MTZ-50 remont ja kaasajastamine.
#21

Tagasivoolule paigaldatud filter üldiselt ju parim lahendus polegi. Eeldab, et sissevalatava õli plännimajandus on puhas. Hüdropaagi tuulutus ei tõmba silindrite liigutamisel liiva sisse. Vaba tagasivooluga haakeriistadega, mille külgeühendamiseks kasutatakse voolikute kiirliiteühendusi, samuti satub liiva lohaka käsitsemisega omajagu süsteemi.
Kõik see kokku teeb arvestatava koguse sodi, mis kõik käib pumbast ja jagajast läbi ja siis saab õli puhtaks.
Lääne pillidel enne pumpa filter. Samas nii mõnelgi veel enne jagajat omakorda filter vahel. On nagu loogilisem ka, et enne pumpa minekut peaks õli ikka puhtaks saama.
Vasta
#22

Oled selles imifiltris ikka kindel?

Paagituulutus tõmbab isuga õhku ja selles lendlevat tolmu sisse.
Vasta
#23

(07-10-2019, 22:09 PM)v6sa Kirjutas:  Oled selles imifiltris ikka kindel?

Paagituulutus tõmbab isuga õhku ja selles lendlevat tolmu sisse.

Mõned lääne pillide imipoole filtrid on tulnud ikka lahti lõikuda. Sees on peenike võrk, mis on sisaldanud laagri separaatori ja hammasrataste hambaotsa tükke. Jah, kuna lääne pillidel hüdro- ja käigukasti reservuaar sama, siis ka see imipoole filter vajalik. Vene masinal nagu selliseid tükke sinna sattuda ei saa.
Aga näinud ka lohakat kiirliitega hüdrovoolikutega ringikäimist, mis otsapidi liiva sees seisavad. Kui on ka vaba tagasivooluga haakeriist, siis kõik see liiv ka paaki liitmiku küljest satub.
Seega halba imipoole filter kindlasti ei tee. Võrk on päris peenike ja võtab selle sodi kinni küll.
Vasta
#24

Imipoole filtrid on ikkagi ainult neil hüdrosüsteemidel mis käigukastist õli võtavad ja peavad nad kinni pidama need suuremad tükid mis pumbast läbi ei mahuks ja seda lõhuks.
Edasi on kas survefilter või tagasivoolufilter ning vahel harva ka mõlemad koos kasutuses.
Igatahes eraldi õlipaagiga imipoole filter poleks vajalik sest kui pump puruneb ja metalli tekib siis see läheb läbi jagaja filtrisse ja mis filtrist läbi ei mahu satub uuesti paaki kust ta uuele ringile läheb ja nii saab see kõik kinni püütud lõpuks.
Oleks aga õlivõtt käigukastist siis seal millegi purunemisel jääb hüdropump ellu kui sõel enne pumpa.
Pole minagi senini lõplikult maha matnud ideed käigukasti õlinõuna kasutada aga seekord ei jõua nii kaugele sest siis peaks tagasilla põhja õlivõtu ehitama.
Mis aga õli saastumist puudutab siis toimub see ikka põhiliselt tolmuga, mis siseneb õlipaaki iga kord kui mingi silindrivars välja ajada sest sama ruumala peab õhku õlipaaki asemele minema ja see läheb ilma filtreerimata sinna originaalis.
Vasta
#25

(08-10-2019, 01:02 AM)2715 Kirjutas:  tolmuga, mis siseneb õlipaaki iga kord kui mingi silindrivars välja ajada sest sama ruumala peab õhku õlipaaki asemele minema ja see läheb ilma filtreerimata sinna originaalis.

Kas keegi keelab õhuvõtule filtri installida? Kusjuures siiani imestan neid ainult tagasivoolus olevate filtritega süsteeme, mis sest, et ma põllumees pole. Või siis õigem oleks öelda, et just seepärast. Automaatkastis on imipoolel paberfilter, sõelade aeg on läbi. Täpselt samamoodi, nagu ilma õlifiltrita autode aeg. Mõned sapikad veel sõidavad, aga mitte daylidriveritena.
Hüdrosüsteemide puhul on õli puhtus, abrasiivosakeste võimalikult vähene hulk, kogu süsteemi A ja O.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#26

(07-10-2019, 22:24 PM)meli666 Kirjutas:  Mõned lääne pillide imipoole filtrid on tulnud ikka lahti lõikuda. Sees on peenike võrk, mis on sisaldanud laagri separaatori ja hammasrataste hambaotsa tükke.
...

Ma olen seni ikka teinud vahet sõela/võrgu ja reaalselt puhastusvõimet omava filtri vahel. Ma eeldasin, et jutt käibki tolmu ja liiva püüdvast filtrist, mitte suuremate laagrite kuulide torudessesattumist vältivatest võrkudest.

Loomulikult tööhügieen on oluline osa hüdrosüsteemi tervenapüsimisest, aga kui otsasid veel puhastada taibatakse, siis paagituulutuse peale enamasti ei tulda. Aga kallutussilinder imeb poole paagist välja ja asemeletulev ei ole enamasti ju puhas...
Vasta
#27

(08-10-2019, 01:02 AM)2715 Kirjutas:  ...
Mis aga õli saastumist puudutab siis toimub see ikka põhiliselt tolmuga, mis siseneb õlipaaki iga kord kui mingi silindrivars välja ajada sest sama ruumala peab õhku õlipaaki asemele minema ja see läheb ilma filtreerimata sinna originaalis.

Ma siin ei oleks nii kindel. Tolm on paha ja tolmu ka siseneb, aga siingi teemas näidatud kuuli ei hukanud ära mitte tolm, vaid hoole ja armastusega süsteemilaaditud liiv ja muu sodi.

Muide, kahetoimelise silindri kasutamisel (milliseid on enamus, ka rippsüsteemi oma on selline russil) õli tase paagis märkimisväärselt ei muutu.
Vasta
#28

Hüdropaaki siseneva õhu jaoks tuleb kindlasti filter selles pole kahtlust, kuid milline on veel menetlemisel.
Kõige lihtsam on kaande stuts kuhu saab 10mm kummivooliku otsa ja sinna vooliku otsa täiesti tavaline läbipaistev kütusefilter näiteks.
Ilmselt neid stutse tuleb ka alumisse kaande üks kuhu saab otsa läbipaistev voolik, millest õlitaset näha oleks ja ka õli sissevalamise punnile torujupp vahele et tuua ta kabiini ääre alt välja et mugav õli valada oleks.
Mainimisväärsetest asjadest peaks veel hoiatava näitena ära mainima poest ostetud esisilla väljavõtte, mis ilmselt poleks toiminud kuigi kaua kui lahti poleks võtnud ja praaki parandanud.
Nimelt olid automaatse veo rullidele pealesuruvad vedrud ja tiftid pisut avadest jämedamad ja pooled neist olid kinni mis kinni ja kinni olid just esimese augurea tiftid.
Ilmselt siis neid puuriv puur oli pisut peenem kui vaja.
Selle tulemusena suruti rulle viltu ja need oleks haakunud ainult ühe poolega ja ilmselt kas mitte vedanud või purunenud.
Teine potentsiaalne probleem oli, et need rõngad mis vedrusid pidid pesas hoidma ja olema istuga hammasratta peale pandud olid seal lõtkuga ja võrust tõstes lendasid vedrud laiali.
Kõiki üles ei leidnudki ja need said uued pandud.
Jutt siis sellest võrust pildil:
[Pilt: 011224479150b04.jpg]
Et sellist asja ei juhtuks sai see kärniga vedru aukudesse kinni koputatud ja nüüd ta kindlasti plehku ei pane.
Muidugi oli võllil ka pikilõtk ja laagrid oleks võinud korpusesse tihedamalt sisse minna.
Esimese probleemi lahenduseks sai kardaani flantsil seest nuute 3mm lühemaks treitud ja siis tõmbas ta ka laagri kinni.
Teise probleemi vastu sai tarvitatud keermeliimi ja tulemus sai lõtkuvaba.
Lülitushooba tihendavast kummirõngast oli aga faasimata serv 1/3 ära lõiganud ja kindlasti oleks see lekkima hakanud.
Seal sai serv ära faasitud ja läks uue rõngaga kokku.
Siis sai see agregaat omale ka normaalse fiksaatori sest teatavasti on see aukudega vigur kabiinis kuid kabiin teatavasti liigub patjadel ning eriti sees ei püsi.
[Pilt: 01122447878c9ec.jpg]
Nüüd püsib ta kindlasti selles asendis kuhu ta lülitatud on.
Siis paigaldamisel oli probleem, et seadetiftide augud eriti ei ühtinud kastiga ja kuna ta oli juba liimiga kokku pandud ja koos hammasrattaga oleks teda halb olnud freespinki sättida.
Saigi ta pandud ainult alumise tiftiga ja vaevalt ta kuhugi läheb ka nii.
[Pilt: 0112244789c1975.jpg]
Siis ühte nurka oli punase värvi alla jäänud arvestatav kogus vormi liiva, mis sai kasutatud tee täiteks. Rolleyes
Oleks kõike seda teadnud oleks selle asja ostmata jätnud ja vana jätnud, kuid kuna vanal 52 omal puudub kolmas asend kus esisild täiesti välja lülitatud on ja automaadiga rattad välja pööratuna tagurdades hakkavad esirattad libisema ja hästi ei keera niiviisi.
Vasta
#29

Vahepeal kadusid müügist ära need 82 3 asendiga kastid ja tulid ainult vana malli omad 2 asendiga nagu  52 algul olid. Mingi riiuli leid?

Aquila captas non muscas.
Vasta
#30

Poes täiesti vabalt müüdi sellist väljavõtet koos siduriga, millel võiks täna peatuda.
Nimelt poes ei olnud kohapeal muid variante kui vana tüüpi sidur ja uut tüüpi mõlemad väidetavalt valgevene omad.
Kaasaegset taldrikvedruga sidurit oleks saanud tellida, kuid tarneaega ei osanud keegi ütelda ja kuna 3 korda kallim kui tehase versioon sidurist siis jäi see tellimata.
Vana tüüpi sidurikorvil aga olid käpad eriti koledad ja keskmine nuutpuks silmaga nähtavalt kõver siis jäi üle uus tüüp, mida oli 2 eksemplari, millest üks sai kohe välja praagitud sest seal olid need plekist lehed mis surveplaati kinni hoiavad kõverad.
Teisel muid vigasid ei paistnud kui lahtised needid, mis nuutpuksi kinni hoiavad ja need said üle koputatud.
Edasi läks huvitavaks tasakaalustamisel sest kui hooratas oli peaaegu tasakaalus tahtes ehk 7-8 grammi auke puurida siis korvi hooratta külge keeramisel avanes selline pilt:
[Pilt: 0112244879f56ec.jpg]
Seal küljes ripuvad padrunid 32, 30 ja 27...
Selle niimoodi kokku oleks pannud oleks asi kole olnud.
Sai talle niipalju auke puuritud kui võimalik oli ja no ei mahu rohkem kui pool sellest massist kuhugi ära.
Lõpuks sai pool raskust lihtsalt poltide ja mutritena ääre külge pandud ja tasakaalu ta sai kuid augud olid täis.
[Pilt: 011224487163238.jpg]
Sidurikettaga läks aga sedasi, et väidetavalt tehase ketas ja katted olid ka sel kõige korralikumad ja südamik terasest mitte malmist nagu teistel tundus olema.
Muidugi kodus neete vaadates oli keegi neile näpuga peale vajutanud et välja ei kukuks.
[Pilt: 01122448750ada3.jpg]
Need said üle needitud ja muid hädasid ei tundunud tal olevat.
Kokku pannes tuli veel üks üllatus välja:Nimelt selline sidurikorv ei mahu 50 sidurikojas ringi käima ja selleks pidi reguleerpoltide fiksaatoritel seibid alt võtma ja sidurikoda paari millimeetri jagu käiama kuid ära ta mahtus napilt.
[Pilt: 011224487306ed1.jpg]
Proovikäivitusel oli aga tulemus seda vaeva väärt sest vibratsioon puudub.
Mootor sai ka uus koos Garreti  vilega pandud, kuid sellest mõni teinekord.
Vasta
#31

(10-10-2019, 00:01 AM)2715 Kirjutas:  ...
Edasi läks huvitavaks tasakaalustamisel sest kui hooratas oli peaaegu tasakaalus tahtes ehk 7-8 grammi auke puurida siis korvi hooratta külge keeramisel avanes selline pilt:
[Pilt: 0112244879f56ec.jpg]
Seal küljes ripuvad padrunid 32, 30 ja 27...
Selle niimoodi kokku oleks pannud oleks asi kole olnud.
Sai talle niipalju auke puuritud kui võimalik oli ja no ei mahu rohkem kui pool sellest massist kuhugi ära.
Lõpuks sai pool raskust lihtsalt poltide ja mutritena ääre külge pandud ja tasakaalu ta sai kuid augud olid täis.
[Pilt: 011224487163238.jpg]
...

Ilus pilt nõukaihalejatele.

Vat sellisest maailmast me tulemegi, kus valida oli utiili ja ümbertegemist vajava pooltoote vahel. Ilmselgelt on tänaseks alles jäänud just need isendid, mida on asjatundjate poolt oluliselt järgi aidatud (või mis on tehases juhtunud kogemata kvaliteetsetest tükkidest hoolikalt kokku panduna tänaseni kestma). Suvalistest tükidest kokku visatud asjad on ammu taaskasutuses...

Tubli töö ja eeskujulik kajastus.
Vasta
#32

Kuidas üks mitmest tükist kokkupandud asi tasakaalust nii väljas saab olla? St seal peab ju mingi konkreetne põhjus olema. Kas mõni tükk ühelt poolt puudu ja teisel olemas?

raske uskuda, et stantsitud materjal sedavõrd ebaühtlase paksusega.
Vasta
#33

Pakun puusalt, et peamine probleem on surveplaat, mille valu on per$$e läinud.

Kui ma anno 2011 oma hübriidrussil sidurit vahetasin, siis kolmest poes valida olnud korvist olid kõigil nii rämedad defektid küljes, et läks vana korv uute käppadega tagasi. Siiani peab.

Kõige lahedam oli üks korv, millel oli materjalists edapalju puudu tulnud, et ühe kinnitussüvendi avades oli materjali puudu tulnud ja avade asemel olid vaid sälgud. Võib vaid arvata, kui tasakaalus säärane "toode" oli.
Vasta
#34

(10-10-2019, 10:09 AM)v6sa Kirjutas:  Kui ma anno 2011 oma hübriidrussil sidurit vahetasin, siis kolmest poes valida olnud korvist olid kõigil nii rämedad defektid küljes, et läks vana korv uute käppadega tagasi. Siiani peab.

Siit tekib muidugi küsimus, miks sellist p.ska poes siis üldse müüakse? Keegi loll ostab ära ja äkki ei tule tagasi õiendama ja ümber vahetama? Või lihtsalt põhimõttel, et äkki mõni targem mees suudab sitast saia teha ja et tal oleks, millest teha Smile    Seda on äriks raske pidada ja leiab päris kindlasti lähematel aastatel oma lõpu. Võib vist tõesti nõusse jääda, et vaata, kust otsast tahad, pole kuigi perspektiivikas vanade vene asjadega jamada, kuna pole võimalik neid enam üleval pidada.
Vasta
#35

(10-10-2019, 11:04 AM)Envir Kirjutas:  Siit tekib muidugi küsimus, miks sellist p.ska poes siis üldse müüakse? Keegi loll ostab ära ja äkki ei tule tagasi õiendama ja ümber vahetama? Või lihtsalt põhimõttel, et äkki mõni targem mees suudab sitast saia teha ja et tal oleks, millest teha Smile    Seda on äriks raske pidada ja leiab päris kindlasti lähematel aastatel oma lõpu. Võib vist tõesti nõusse jääda, et vaata, kust otsast tahad, pole kuigi perspektiivikas vanade vene asjadega jamada, kuna pole võimalik neid enam üleval pidada.

Miks sellist kraami müüakse?
Aga selle maa töökultuur ongi selline ja lisaks tehakse neid asju muutmata kujul aastakümneid ja kõik seadmed kuluvad.
Nii stantsid kui valuvormide positiivid, millest liivavorme tehakse kui ka nende seadepinnad ja nii saadakse kõverad asjad.
Need kõverad asjad töödeldakse ärakulunud pinkidel ja tulemus on nagu on.
Eks nad sellega saevad muidugi seda oksa kus istuvad sest kui inimene ostab varuosa mis ei toimi siis ta ostab sellesama jupi uuesti ja kui see ka ei toimi siis loobub sellest masinast.
Poolas ja Hiinas jälle on teistsugune kultuur.
Seal saab toode üsna sirge, sest nad on nende tootmiseks teinud uue seadmestiku ja kasutanud ka kaasaegsemat seadmestikku kuid hinna allaviimiseks tehakse toode kehvast materjalist.
Kuna hind on alla viidud siis ei jää venes ka muud üle kui teha odavamalt ja seega võetakse sinna oskustööliste asemel mägede pojad tööle ja neile ei anna cnc pinki kätte ning need on ka venemaale jõudes tänu maksudele ülikõrge hinnaga.

Tulles aga tagasi 52 juurde, siis sai ta omale uue mootori.
Mitte et vanal oleks midagi viga olnud vaid seal pole kompressorit kuid seda oleks vaja õhuga istme, jõuvõtuvõlli, difriluku ja käsipiduri jaoks.
Teoorias oleks sinna saanud panna uuema otsakaane kus kompressori koht kuid keegi ei osanud ütelda kas see sobib sinna ette või ei ja arvamused läksid lahku ning ehku peale ei hakanud kaant ostma.
Juhtus hoopis nõnda, et juhuse tahtel leidsin inimese, kel oli üle Zil tüüpi veoauto mis oli tehtud diisliga ja kuna Zili tehas ei saanud diiselmootori tootmisega hakkama ja nii nad panid sinna Minski mootoritehase (MMZ) selleaegse saavutuse.
Belarusi mootorist on tal niipalju erinevust, et seal on rihmaga kompressor et rohkem õhku saada, tugevamad klapivedrud sest käib ta pea 3000 pöördeni et autole kiirust anda ja et ta seda vedada jõuaks pandi sinna ka importturbo.
Kuna auto ise oli sõitnud 50 000 km ja mootor käis hästi ning oli hästi tasakaalus siis sinna sisse ei hakka praegu ronima.
Küll aga sai hooratas tasakaalu pandud sest kuigi ta oligi suurusjärk 10 grammiga tasakaalus sai siiski täpsemalt pandud.
[Pilt: 011224571317ead.jpg]
Mootor ise aga selline:
[Pilt: 0112245715d499d.jpg]
[Pilt: 0112245711e7a8e.jpg]
See turbo põlv on isetehtud sest originaalosa oli malmist ja selle kinnikeeramisel läks ta katki.
Mootor saab omale tulevikus õlifiltri ja veega õlijahuti et vältida õliradika ehitamist mille kasutegur on kahtlane ja torustik läheb halvast kohast.
Kompressori peaks ka hammasrattaga veetava panema kui seal on vajalik hammasratas sees.
Kui pole siis jääb selline.
Igatahes kes tahab ehitada siis üle on D-50 mootor ja sidurikoda, millega saab Belarusi mootori panna veoauto peale.
Vasta
#36

Kuna keegi küsis kuidas nina poolraamidega nõnda ära ühendada et ta poltidest ei liigu ja poldid kinni püsiks siis kui järele mõelda pole nad ühelgi metsatraktoril kinni püsinud ja siis tekkis idee, et mis oleks kui... nina olekski üks detail ja läheks poltidega sidurikoja külge.
Peale väikest mõttetööd ja joonestamist lõikasid ja painutasid tublid meistrid mulle kaks sellist detaili:
[Pilt: 011224783701c16.jpg]
Kinnituse traktorile lõikasin maha vanadelt poolraamidelt ja läksid millimeetrise lõtkuga vahele ja keevitusega kinni.
[Pilt: 0112247839a44a0.jpg]
Tehase keevitust parem ei kommenteeri, kuid sellisega praegu tööd ei saaks ja seega proovisin pisut paremini teha.
Kiitma peab tulemuse eest Telwini keevitust, mis on minu kasutada olnutest kõige parem ja lihtsam kasutada.
Pole tal mingeid menüüsid vaid 2 nuppu kust ühest keerad voolu ja teisest traati ning ülejäänud seaded on insenerid seda konstrueerides lahendanud ja saab keskenduda keevitamisele.
Kokku keevitamisel sai sätitud traktor loodi ja siis loodiga poolraamid paika nõnda, et nad olid tagasilla kaane pinnaga paralleelsed ja ka eest sama kõrgused mitte nagu originaalidel, kus parem oli 2 cm kõrgemal esiotsast.
Keevitamisel igatahes kõveraks ei läinud ja kõrguste vahe jäi 2mm piiridesse.
Selline on uus poolraam traktori küljes:
[Pilt: 011224784164e46.jpg]
Ühtlasi kui juba tegemiseks läks sai teljevahe 15cm suuremaks ehk kahe augurea võrra sest olgem ausad, sõita on temaga ikka vastik kui teljevahe on nii väike käib kabiinis selline nokkimine et kohati hakkab tervisele.
Fiat näiteks on mõõtudelt muidu sama ja inimenegi sama kõrgel sees aga teljevahe pikem ja hoopis teine maailm.
Lisaks mahuvad ninasse lahedalt ära kõik kolm radikat, akud, õhupaagid ja ventilaator ei pea nii lähedalt mööda käima et veepumpa ei saa maha võtta.
Kõik muud augud poolraamil ühtivad algsega ja võimaldavad seega misiganes Belarusile tehtud asja külge panna.
Siis tulid esisilla kinnitused, millele said uued pronkspuksid sest originaalid nägid poes välja nagu oleks veetorust lõigatud ja lisaks oleks pidanud neid hõõritsema sest sõrmed ei läinud sisse.
Tänapäevaste puksidega aga on lihtne: lased augu mõõtu, võibolla 5 sajandikku jämedama kui pealt keevitama peab tõmbab selle kokku ja sõrm läheb kui võluväel sisse vabalt ja ilma lõtkuta.
[Pilt: 011224784579d46.jpg]
[Pilt: 0112247847c26ed.jpg]
Silla tappidega sai ka vihastada sest see et nad pehmed on oli teada aga sellest pole midagi kui puks ka pehme ja määrdenippel küljes ja seda kasutada.
Kehvem asi aga oli see, et nad olid karbi sees ja kuigi poes sai mikromeetriga mõõdetud ning mõõdud tundusid enamvähem olevat, ühel 2 sajandikku plussis teisel sajandik miinuses tuli kodus ikka välja, et kõike ei oska ette näha ja teised otsad olid 6 sajandikku peenemad. Sad
Oleks siis et sisemine ots peenem ja välimine jämedam siis selle porgandi lööks sisse ja olekski kogu käsitöö aga vastupidi...
Ei jäänudki siis muud üle kui lasin otsad koonusesse ja tegin ekspander puksid peale.
[Pilt: 0112247849c43a8.jpg]
Kinni surub selle koostu see kahe poldiga plaat, mis originaalis peaks takistama tal silla pesas pöörduda ja siis keskmise poldiga, mis läheb sõrme sisse saab sõrme niimoodi välja koonuse peale tõmmata, et sellest sillakorpusest tuleb vesi välja. Wink
 [Pilt: 0112247851b5786.jpg]
See sõrme lahendus koonustega on aga mu lemmiklahendus näiteks ekskavaatorinoole avade mis on kulunud lõtkuvabaks muutmisel.
Mis veel?
Veel said poolraami otsad omale tikkpoldid ja nüüd on lausa lust kokku panna ja keermed ei kulu.
Tikkpoldid aga on 10.9 keermelatist, kuhu lähevad otsa pikad jätkumutrid ja selline liide ei tohiks kunagi lahti tulla.
[Pilt: 0112247853d6428.jpg]
Vasta
#37

(Eile, 22:06 PM)2715 Kirjutas:  Kehvem asi aga oli see, et nad olid karbi sees ja kuigi poes sai mikromeetriga mõõdetud ning mõõdud tundusid enamvähem olevat, ühel 2 sajandikku plussis teisel sajandik miinuses tuli kodus ikka välja, et kõike ei oska ette näha ja teised otsad olid 6 sajandikku peenemad. Sad 

Tundub, et Kulikovil poe pidamine lihtne pole. Kes käib pakutavaid detaile mõõtmas mikromeetriga, kes aga viiliga hammasratta tugevust proovimas.
Kust muidu lõuna kandis ekspander polte poest osta, tellida saab?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: Mart Laanelepp, 2 külali(st)ne