transportimisel gabariitidest välja. Ja kui seal on silindri väljavõte, mille küljes nurgaga hüdravoolik siis metsas töötades on see tõeline nuhtlus. Põhimõtteliselt õnnetus, mis hüüab tulles. Nii et olen isegi mõelnud, et sinna peaks mingi kaitseraua keevitama.
   
Vasta
#40

Lisan siia lingi siin lõimes arenenud aga eraldatud süvaanalüüsiks kujunenud arutelust JUMZi ja JCB võrdlusest https://forum.automoto.ee/showthread.php...itatud+jcb
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne