MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Äärmiselt ebameeldiv avastus muidugi. Kaastunne.

Palju Sul oli plaan sealt välja võtta? 200 kW?

Miskised 130-150 võiks säärase tugevusvaruga pada üle elada ka 0,05 peilidega saalet ülevalt (hülsi poolt) "pingutades". Ei ole normatiivne võte, aga säärasel viisil neid liikumas hoiti.

Oled mõõtnud, ons vändaliin üldse sirge?

Kui see plokk utiili poole hakkab liikuma, siis ma võtan end kandjana järjekordaSmile
Vasta

(30-03-2021, 08:16 AM)v6sa Kirjutas:  Miskised 130-150 võiks säärase tugevusvaruga pada üle elada ka 0,05 peilidega saalet ülevalt (hülsi poolt) "pingutades". Ei ole normatiivne võte, aga säärasel viisil neid liikumas hoiti.


Aastal 87 või 88 tegime sõbraga  haltuurakorras ühe D-50 mootorile vända remondi mootorit maha võtmata.

Smirgelriidega kepsukaelad siledaks. Viiliga saalel serva maha kuniks tihe sai. Kepsu sisse sai mingi õhukese vasklehe ja šokolaadi paberiga saale paika peilitud ja see mootor töötab tänase päevani. 
Vanaperemees on ammu läinud ja väimees teeb oma popsipõldu teadmata mis mootoris sees on.
Vaatame sõbraga vahel kui trakats sõidab  ja imestame.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Olen näinud mootorit, millel oli pantud saale alla küpsetuspaberit või siis väga õhukest plekki.
Vasta

(30-03-2021, 14:50 PM)Mr Maasikas Kirjutas:  Olen näinud mootorit, millel oli pantud saale alla küpsetuspaberit või siis väga õhukest plekki.
ka mina olen kunagi talboti kapi mootoris näinud,kapi tegi kutseline mehaanik...
Vasta

(30-03-2021, 14:50 PM)Mr Maasikas Kirjutas:  Olen näinud mootorit, millel oli pantud saale alla küpsetuspaberit või siis väga õhukest plekki.
Mis seal imestada see mootor suht aeglane ja nõuka aeg tehti koguaeg nii. Polnud ju mitte midagi saada,siis tehti kuidas sai ja eks olid veel meeles need mootorid millele saaled valati kohapeal sisse. Ja hõõritseti parajaks.
Vasta

Tuttav pani 90-nendate lõpu Zetori mootorit kokku,tegi ka sama suurt tööd,lasi vända lihvida remont mõõtu.Pani vända plokki,ja sattus ka paanikasse,et lihvija puusse pannud(oli ka kümnendiku jagu lõtku). Hakkas asja uurima ja pika uurimuse tulemusena sai teada,et tehas oligi uute saalte puhul ette näinud sellist lõtku.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

(30-03-2021, 19:03 PM)hundu615 Kirjutas:  Tuttav pani 90-nendate lõpu Zetori mootorit kokku,tegi ka sama suurt tööd,lasi vända lihvida remont mõõtu.Pani vända plokki,ja sattus ka paanikasse,et lihvija puusse pannud(oli ka kümnendiku jagu lõtku). Hakkas asja uurima ja pika uurimuse tulemusena sai teada,et tehas oligi uute saalte puhul ette näinud sellist lõtku.
Kas ma saan õigesti aru, et teemaalgatajal loksuvad saaled plokis mitte väntvõll saalede sees.
Vasta

See on hea küsimus.
Vasta

Kadunud naabrimees viilis saale servast veidi maha, pani vaskplekki ümber saalede ja käras küll. Lõtk jäi vähemaks, saalesid polnud saada kusagilt. Traktoriks T-16.
Vasta

Tsitaat:See ei saa muidugi kaua kesta, kuna ilmselt on hülsis või kaanes mõra, kuna praktiliselt kohe peale käivitamist on veevoolikud kivikõvad ja on vaid aja küsimus, kuna teele jään.
Kas radika alumine voolik ka? Kui selle vaakumisse tõmbab, on radikas umbes.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(30-03-2021, 20:46 PM)Meistrimees Kirjutas:  Kas ma saan õigesti aru, et teemaalgatajal loksuvad saaled plokis mitte väntvõll saalede sees.

Saaled ikka plokis päris ei loksu vaid vänt saaledes.
Vända raamlaagrite lubatud lõtk on 0,07 kuni 0,134mm.
Mul tuli lõtk uute saaledega sinna piirile ja vanade saaledega üle 0,15mm.
Seda mootorit peaks väga kaua sisse sõitma enne suuremat koormamist et alumine saale, mis võtab vastu koormuse kuluks vända läbimõõdu järgi ja õlirõhuga tekib ilmselt ka probleem, mida tahaks vältida sest plaan uus turbo osta.
Pealegi ei ole hea tava koostada mootor juba ületades maksimaalseid väärtusi.

Aega tekib, siis võtan korralikud mõõteriistad siseavale ja teeb täpsed mõõtmised mis ja kuipalju ületab lubatud mõõte.
Saalesid esialgu ei kahtlustaks, kuna teises plokis on see vänt nende saaledega 0,08mm lõtkuga.
Õnnetuseks on see aga kahe hülsi vahelt lõhki alla karterisse.

Vanal mootoril aga on uus radiaator ja millegi kokkuimemist ei toimu vaid survestumine ja purskkaev ilma veepumba rihmata käivitades, mis kaob kui 2 silindri pihusti maha võtta.
Samuti pole jahutusvedelikul spetsiifilist heitgaasi haisu ja seega julgeks pakkuda, et leke sulgub kolviga enne põlemise algust.
Vasta

Äkki nüüd see mercedese mootor peale ja jääb tulevikus palju vähem probleeme... Smile
Vasta

Meil oli kunagi SMD- 14 mootoriga metsakas. Sai siduri remonti tehtud. Pulli pärast võtsin rauakangi ja loksutasin hooratast. Minuarust oli seal vähemalt pool senti loksu. Ladusime uuesti kokku, töötas aastaid ja siit läks ka uue omaniku kätte. Rohkem ei tea. Need väiksed lõtkud.... ilmselt tasuks saaledele vasest peiliplekki lihtsalt niisama ümber panna ja ehk kaovad need sajandikud ära. Jõudu!
T.
Vasta

Ma ei hakka targutama vaid lähen konkreetse küsimuse juurde; Mis mõõdus on teema algataja väntvõlli kaelad? Ning mis mõõdus ja tootja saalesid sa kasutad?

Ehk see tabel on abiks.
Для двигателей Д-240, Д-241, Д-242, Д-243, Д-245 и их модификаций они одинаковы:

Коренные:
Н1 - 75,25
Н2 - 75,0
Р1 - 74,5
Р2 - 74,0
Р3 - 73,5

Шатунные:
Н1 - 68,25
Н2 - 68,0
Р1 - 67,5
Р2 - 67,0
Р3 - 66,5
Vasta

(31-03-2021, 09:20 AM)Sm.Samajev Kirjutas:  Ma ei hakka targutama vaid lähen konkreetse küsimuse juurde; Mis mõõdus on teema algataja väntvõlli kaelad? Ning mis mõõdus ja tootja saalesid sa kasutad?

Ehk see tabel on abiks.
Для двигателей Д-240, Д-241, Д-242, Д-243, Д-245 и их модификаций они одинаковы:

Коренные:
Н1 - 75,25
Н2 - 75,0
Р1 - 74,5
Р2 - 74,0
Р3 - 73,5

Шатунные:
Н1 - 68,25
Н2 - 68,0
Р1 - 67,5
Р2 - 67,0
Р3 - 66,5
Vändakaelade läbimõõdud on vahemikus 75,15-75,13.
Vanade saalede paksus töötamata kohast on 2,86 (ei mõõtnud kumerust vaid paksust!)
Uute saalede paksus on ka 2,86.
Laagripesad plokis on 81,04 kuni 81,07.
Võibolla laagripesade mõõtmisel tuleb sisse viga sest töötlemisel on hoon sealsamuses olnud ja kõik avad on sajandiku koonuses ja ovaalsed ka umbes sajandik, kuid see võib ka tulla pakkude sobitamise täpsusest sest astmesse lähevad nad ju istuga ja kui ühe poole paar korda esimesena kinni keerad kulubki sealt juba sajandik ära.
Võrdluseks oleval plokil on laagripesad 80,98 ja ei ole tuvastatav ei ellips ega koonilisus.

Vändakaela mõõtude kohta leiab aga netist pisut teised andmed D-245 mootori kohta ja seal on originaalmõõt 75,168 - 75,149.
https://dizelmmz.ru/magazin/product/vkla...1005100-n1
Vasta

Eelmisest postitusest jäi mul see välja, raamlaagrite avad plokis peavad olema mõõduga 81+0,022 mm (raamlaagrikaas on pingutatud momendiga 190-210 Nm.)
Vasta

Kuna ikkagi naljapäev, siis peaks head nalja ka teistega jagama mitte üksi muhelema.
Nimelt kuna ploki ja vändaga on mõlemaga asi sealsamuses siis sai kaas ette võetud.
Muidugi olid klapisääretihendid väljalaskel ära tulnud, kuna ta oma turbo TKR6 on võimeline tekitama kuni 1,8 bar vasturõhku ja seega on see ka ootuspärane, et tihendid ära tulevad.
Pärast aga kuum gaas käib puksist läbi koos tahmaga ja kuna ülalt tulnud õli kõrbeb ära, siis klappidel lõtku ei olnud.
Tekkis ta peale pukside hõõritsaga puhastamist.
   
Muidu kaas ise on sirge ja kontrollabinõu vahelt valgust läbi ei paista ning sisselaske ja väljalaskekanalid on üle keskmise ilusad ja sileda pinnaga.
Klappe sai ka sorditud paksuse järgi ja kõik klapid said samale kõrgusele 0,5mm erinevusega.
Ühtlasi said sisselaskeklapid kuidas kellelegi, kas kergenduskuuri või voolavuse parandamise.
   
   
Selle väikse treimise efekt on täiesti tuntav suitsu vähenemisega ja väänet saab paarsada pööret kõrgemale, ehk silindri täituvus paraneb.
Pihustit sisse proovides läks aga naljatuju ära.
   
Rohkem teine välja ei ulatu koos tihendiga ja kõik samasugused.
Nüüd ma saan aru, mis valu oli keerata pritsemoment nii varajaseks et pumba hammasratas lõpus ja mootoril kõvem lagin sees kui Golf2 miinus 30c käivitades.
Aga eks tuleb teha frees ja ära parandada...
Eks mootori paigaldajatel võis ka huvitav olla kui see aparaat ei jõudnud sõita kiirema käiguga ja siis krutiti igasugu asju ning pandi õhupuhastisse koonusfilter sisse.

Mis puutub aga erinevatesse headesse soovitustesse panna saalele plekki, paberit ja veel midagi ümber või jätta niisama, siis see lahendus ei lähe käiku.
Jah, seda võiks teha kui on kiirelt vaja mingi lahendus leida ja teeks isegi kui see mootor metsas laiali läheks ja tähtaeg jalaga sinna taoks kus inimene ainsusest mitmuseks muutub.
Praegu aga ei ole sellega veel nii kiire, et peaks nõnda talitama ja tahaks vältida olukorda mida eelmine lause kirjeldas.
Pealegi võib tulla tahtmine või vajadus müüa see värk maha või jääb see pärijatele või misiganes ja ei ole vaja, et tegijat meenutatakse kui seda meest, kes saaled plekiga sisse paneb.

Seda enam, et tahaks saada sest mootorist 160 töökindlat hobujõudu hea väändega ja vajadusel ka lubatud piiri ületades ning asi mis toimib iseimeval 75 hj mootoril ei kesta turbomootoril.
Siin on hea näide sees olnud saaledest:
   
Kui võll on ikka õlikilest peenem, siis peab teda väga kaua sisse töötama et see kandepind laieneks ja õli suudaks võlli üleval kanda.
Kes aga teab kui kaua ja kuna võiks hakata planeeritud võimsust arendama?
Seega teeks ikkagi lõtku minimaalse kokkupannes ja eks ta pärast suureneb, kus ta pääseb.
Ühesõnaga vänt lihvitakse ära ja plokil lähevad kaaned madalamale ning hoon käib korra sealt läbi.

Paar päeva tagasi jäi ka kogemata näppu uueväärne turbo, mida tahaks sel mootoril proovida.
Ekstreemselt suur ei ole ja kõrval võrdluseks ta oma turbo.
   
   
Eeldatavalt peaks ka 200hj jaoks piisama, kuid eks paistab...
Vasta

Lõtku puudumine klappidel seletab ka klapi jäljed kolbidel. Kas ühisanumaga pritsega mootori pihustid on sama pikkusega?
Vasta

(02-04-2021, 00:07 AM)Brrr Kirjutas:  Lõtku puudumine klappidel seletab ka klapi jäljed kolbidel. Kas ühisanumaga pritsega mootori pihustid on sama pikkusega?

See lõtku puudumine on kindlasti üks seletus, kuid mitte ainus sest enne lahtivõtmist sai pihustiaugust kolb üles aetud ja siis oli väljalase veel 1,4mm lahti, ehk gaasijaotus oli ka mööda.
Pihusti pikkusi võrdlesin ja on ka commonrailil sama pikkus, niiet tegu on konkreetse praagiga, vaata kust tahes.
Praegu muidugi on pihustipesad juba õige sügavusega ja selleks sai kiirelt selline instrument tehtud.
   
Esimese korraga karastus ei õnnestunud ja jäi pisut pehme, kuna sai jahutatud 2 sek vees ja siis õlis.
Teist korda läks sooja vette 4 sek ja sai piisavalt kõva et malmi lõigata.
Enne kasutamist oli muidugi vaja teada, kuhu ta siis pihustama hakkab ja selleks sai nii tehtud.
   
Muide sirget terastraati läbimõõduga 0,3mm polegi nii lihtne leida...
Järgmiseks taustale kolvi kambri kuju ja siit tuletaks isegi pihustusnurgad ära.
   
   
Teisel pildil on tegelikult sama mootori pihusti, kuid naabersilindrist ja tundub olevat suur saavutus masstootmise juures teha nii erinevaid detaile...
Nagu eesolevast selgub, siis hea õnne korral sobiks tavalised pihustid ka euro4 kolbidega koos pruukida.
Väljalaske poolsed joad on õieti suunatud, kuid pihustitoru poolne üksik auk on pisut mööda ja hakkab kolvile pihustama.
Muidugi kui kasutada tavalisi väikse ja sügava kambriga kolbe, siis selle jaoks on need kütusejoad ikka täiesti mööda.
Pole siis midagi imestada, et koguaeg on sinine suits taga kui koormust pole ja nagu pisutki rohkem koormata must jookseb ja kütusekulu kerkib kiirelt üle 1400 pöörde.
Kütuse erikulu jäi küll mõõtmata, kuid tagumikutunde järgi on Belarusi mootoril 2 piirkonda kus ta ökonoomne on ja see on 1100-1300 pööret ja 1600-1800 pööret.
Esimene on seletatav sellega, et kütusekogus on nii väike, et ei jõua kolvini ja teine piirkond sellega, et kolb kuumeneb piisavalt et kütust aurustada ja keerised silindris lähevad ka suuremaks mis selle kõik läbi segavad.
Asja parandamiseks sai igatahes proovitud sisselaskekanaleid suunata rohkem keerist tekitama ja teise abinõuna klappide ümbert teravad servad ära võtta et mitte õhku takistada ja et kuumusel poleks kust kinni hakata ja kaant mõrandada.
   
Poleks servi ära võtnud oleks ka pihustamine kaanest üsna lähedalt möödunud ja külm serv eeldatavalt segab külmkäivitust.
Venemaalt jõudis kohale ka meil haruldane kaup.
Näiteks sellised klapisääretihendid, mis kohalike väitel kestavad aastaid ja võib selle mure unustada.
   
Veel on neetud kapitalistide toodetud kolvirõngad ja kaanetihend, kuid sellest teinekord.
Vänt on ka lihvitud ja plokk saab hooni näha lähipäevil.
Võibolla saab see mootor isegi kokku kunagi...
Vasta

Lõpuks jõudis vänt lihvist tagasi ja pind on oluliselt parem kui tehasest tuleb.
Kõik kaelad ilusti 74,94 ja plokk sai ka ära tehtud ühe joone peale.
Mõnda kaant pidi ikka päris palju maha võtma ja korra tundus juba, et freesida oleks võinud, kuid sai ka nii.
Tehas on ajanud hõõritsa jõuga läbi ja need kaelad kus õlipilu on plokki freesitud olid pea 0,1mm kõrgemale jõutud ajada ja minu ettepanek tehasele oleks, et tehke kõigile kaeltele see soon põhja ja kõik oleks ühe joone peal...
   
Raamlaagripesasid hoonida ei saanud sest nii suurt hooni lihtsalt tegijal polnud ja sai alumiintoru aetud terasvõlli peale ja treitud üle vajaliku saalede välismõõdu peale.
Selle järgi siis kaasi maha võetud kuni hakkas kinni pooma ja siis kõige peenema teemantpastaga, mis jääb alumiini sisse hästi kinni ja see praktiliselt ei kulu seda asja liigutatud kuni ettenähtud moment poltidel peal ja hoon liikus sees vabalt.
Pärast vändaga proov ka ühe kaela kaupa ja kellaga mõõtes lõtkud ilusti 6 kuni 7 sajandikku.
Pikkilõtkule remontseibid ja ka pikilõtk sai 8 sajandikku.
Vähem pole enam soovitav eraldi pikilõtkuseibidega et õli vahele pääseks.
   
Hülssidele peaproov enne tihendite panekut ja väljaulatus kõigil selline.
Ühe hülsi pidi võtma teisest komplektist, kuna neil olid kraed kõik ise kõrgusega ja sai nii asja vaheseibideta paika.
Uued silikoonist hülsitihendid on päris heast materjalist juhtunud, nagu testid näitavad.
Üks komplekt sai pandud lahustisse seisma et kas läheb paiste, kuid ei läinud 3 päevaga vähemalt.
Teist komplekti sai õlis kuumutatud praeahjus 150c juures tunnike ja ei kuivanud ka kokku ega läinud kõvaks.
Paigaldus ka imelihtne kummitihenditega võrreldes, mis on mingil arusaamatul moel rõngasoonest väiksemad ja neid sinna vahele sättida et hülss midagi ära ei hammustaks on kõrgem teadus.
Poes muidugi küsitud sai neid siis üteldi et need on nii kallid, et ma olla esimene kes neid ostab.
Eks nad kallid olidki tahmarõngastega võrreldes...
   
   
Ülemisele otsale sellist kõvemat hermeetikut ka ääre alla, et kui tihendist gaasid läbi pääsema peaks siis mitte hülsi ääre alt veesärki ja alla rõngaste piirkonda grafiitmääret et hästi libiseks ja roostetamast hoiaks.

Paljud on küsinud, et miks on vaja seda nii teha ja et tehasest on hoopis teised mõõdud ja raamatud ei räägi midagi sellistest tegevustest ning ei saa paremini ise teha kui tehasest ja vastus oleks, et just seepärast ongi vaja teisiti teha.
Esiteks on masina ja mootoriehituses paljud lahendused ja tehnoloogiad edasi arenenud.
Mootoriõlid on paremad, teadmised õli puhastamisest ja nõudmised kulumisele on hoopis midagi muud kui aastal 67 olid.
Nõudmised mootori võimsuse ja ökonoomsuse osas on ka tõusnud ja kui kunagi tundus asi hea olema, siis ainult seepärast, et polnud paremat nähtud...
Nüüd aga on olemas kõik need teadmised ja võimalused neid kasutada ja pealegi on siin väike põnevusmaoment ka, et kas see mootor kestab kui ta õieti kokku panna.
Tehase moodi koostatuna kestis ta umbes 16000 km...

Eks ta selline igav asi ole, sajandikud ja tolerantsid, keda see ikka tänapäeval huvitab...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne