Kopplaadur JCB 3c MK1 1964
#61

Aasta alguses on teema pooleli jäänud seal, kopplaaduri teise mootori kõrgsurvepumba rikke avastamise juures. Lisaks tänan kohe kaasfoorumlast 2715, kes andis vihje generaatorile, kus sama Fordsoni mootor peal. See sai ostetud kolmandaks mootoriks peale pikemat läbirääkimist, mis oli tingitud müüja ja ostja erinevast hinnanägemusest. Nii et kui ma peaks hr 2715 kuskil baaris kohtuma ja ära tundma siis eduka tehinguvihje eest on õlled minu poolt.
Aga rääkides asjadest järjekorras siis teise mootori kõrgsurvepumbale ma panin ikkagi uued laagrid. Jupid olid olemas ja huvi oli suur, et kas peale kogu seda nussi asi tööle hakkab. Kusjuures hakkas küll. Süüte reguleerimisele leidsime ka kurja juure pumba nurga reguleerimisvõlli otsast. See koos pumbaga maha ei tule ja läks tükk aega enne kui sotti sai.
       
Võlli kiil oli poolenisti sees ja liikus seal üsna vabalt.
Hea asi selle mootori juures oligi see Simmsi SPE4A pump. 
   
Vaakummembraaniga reguleeritakse mootori pöördeid ja kui jõud taha tuleb siis ka vastavalt pöörded kõrgemaks. Väga mugav töötada.
Huvitav, et peale kinnise mootori lahti kangutamist see ei tossanud ka ega midagi.
   
Paraku aga tekkis mootoris ülekuumenemine. Põhjus selgus maha võtmisel kui õli välja lasi, sest alguses jooksis sealt korgist välja selget vett enne kui õli tulema hakkas.    
Kuna selleks ajaks oli generaatori müüjaga võimalik hinnas kokkuleppele saada siis tuligi kolmas mootor sealt. Teist mootorit polegi veel lahti võtnud, et juurpõhjuseid uurida ja samuti huvitab tegelt, et mis seisus vänt on? Natuke paha selliseid töid teha ka kui töökoda ei ole.
Vasta
#62

Kolmanda mootori paigaldamine läks juba lihtsamalt, sest selleks ajaks oli juba 2 korda mootor pealt maha ja tagasi käinud aga no tubli päev tööd kulub ikka ära. Generaatori mootorit tuli natuke sättida ka. Hooratas oli teistsugune ja sidur oli vaja panna. Lisaks olid paigaldamise juhtpuksid 0,5mm liiga suured. Ja selle asemel, et neid maas mõõta sai neid vahetatud paigaldamise käigus mingis eriti kitsas pilus. Aga no see selleks.
       
Ja selle mootoriga ongi masin suvi otsa tööd teinud. Nii et midagi eriti põnevaid remondilugusid siin rääkida ei ole. Samas päris probleemivaba ei ole elu ka selle mootoriga ehk nagu öeldakse ka paradiisis sajab vihma. Asi, mida ma ostes ei taibanud tähele panna on see, et tossu tuleb tal välja muu hulgas karteri tuulutusest.


Räägitakse, et ilmselt on kolvirõngad seismisega kinni jäänud. Ja kuna see ise korda ei ole läinud siis ilmselt ei jää muud üle kui ikka asja millalgi lahkama hakata.
Teine probleem on üsna visa käivitumine. Nüüe ei teagi, kas see võib olla ka kuidagi rõngastega seotud mingi ebatiheduse tagajärg või siiski midagi muud. Aga lähtudes põhimõttest, et mitte töötavat masinat segada ei ole seda reguleerima hakanud. Seoses talve saabumisega tuleb nentida muidugi, et oleks võinud reguleerimisega ikka suvel tegeleda, sest praegu vabatahtlikku käivitumist ei ole. Aga no talvel on muidugi vajadust ka vähem.
Vasta
#63

Hea kuulda, et KK ikka elus.

Vaakumiga reguleerimine peaks ikka sisselaskerõhu järgi käima. Kui see langema kipub (näituseks gaasipedaaliga liblikat avades), antakse kütust juurde ja kui liiga palju tõuseb (liblikas kinni), siis keeratakse kütust maha. Samamoodi automaagiliselt "antakse gaasi", kui hüdrosüsteemi koormates mootori pöörded langevad (=vaakum sisselaskes väheneb). Lollikindel sisteem, kui toimib.

Mootori surveid oled mõõtnud? Palju olid?

Kas karterituulutusest tuleb kogu aeg suitsu, rohkem soojalt või rohkem külmalt?

Kas selle Rakvere hüdromehe kontakti saaks? Mu KK rooli hüdrovõimendil on samuti meistri kätt vaja.
Vasta
#64

(16-09-2019, 01:24 AM)nastik Kirjutas:   Esimesena käisime vaatamas ühte kopaga JUMZi aga kaasa võetud ekspert soovitas soojalt seda mitte osta põhjusel, et tööd selle konkreetse masinaga ei tehta ja kui ostad siis puhtad riided unusta kohe heaga ära.
No mis siis ikka järgmise valikuna jäi liistule 1964 aasta JCB 3c Rootsis. 

Kolmas mootor siis jah... 
Kuidas "ekspert" seda tsirkust kommenteerib?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#65

(14-01-2021, 00:18 AM)mlsluik Kirjutas:  
(16-09-2019, 01:24 AM)nastik Kirjutas:   ... käisime vaatamas ühte kopaga JUMZi aga kaasa võetud ekspert soovitas soojalt seda mitte osta...

Kolmas mootor siis jah... 
Kuidas "ekspert" seda tsirkust kommenteerib?

Palun ära jälle alusta, see on ühe vana JCB teema. Las inimene toimetab.
Vasta
#66

Jumzil mootor kestab, kuid see eest on palju muid agasid..

Retro-Style




Vasta
#67

(14-01-2021, 01:21 AM)I.A Kirjutas:  Jumzil mootor kestab, kuid see eest on palju muid agasid..

Jumzikud või õigemini mtz'id 60ndate keskelt oleks samamoodi otsas selle aja peale, ei kesta needki igavesti. Ma niisama lõõbin vähe, ei muud.   Toungue Cool

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#68

Lõõp lõõbiks, see võib peremehe indu vähendada. Tänapäeval tehakse asju garantiiperioodiks Wink

Retro-Style




Vasta
#69

(14-01-2021, 01:21 AM)I.A Kirjutas:  Jumzil mootor kestab, kuid see eest on palju muid agasid..

Mida me võime jälle kohasemas teemas lahata. Palun, ärme kuseme teise teetassi.
Vasta
#70

See JUMZ tundub nii hea asi, et sellest ei ole osanud unistadagi Smile  Küll aga peab tunnistama, et vahepeal on mõtteid mõlgutatud tehnikaga tänapäeva hüppamisest. Samas on tänapäevase tehnika hinnakiri aga selline, et oma maja ümber tegutsemiseks hakkab tekkima küsimusi asja mõttekuses. Siis peaks nagu teenust hakkama osutama aga sellist ambitsiooni ega aega hetkel ei ole.
Üks asi on küll selgunud, et esilaadur on kasutusel vähemalt 50% ajast ja arvatavasti isegi rohkem.

Suitsu tuleb minu hinnangul kogu aeg sama palju. Vahet ei ole, kas mootor soe või külm.
Õlirõhku andur ei ole hetkel küljes, sest selle lõhkusin mootorit maha võttes ära. Siin tuleb küll piinlikkusega tunnistada, et uue ostmine ja paigaldamine ei ole plaanidest eriti kaugemale jõudnud. Aga nüüd kui seda kirja panen tundub see nii imelik, et teen kohe ära.
Pöörete reguleerimisel õige jah, et vaakumtorudega võetakse hõrendus sisselaskest ja see membraan, mis pöördeid reguleerib on pumba otsas.

Hüdrarooli remontija kontakti jagasin privas kuna pole kindel, et ta enda numbri avalikustamist soovib.
Vasta
#71

Jõudis kohale ja tänan. Uurin asja.

Meite KK lehvitab ka julgelt kolmveerand ajast esiraamiga, seljakotti levitame harva. Eriti nüüd, kui tõstekahvlid ka tekitasin. Aga siis küll pikemalt korraga.

Õlirõhku võib kontrollida ka rehvimanomeetriga - seal pole vahet. Lihtsalt tuleb lasta jälle puhtaks nõrguda. Samas õige asi on ikka õige asi.

Kas karterituulutusest tulev õhk pulseerib tuntavalt või on sihuke ühtlane "värin" õhujoas?

Kui on selgelt pulseeriv, tasub ühte vigast kolvigruppi kahtlustada. Kui voog on pidev, siis panustavad ilmselt kõik suht võrdselt. Aga see kõik on ennustamine, kuniks pole mõõdetud surveid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne