MTZ-50 remont ja kaasajastamine.
#41

Uksetihend knoke
Vasta
#42

Kuna vahel on vaja toorikut liigutada ja roolivõimendit enam küljes ei ole pidi uued roolihoovad reduktorite külge panema.

Vanad poldid tulid nagu võluväel küljest sest kunagi on see masin nii kokku pandud et kõik poldid on suusatõrvaga kokku tehtud ja asemele pidi tikkpoldid panema ja koonused ning saigi ostetud vajalikud asjad, kuid poldid olid nii pehmed et tellitava võtmega õnnestus üks välja venitada ning koonus ka ei sobinud umbeski roolihoova aukudega ja nii sai see jama ära visatud.

Väike mõttepaus, käik linnas ja uus lahendus koosnes 12mm keermelatist kõvadusega 10.9 ning pikkadest mutritest millele sai koonus otsa treitud.

Muidugi ka uued tiftid sest avad olid üsna loominguliste tolerantsidega ja neil hoobadel on niigi kinnipüsimisega probleeme.

   

Kokku läks see värk samuti tõrvaga ja pingutada sai ikka poolemeetrise toruga ilma et midagi oleks veninud.

   

Boonusena on pikki mutreid hea keerata sest originaalis pole seal padrunile ruumi ja ühte polti on raske korralikult kinni keerata.

   

Kabiin aga kolis väljast ära sooja garaazi, kus muidu on hea teha aga keevitamiseks on valgust vähevõitu ning mõned asjad on seepärast halvasti välja tulnud.

Üks tüütumaid töid kabiini juures milleks on uste ja akende tihendiservad said ka vihaga ära tehtud ja kokku tuli seda serva üle 20 meetri...

Juba ukse ümbermõõt on pea 4 meetrit.

   

Nurga kaared tulid plasmalõikusest ja plekiribad on giljotiiniga löödud kuid kokku sobitada, keevitada ja käiata on üksjagu tegemist.

   

Siis lakke sai ära tehtud konsool, kuhu tulevad sisse soojenduse ja kondi radikad, õhufiltrid ja selle kõige tööks vajalik elekter.

   

Sinna tuleb veel paar ventilatsiooniava, mis on võimelised igale aknale puhuma sest kuna klaasipinda palju kipuvad aknad uduseks minema.

   

Laekonsool jätkub ka külgedel ja taga ning sinna tulevad ka ventilatsiooniavad mis külje ja tagaaknale puhuvad ning paar kõlarit ning kummalegi poole veel kiirelt eemaldatav paneel, kuhu saab vajadusel näiteks GPS ekraani või tagurduskaamera panna sest väljavedajal oli selline mugavus noole peal ja ülimugav oli tagurpidi liikuda ja koormat korjata.

Ostsin Belarusi soojenduse et panen selle üles ja valmis aga see oli nii kõrge et ei mahtunudki ära ja pidi ise aretama sest katus sai madalam tehtud et ühte hoonesse sisse mahtuda.

Soojendus sai aga omale Kolkswageni ventilaatori ja Belarusi radika, kuhu läheb veel kondi radikas ja filter ette.

   

Belarusi soojenduse ventilaator jäi aga üle sest see oli pea 5cm kõrgem kui praegune lahendus ja vaevalt ta võimekam puhumagi on.


Konsoolile oleks vaja lülititele avad teha, kuid miskipärast kipuvad kõik lülitid millel kontrolllamp sees on olema kandilisele avale mõeldud ja kuidagi ei tahaks kaheksat kandilist ava nikerdama hakata...


Manustatud failid Pilt (pildid)
   
Vasta
#43

Kuna vahepeal sai laiseldud ja erinevaid juppe kokku korjatud siis midagi on tehtud ka.
Näiteks roolisammas ja dosaator paika pandud.
Tundub küll väike asi, kuid esimene probleem tuli juba dosaatorisse sobiva nuutidega asja leidmisega.
Poest oleks saanud selleks Belarusi kardaaniristi kus nuut otsas ja selle võlli, millega dosaator pannakse originaalvõimendi külge.
Proovides aga neid dosaatorisse sai selgeks, et selline lõtk pole vastuvõetav.
Võibolla mingi vana ja logiseva masina puhul oleks isegi sobinud, kuid uus asi, mis igalt poolt tihe ja loksuta ja sinna ei sobi panna nuuti millel 5 kraadi lõtku...
Saigi siis see võll uus tehtud kuid kuidas teha kindlaks, mis profiiliga nuudid sel võllil olema peaks?
Lõpuks ei tulnudki muud mõtet kui valasin ava tina täis ja selle tinast junni järgi sai tera välja käiata.
   
Kui aus olla siis seda poleks poes olnud asjade järgi arvanudki, et sellise profiiliga nuudid on kuid otsa ta sobis kergelt koputades ja esimese korraga ning mis peaasi, ilma lõtkuta.
Pärast muidugi sai ots ära ka karastada aga et internet täis ei saaks seda ei jäädvustanud.
Roolivõll aga sai 50 oma, millele laagripind treitud ja teise otsa see nuut keevitatud.

Päris sirge ta muidugi ei jäänud, kuid kasutades pressi ja vasarat muutus ta sirgeks.
Pealmise toruga ei läinud ka lihtsalt, sest torutootjad ja laagritootjad pole omavahel asja arutanud ja nii tuli pool millimeetrit puudu et saaks laagri sisse panna ning siin aitas keevitus.
Jälle sai kinnitust, et lünett on pika ja peene asja töötlemisel asendamatu abimees ja nii sai asi üle treitud et võll sirgelt jookseks.
   
Siis rooli sai mõeldud millist ja kust ning lõpuks jäi pihku Mf-i rool, mis aga on kiilu ja koonusega.
Et seda Belarusi roolivõlliga ühildada loovutas vana rool oma keskkoha, millele sai 1,5 kraadi koonus peale ja nii ta otsa läks ning tulemus sai selline:
   

Rooli asend istme suhtes sai nelja inimese poolt, kes vanad "Belarusimehed"ära testitud ja kõigile oli väga meeltmööda, et selle saab sülle võtta ja väljakäimiseks üles tõsta.
Samas aga on iste pandud keerama sellise punkti ümber et isegi ümberkeeramiseks ei pea rooli üles tõstma.
   
Põlvede ja poritiiva vahele aga jääb selline vahe, et pikemate jalgadega inimene mahub ka vabalt keerama, millest tehase kabiini puhul võib und näha ja mõneski väljavedajas pole sellist ruumi.
   
Ümberkeeratuna aga jääb selline ruum inimesele, et ta mahub lahedalt ära ja kuna iste on pea 10cm madalamal kui originaalis oleks ka metsakäruga koorma ülemine serv näha asendit muutmata.
   
Vaikselt juba mõte liigub et paneks sinna ka väikse rooli nurka ja piduri ja siduripedaali saaks ümberkeeramata sõita ka tagurpidi.
Isegi võibolla ühe lihtsustatud käigukangi, millel ainult esimene ja tagasikäik sinna trossiga dubleerima, kuid see jääb selleks ajaks kui käigukasti poolitaja saab ehitatud.
Armatuur sai aga seekord selline:
   
See siis rool üleval ja rool all on selline:
   
Dosaator aga paigutub sisse selliselt, et kitsas on ja voolikud ei lähe päris loogiliselt välja kuid seekord sai selline...
   
Siis laekonsool sai omale tugevdused sest soojendus minu nägemuses on konsooli küljes mitte laes ja soojenduskraani lahendus sai ka mingi sihuke parema puudumisel.
   
Sobivat kondi radikat ka veel ei leidnud sest üks on liiga suur ja teisel pole termoklappi küljes ning peab veel otsima.
Süsteem ise peaks aga saama võimalikult lihtne, kus pump ajab külmaainet ringi ja aurusti juures on termoklapp, mis ei lase tal ära külmuda.
Eks ta kuidagi ära laheneb, kuid sellest tulevikus kuidas.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   
Vasta
#44

Tähendab, et poes olevat junni pole mõtet dosaatorile üldse sobitama hakata. Huvitav, kas PM kaubamajas müüdavatel dosaatoritel võib eeldada kõigil samas mõõdus nuuti.
Paistab tulema tunduvalt mugavam, kui tehase omad.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#45

Sõltub sellest, kas 5 kraadi häirib või mitte. See peaks roolirattal jääma alla kolme näpu...

Muus osas ainult kiidan kadedusega - kui külmamasina ka niimoodi tööle saad, siis on väga viis.

Palju tagurpidipööratud istme padja ja põranda kõrgusvahe on?

NIng kuhu plaani kütusepaagid panna?
Vasta
#46

Tsitaat:Nurga kaared tulid plasmalõikusest ja plekiribad on giljotiiniga löödud kuid kokku sobitada, keevitada ja käiata on üksjagu tegemist.

Huvi pärast küsin, et plekid tihendi jaoks on vist pidevaga kinni lastud raami külge? Raam kõveraks ei tõmmanud?
Vasta
#47

(24-10-2019, 10:19 AM)v6sa Kirjutas:  Sõltub sellest, kas 5 kraadi häirib või mitte. See peaks roolirattal jääma alla kolme näpu...

Muus osas ainult kiidan kadedusega - kui külmamasina ka niimoodi tööle saad, siis on väga viis.

Palju tagurpidipööratud istme padja ja põranda kõrgusvahe on?

NIng kuhu plaani kütusepaagid panna?

See 5 kraadi lõtku mehaanilise rooli puhul ei häiriks aga hüdroroolil küll sest see ei võimalda rooliga vastu hoida vaid seal peab liigutuse ära tegema ja lõtk teeb selle paraja liigutuse tegemise raskemaks.
Istmepadja kõrgus põrandast on selles asendis kus õhk teda hoiab 40cm kuid seda saab mehaaniliselt ka reguleerida vahemikus 30 kuni 50cm.
Kuna aste on 5cm siis ees on need mõõdud 5cm suuremad.
Jalgadele on ka nii taga kui külgedel piisavalt ruumi, sest nr 48 vilt mahub nii poritiiva ja istme vahele kui taha istme ja seina vahele kuna iste alt kitsam kui poelahendus kus istme all on kandiline kuubik.
Paak on aga hea küsimus.
Kabiini alla mahuks ära papist tehtud näidise järgi 68 liitrit, kuid see paak poleks siis kandiline vaid sopiline ja keerukas valmistada.
Teine võimalus on vasakule trepi taha, kus oleks parem paik sest täiteava jääks madalale starteri juurde kuhu oleks hea kütet valada ja palju traktor ikka tanklas käib...
Ikka valad 25l kanistrist ja sellega taga ronimine on ära tüüdanud juba vanast ajast.
Mis aga kõveraksminemist keevitamisel puudutab, siis plekiriba keevitades vool väike ja ei jõua ta seal kuumeneda aga nurkadesse kolmnurkade keevitamisel tuli küll päris palju õgvendada pärast.
Mingi hetk sai siiski seda teed mindud et diagonaalid sisse keevitatud ja pärast need ära lõigatud.
Siis jäi tulemus sirge.
Vasta
#48

Huvitav kas selline käsipiduri lahendus oleks seaduslik kasutada?

   

On ju Mtz-50 ka käsipidur sellise lahendusega kus pedaali ülesliikumine tõkestatakse mehaaniliselt ja selleks peab traadist rõngast poritiiva peal sikutama.

Õnnetuseks aga pole tehas suutnud ära lahendada mismoodi mõlemad pidurid peale jääks kui pedaalid riiviga ühendatud ei ole ja seal toimib seisupidur ainult ühele rattale.

Ma suutsin selle panna toimima sõltumatult mõlemale rattale, mis on oluliselt ohutum lahendus.

Maast sikutatavat kangi ei taha kasutada sest see jääks uksest käimisele ette ja oleks väga ebamugav kasutada.

Praeguse idee järgi peatumisel vajutad nagunii pidurit ja kui samal ajal tõmmata linki poritiival jääbki pidur peale ja kohaltminnes kui pedaale vajutada tuleb automaatselt maha.

Ei pea peatudes kummarduma üle kangide maast käsipidurit tõmbama ja pärast maha laskma.

Jagaja aga sai sellise koha peale:

   

Voolikuid on võimalik tagant ühendada ja kahe sektsiooni kangid tahaks ka taha poritiiva peale dubleerida et oleks mugav asju haakida.

Tahaks panna kohe 62cc pumba, kuid seda õli oleks liiga palju sest jagaja läbilaskevõime on 80 l/min...
Vasta
#49

Solgin veidi teemat
Tegin ka läbi hüdroroolile ülemineku

Dosaatori kronstein
Ostsin uue armatuuri variandi ning ristasin vanaga. Valge markeriga kohti pidi veel käiama. Samuti käiasin veidi kabiini serva dosaatori kohalt.
Kuna dosaator liigub koos kabiiniga, ajasin dosaatori ja hüdropaagi vahe maksimaalseks.
   
   


Reduktoritele panin tihvtide asemele m12 "coilid" sisse ning 16 peaga 10.9 poldid
   
   

Kinnitus sillale:
5 m18 mutrit (2 mutrit mõlemast küljest keermeni maha treitud ning keevitusega ühendamiseks faasitud ja üksteise otsa keevitatud), ühele polt sisse kinni keevitatud ning tihvtiks treitud. Üks m14 jätkumutter.  M18 jätkumutreid oma lemmikpoest ei leidnud ning ei viitsind mujalt otsida. Tegin ise.
Keevitasin kronsteini külge sellise raami kokku(iga liite järel jahutasin maha, et väga kägarasse ei tõmbaks) ning koos kronsteiniga keevitasin silla külge. 
Kronsteini asukoht on midagi muud kui originaalis. Sild on endiselt tehase laiuses ning kui kronstein panna sinna kus ta originaalis oleks, ei saaks rattaid kuidagi mõlemale poole samapalju keerama. Täiesti väärakas jääks.
PM kaubamaja kõige odavam silinder sai tehtud veidi lühemaks kokku käima ning veidi rohkem kui peaks käis ta välja juba minu kätte jõudes Smile
Lõpuks jäi keerama nii, et mõlemale poole välja keerates jääb paraleelvarda ja silla kiigetapi kinnituse vahele 1cm
   

Diffrilukk käib nüüd pöörates
   

Tagasivool filtrisse
   

Dosaator on PM kaubamaja kõige odavam(M&Z) 160-ne. Fermer.ru lehel selle kvaliteeti laideti. 160 on vasakule keeramisel Smile  võibolla isegi liiga äkiline.  See nuut on ka kardaani küljes alamõõduline, kuid oli tagantpoolt üle 20 mm. Mina panin kronsteini sisse 20mm sisemõõduga kaheltpoolt tihendatud nõellaagri. tegin nuudi ning laagri pinna selliseks, et läks läbi laagri, kuid läks tihkelt ka dosaatori sisse. 
Silinder on C50, pump on NZ14. Õli pealevoolutoru keerasin teistpidi ning hüdropaagi neljakandilisele luugile keevitasin originaalis roolisambast väljatuleva 90 kraadise nurgaga toru. Pole sellest kahjuks praegu pilti.

DOSAATORIT MA ENAM ARMATUURI ALLA EI PANEKS. 
Panin sinna kuna originaalis pandi ning kapoti all oleks vähem jama.
 Tegelikult häiris mind see lahendus juba Zetoris(9540). Kuna Zetoril ei ole ka kardaane vahel, siis on roolis väike surin sees keeramisel(sõites on ju päris palju korrigeerimist). Samuti on keeramisel sisin ning suvel kütab armatuuri päris korralikult. Belarusil on kronstein otse kabiini küljes ning toob sisse hüdropumba undamist mingitel vahepealsetel pööretel. Võibolla on asi ka vene pumba hammaste profiilis või selles odavas dosaatoris. Deutz-Fahr agrotronil on dosaator vähemalt teisel pool kabiini seina ning kardaanid vahel. Ei küta, vibreeri ega sisise.
Vasta
#50

Mina ennem dosaatori hankimist harisin ennast ja tegelikult on neid tüüpe päris palju ja toimimise sujuvuses ja tagasisides suured vahed.
Variandid on 
OSPC
OSPD
OSPF
OSPL
OSPM
OSPU
VSP
Traktoripoodides müüakse ja venelased on kasutanud esimest varianti, mis lihtsalt võimendab pakkumata mingit tagasisidet ja on üsna sõltuv pumba õlikogusest ning ka sisiseb kõvasti.
Mina valisin VSP, mis peaks olema parema tagasisidega ja mida kasutavad kiiremini liikuvad masinad.
Kui käima saab on näha mis tulemus on.
Vene hüdropumpadel aga on suur probleem konstruktsioonis ja see on väike hammaste arv.
Tulemuseks on ebaühtlane õlivool ja mida suurem pump seda rohkem.
Kui vene nz 30 kuni 100 on 8 hammast siis Galtechi 3 seeria 32 pump, mis mul laual laiali on 14 hambaga hammasrattad ja igaüks võib arvutada mitu kuupsentimeetrit üks hammas andma peab.
Loomulikult on leke kordi väiksem sest läbi 4 hamba tipu lekib oluliselt rohkem õli kui läbi 7 pilu.
Näiteks kui 150bar jagada 4 on iga hamba rõhulangus 37bar.
150 jagada 7 on aga 21,5.
Vasta
#51

Kas VSP on ON või OR ?

PM kaubamaja müüb OSPC ON ,mis ongi tagasisidestamata variant-Open circuit Non reaction(pole reaktsiooni roolile,silindriport kinni kui rool neutraalis,ülerõhuklapid roolisilindri trassis annavad üle,kui takistus suur ).
OR-Open circuit Reaction(reaktsioon roolile,kui dosaator neutraalis,roolisiilindri trassis ülerõhuklappe ei ole) peaks olema tagasidestatud variant,nagu vanal russil.

Teema muidugi viispluss!
Vasta
#52

Et ei tunduks, nagu püha üritus oleks katki jäänud siis vahepeal tekkisid kabiinile igasugu pisividinad nagu juhtmete ja torude läbiviigud, uksepiirajad ja umbes 234 erinevat lahendust igasuguste asjade kinnitamiseks, mis pildilt väljagi ei paistaks kuid aega nende peale kulub rohkem kui karkassi kokkukeevitamisele...
Igatahes midagi tuleb nagunii peale värvimist ka juurde teha ja selle teadmisega läks ühel heal päeval kabiin liivadüünidesse et kaotada pealt rooste.
   
Tegijaid peab tunnustama sest nad suutsid ka sellised nurgatagused üle lasta mida poleks arvanudki.
Transport õnnestus ka kuival hetkel ja ainult paar veetilka kukkus räästast peale sisseajamisel ning neile kohtadele sai roostesurma tilgutatud.
Kuna meil on väike linn, kus üheski värvipoes pole 4kg epokrunti pidi käima suures linnas ja saak oli selline:
   
Kas valik ka hea on seda näitab aeg sest mindud sai plaaniga kasutada teise firma toodangut kuid seekord läks sedasi.
Alla siis epokrunt ja peale polüuretaanvärv ning keevitused ja pilud mida värv ei täida kerehermeetikuga et vesi vahele ei läheks ja pahteldama arvatavasti ei hakka.
Krunt sai ka peale lastud ning vaatepilt muutus hoopis lõbusamaks.
   
   
Ilma talita ruumis metallkonstruktsiooni värvimine altpoolt on tõsine väljakutse ja peale kuivamist tuleb teha pintsliga väiksemaid parandusi sest midagi on keeramisega kraabitud ja mõnda nurka värv lihtsalt pihustiga ei lähe.
Pole enne selle firma krunti kasutanud ja tundub, et katab halvemini kui reklaamis lubati.
Eks aeg näitab, mis sest kõigest välja tuleb ja kaua peal püsib aga investeering värvi on samas suurusjärgus metalli maksumusega mis ehitamisele kulus...
Vasta
#53

Mis tehnoloogiaga värvimiseks läheb? Pildilt paistab et käiku läheb Tikkurila tööstusvärv...
Liivaprits, silikoonipesu, seejärel Temacoat GPL-S epokrunt, märg-märjale kaks kihti?
Enne kattevärvi lasete krundil ära kuivada ehk siis on vaja vahepeal pind uuesti karestada? Peale karestamist uuesti silikoonipesu ja seejärel kattevärviks Temadur 90?
Mis kaalutlustel läheb kattevärviks polüretaanvärv mitte nn veoauto akrüül?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#54

(19-11-2019, 00:45 AM)Laurts Kirjutas:  Mis tehnoloogiaga värvimiseks läheb? Pildilt paistab et käiku läheb Tikkurila tööstusvärv...
Liivaprits, silikoonipesu, seejärel Temacoat GPL-S epokrunt, märg-märjale kaks kihti?
Enne kattevärvi lasete krundil ära kuivada ehk siis on vaja vahepeal pind uuesti karestada? Peale karestamist uuesti silikoonipesu ja seejärel kattevärviks Temadur 90?
Mis kaalutlustel läheb kattevärviks polüretaanvärv mitte nn veoauto akrüül?

Algul pidi  värvimiseks minema Valspari asjadega aga sinna ei jõudnud õigel ajal ja siis tuttav tegi ettepaneku Tikkurila asjade kasutamiseks ja nii läks Temacoat GPL-S ja peale Temadur 90 TCL.
Sellise pinnavärvi kasuks aga sai otsustatud selle kihi kõvaduse pärast.
Vähemalt näidisele polnud võimalik autovõtmega kriimu peale teha ja traktoriga käiakse nagunii puude all ja võsaääri pidi ning ka metallesemetega hooletult ümber sees ja väljas.
Aus olla siis peale liivapritsi silikonieemaldit ei kasutanud sest niipalju kui metallkonstruktsioonide värvijatega räägitud sai siis pole sel mõtet kui ise õliga ära ei määri ja kuna aluspind on kvartsliivaga lastud on ta ehk liigagi kare ja lapp jätaks kiude pinnale.
Igatahes paberiga pühkida ei saanud sest see jättis puru pinnale.
Krunti aga läks üks kiht kuid see sai karvase aluspinna tõttu paks ja krunt kulus pea kõik ära.
Mingeid nurgataguseid ja soppe kuhu värv ei läinud sai pärast veel väikse püstoliga üle sisistatud.
Matistamist kui sellist ei ole vähemalt värvi tootja ja müüja arvates vaja kui nädala jooksul üle värvida ning seega seda ei teinud vaid ainult silikonieemaldiga üle.
Pealt sai muidugi paberiga üle käidud kuhu seest värvimisel oli värvitolmu läinud.
Kõigepealt sai põhjaalt ning katus seest ära värvitud ja ukseläved ning poritiivad seest kivikaitsega üle lastud ja siis alt ära värvitud ning kuivama.
   
Muidugi ka kõik keevitusõmblused said hermeetikuga üle käidud sest värv ei kata muidu neid.
   
Siis kabiin püsti ja seest ära värvitud ning kuivama.
   
Siis sai augud kinni kaetud ja pealt ära lihvitud ning värv peale.
   
   
Välisele ilule ei rõhunud ja pahteldama ei hakanud ning seega paistab hermeetiku tõmbamine värvialt välja nagu oleks jooksma läinud.
Pigem loodaks, et väljas olles lähema 8 aasta jooksul üle ei pea värvima.
Piltidel paistab räige toonierinevus, kuid tegelikult seda ei ole vaid seest on led lampide valgel värvitud kuid väljast luminofoori ja halogeni valgel.
Ledi valgel ei taha enam kunagi värvida sest kihi paksust ja katvust lihtsalt ei näe.
Vasta
#55

Kas kattevärvist mõnda lähemalt tehtud pilti ka leidub, huvitab just konkreetse tööstusvärvi struktuur et kui apelsinikoor jääb. Mis püssiga värvisite, tavaline õhuga või mingi hi-tech kõrgsurveprits? Kas värv läks peale sellise viskkoossusega nagu komponentide kokkuvalamisel tekkis või oli tarvis mingi vedeldiga veel tuunida ka? Palju värvimisruumis temperatuuri oli?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#56

(19-11-2019, 22:45 PM)Laurts Kirjutas:  Kas kattevärvist mõnda lähemalt tehtud pilti ka leidub, huvitab just konkreetse tööstusvärvi struktuur et kui apelsinikoor jääb. Mis püssiga värvisite, tavaline õhuga või mingi hi-tech kõrgsurveprits? Kas värv läks peale sellise viskkoossusega nagu komponentide kokkuvalamisel tekkis või oli tarvis mingi vedeldiga veel tuunida ka? Palju värvimisruumis temperatuuri oli?

Makrovõtteid ei teinud aga kohad kus krunt all siledaks sai lükatud on peegelsiledad ja seega väidaks, et on võimalik siledaks värvida küll.
Pealekandmine tavalise laiatarbe õhuga värvipüstoliga ja lahustit sai ka juurde pandud sest tundus pisut paks olevat.
Lahusti aga on tal täiesti oma ja lõhna poolest ei meenuta ühtki laiatarbelahustit.
Temperatuuri aga oli suurusjärk 26-28 kraadi et pind kiiremini siledaks vajuks.
Jahedas jääb teraline ja kui piisavalt paksult lasta et läigiks kipub jooksma minema.
Muidugi ta valgub ka jahedas siledaks, kuid see võtab mingi aja ja nii on raske värvida.
Kui ilusaks peaks värvima siis krunti laseks kaks vedelat kihti alla et sile pind tuleks.
Esimene kiht musta või valget ja teine halli krunti.
Vasta
#57

(19-11-2019, 11:00 AM)2715 Kirjutas:  ... Pigem loodaks, et väljas olles lähema 8 aasta jooksul üle ei pea värvima...
Piltidelt paistab, et krunt läks otse liivapritsitud pinnale?
On siingi foorumis üsna levinud arusaam, et liivapritsitud terasdetailid peaks enne kruntimist terasharjaga üle harjama.
Ise seda ei poolda, kuna minule ütlesid liivapritsijad selle harjamise oleva täiesti mõttetu ning hea karedusega pinna rikkumisena.

Antud kabiini harjamine oleks olnud ka iseenesest täiesti arulagedalt suur töö. Samas võiks vast mõne teise värvi alla minema detailiga seda proovida. Nt. kapotti ei ole veel piltidel näha.
Kui nüüd üks suur ja sile detail (nt. kapott) teha teistmoodi ja traktor läheb õue seisma, siis saaks edaspidi hinnata, et kas see terasharjaga harjamine on ka reaalselt roostekindluse suhtes vajalik või liigitub tegelikkuses NSR teemaks ja osad mehed teevad tõsise näoga tühja tööd.

Aga traktori ehitus on väga ilus ja põhjalik, edu edaspidiseks!
Vasta
#58

Mulle esimene kuulmine, et keegi veel liivapritsist tulnud asja harjab.
Minuteada ikka peale terasharjaga töötlemist on pind liiga sile ja värv ei nakku pinnaga ning tuleb maha.
Vähemalt auto keretöödel peab kindlasti harjatud pinnad karestama jämeda paberiga et krunt maha ei tuleks.
Kapotti aga pole veel olemaski ja enne kui kabiin peal, radikad paigas ja õhupuhasti ning summuti asukoht selge pole seda ka millegi järgi teha.
Tahaks nii teha, et käib nii ette kui taha lahti ja avamiseks ei pea musta topsikut ära võtma vaid saab kohe avada.
Algul vaatasin, et ostan uue malli nina ja kapotiosa teen ise aga kui keegi pole Belarusil ühtki kallist detaili näinud siis lubage esitleda:
Siin see on. https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...00225.html
Terve traktor ei maksnud niipalju...
Vasta
#59

(21-11-2019, 00:22 AM)2715 Kirjutas:  Mulle esimene kuulmine, et keegi veel liivapritsist tulnud asja harjab....
Vanasõidukite restaureerijad seda siiski teevad ja soovitavad, lisan ka esimese hooga leitud mõned asjakohased näited/viited: 
Kindlasti mitte lasta liivapritsimeestel raami kruntida! Enne kruntimist harja pinnad üle (see on väga väike töö ja aega võtab vähe) Viide
Liivaga puhastamisel on teatavasti ka omad miinused; suruõhuga kere puhtakspuhumine ning liiva mahaharjamine võib kesta vabalt päeva või rohkem Viide
...sai kere lõplikult liivast puhtaks puhutud ning enam vähem igalt poolt ka lamellkettaga üle lastud, et kulgejäänud liivateradest vabaneda Viide

Aga ma ei tea, et keegi oleks harjatud ja harjamata aluspinna vastupidavust roostele värvi all testinud. 24/7 õues seisev traktor tunduks selle jaoks iseenesest üsna ideaalne olema.
Vasta
#60

foorumid on ju täis jutte, kus harjamata asjad lähevad igasugu nurkade ja pilude juurest kiirelt rooste.
teemaks siis sinna kinni jäänud liivaterade miskitmoodi (keemiline) oksüdeerumise põhjustamine või soodustamine.
ja ega harjama ei pea nii, et pind läikivaks saab nühitud. liiv vaja maha saada, rohkem pole nühkida vaja.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne